KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 13.veebruaril 2013.a. Tallinnas 3-13-265 OÜ „Triaad Grupp“ kaebus Maksu- ja Tolliameti 18.
- 2012.a. maksuotsuse nr 12.2-3/7102-21 tühistamiseks RESOLUTSIOON
- Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada menetlus haldusasjas.
- Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
- Tagastada OÜ „Triaad Grupp“ arveldusarvele nr 221011327603 AS-s Swedbank 765(seitsesada kuuskümmend viis) eurot riigilõivu.
- Määrus saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. 5.02.2013.a. kohtule esitatud kaebuses palub OÜ „Triaad Grupp“ tühistada Maksu- ja Tolliameti(MTA) 18.12.2012.a. maksuotsus nr 12.2-3/7102-21, millega kohustati osaühingut tasuma 10 906,37 eurot käibemaksu ja 15 966,27 eurot ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt arvestatud tulumaksu. Samuti palub kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada maksuotsuse kehtivus. Kaebaja on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt, sest haldusakt tehti kaebajale teatavaks tema esindaja kaudu alles 23.01.2013.a. Maksukorralduse seaduse(MKS) § 54 lg 6 kohaselt loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta, kuid seda sätet ei saa kohaldada kaebetähtaja alguskuupäeva arvestamisel. AS „Eesti Post“ jättis 20.12.2012.a. ettevõtte juriidilisele aadressile teate tähtkirja saabumise kohta, ent postiteatest ei selgu, millise sisuga dokumenti on soovitud teatavaks teha ning dokumenti ennast nägemata pole võimalik kaebeõiguse teostamine. Kaebaja pole põhjendamatult viivitanud haldusakti vastuvõtmisega. Järgnevate pühade ja töölähetuse tõttu oleks kaebaja juhatuse liikmel olnud küll võimalus minna postiasutusse tähitud kirjale järele 21.12.2012.a., kuid talle ei saa ette heita, et ta pühade ja lähetuse-eelsel viimasel tööpäeval seda teha ei jõudnud. 27.28.12.2012.a. ja 2.01-4.01.2013.a. viibis kaebaja juhatuse liige lähetusel Riias. Esimene reaalne võimalus tähtkirja kätte saada oli 7.01.2013.a., kuid postiasutusse minnes selgus, et kiri on tagastatud saatjale hoiutähtaja möödumise tõttu. Kui aga kohus siiski loeb kaebetähtaja möödalastuks MKS § 54 lg 6 alusel, palub kaebaja ennistada kaebetähtaeg, kuna tema juhatuse liikmel polnud objektiivselt võimalik enne 7.01.2013.a. tähitud kirja kätte saada, sest see oli tagastatud saatjale. Seega tuleks kaebetähtaja kulgemise alguseks lugeda 8.01.2013.a. Vastustaja palub jätta kaebetähtaja ennistamise ja esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata ning menetlus asjas lõpetada. Riigikohtu halduskolleegium on 20.05.2003.a. määruses nr 3-3-1-37-03 sedastanud, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või, kui dokumenti pole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta teate jätmisest. 3.03.2004.a. määruses nr 3-3-1-10-04 on Riigikohus asunud seisukohale, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete või töötajate puhkuste korraldamisel. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele. Tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda seda, et juhatuse liige viibis lähetuses ega saanud tähtkirjale järele minna. Juriidilisel isikul lasub kohustus pidevalt hoolitseda posti vastuvõtmise eest. Kui juhatuse liige on lähetuses ja tal pole võimalik posti vastuvõtmise eest hoolitseda, siis peab juhatuse liige organiseerima posti vastuvõtmise kellegi teise poolt. Kui juhatuse liige seda ei tee, siis võtab ta riski, et juriidilise isiku jaoks tähtsad saadetised saadakse kätte hilinemisega, mistõttu võib isik ka näiteks minetada võimaluse haldusakti peale kaebust esitada. Kaebaja pole piisavalt põhistanud enda esialgse õiguskaitse taotlust ning on esitanud üksnes üldsõnalised oletused. Kaebaja pole suutnud põhistada ega tõendada kahjulikke tagajärgi, mis teda ohustavad, kui esialgset õiguskaitset ei rakendata. Tagamaks avaliku huvi kaitset hilisema maksusumma laekumise näol ning võttes arvesse maksuotsusega määratud ja praeguseks hetkeks kogunenud intressi summa suurust ning kaebaja kaitse vajaduse ulatust, peaks kohus jätma maksuhaldurile õiguse sooritada MKS § 130 lg 1 p-des 1-6 sätestatud toiminguid, v.a pangakontode arestimine. Kohus leiab, et kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ja menetlus haldusasjas lõpetada. Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS §-le 124 lg
- HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebetähtaega ei saa arvestada AS „Eesti Post“ poolt 20.12.2012.a. osaühingu juriidilisele aadressile jäetud tähitud kirja kohta teate jätmisest, kuna sellest ei selgu, millise sisuga dokumenti on soovitud teatavaks teha. Vastavalt MKS §-le 54 lg 6 loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. MTA osutatud määruses nr 3-3-1-37-03 asus Riigikohtu halduskolleegium seisukohale, et tähtkirjaga väljastatud haldusakt tuleb lugeda juriidilisele isikule teatavaks tehtuks ajast, mil adressaadile jäeti teade tähitud kirja saatmise kohta. Kas adressaat ka tegelikult haldusakti kätte sai, pole juriidilise isiku registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga haldusakti kättetoimetamisel oluline ning kõne alla võib tulla üksnes tähtaja ennistamine. Eeltoodust lähtudes tuleb maksuotsus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 20.12.2012.a., kui postiteenuse osutaja jättis osaühingu registrijärgsele aadressile teate tähitud kirja kohta. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Seega lõppes kohtule kaebus esitamise tähtaeg 20.01.2013.a. Kaebaja esitatud põhjendusi, miks ta vaidlustatud haldusakti õigeaegselt kätte ei saanud, ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist. Vastustaja viidatud määruses nr 3-3-1-10-04 rõhutas Riigikohus, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt, sest jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. MTA poolt esitatud AS „Eesti Post“ logistika infosüsteemi EPLIS väljavõttest nähtuvalt jäeti kaebajale teade tähitud kirja saabumise kohta 20.12.2012.a. pärast samal päeval ebaõnnestunud kirja väljastuskatset ning sellest hetkest oli tähtkiri jõudnud kaebaja mõjusfääri, kes pidi kohe postiasutuse poole pöörduma ja tagama maksuotsuse kättesaamise ja sellega tutvumise. Kohus nõustub vastustajaga, et tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda seda, et juhatuse liige viibis lähetuses. Kui juhatuse liige on lähetuses ja tal pole võimalik posti vastuvõtmise eest hoolitseda, peab ta organiseerima posti vastuvõtmise kellegi teise poolt. Kui kaebaja jätab osaühingu juriidilisel aadressil posti vastuvõtmise korraldamata, on tegemist subjektiivse, s.t. kaebajast sõltuva põhjusega, mitte objektiivse põhjusega, mis takistas kaebuse tähtaegset esitamist. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetab menetluse haldusasjas ning sellest tulenevalt jätab ka esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Vastavalt HKMS §-le 104 lg 5 p 4 tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 765 eurot, mis tuleb talle tagastada. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ D. Maastik