Obsah (13)

§ 394§ 142§ 442§ 467§ 407§ 444§ 367§ 173§ 162§ 174§ 144§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 04.01.2013, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-12-

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. AS Swedbank esitas 28.06.2012 Viru Maakohtule hagi E M vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud. 1) 16.01.2008 sõlmisid Swedbank AS (edaspidi hageja) ja E M (edaspidi kostja) laenulepingu nr 07-001934-VL summas 90 000 EEK intressimääraga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.02.

1. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.02.2011 ja kuni 20.05.2011 laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 4 (neli) üksteisele järgneva intressi maksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 25.04.2011 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 10.05.2011 ja hoiatusega, et juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. 20.05.2011 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 21.06.2012 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 3484,47 eurot, s.h. põhiosa 2820,12 eurot, intress 168,55 eurot ajavahemiku 10.02.2011 - 20.05.2011 eest ja põhiosa viivis 495,80 eurot (10.03.2011 -21.06.2012). 2) 13.08.2010 sõlmisid Swedbank AS ja E M laenulepingu nr 10-054906-VV summas 4 800 krooni intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 11.
3. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu
4. kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 11.02.2011 ja kuni 20.05.2011 laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 4 üksteisele järgneva intressimaksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 25.04.2011 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 10.05.
5. 20.05.2011 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 21.06.2012 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 358,65 eurot, s.h. põhiosa 257,94 eurot, intress – 24,70 eurot (ajavahemiku 11.02.2011 -20.05.2011 eest) ja põhiosa viivis 76,01 eurot (11.05.2011 -21.06.2012). 3) 16.04.2010 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC püsimaksega (P) krediitkaardi nr 5437404000748034 (edaspidi kaart) krediidilimiidiga 15 000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr
6. Vastavalt lepingu punktile 3.1 krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu punkti 6.1 kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi (18%) ja teenustasusid. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Lepingu punkti 6.
7. alusel kohustus kostja igal maksepäeval (so iga kuu
8. kuupäeval) lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma; püsimakse summaks oli 600 krooni. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole (lepingu punkt 6.7). Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 1015,49 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingu punkte 6.
9. ja 6.
10. 25.04.2011 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 10.05.
11. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu üles öelduks 20.05.
12. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu alusel hageja võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 1015,49 eurot. Lepingu ülesütlemise järel ei ole kostja tema kasutuses olevat krediidisummat tagastanud. Tulenevalt sellest arvestas hageja kohustusega viivitamise eest viivist (VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määra alusel). 21.06.2012 seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 1111,21 eurot, millest põhiosa 1015.49 EUR intress 5.61 EUR, viivis 90.11 EUR. Kokku võlgneb kostja hagejale 4 954,33 eurot, millest põhiosa 4 093,55 eurot, intressid 198,86 eurot, viivised 661,92 eurot. Hageja tugineb oma nõudes võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102; 113 lg 1; 94 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-idele 79; 133 lg 1 ja lg 2; 139; 162; 173; 339; 340; 363; 367; 407 ja 440 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – laenulepingud, laenulepingute tagastamise graafikud, laenulepingute andmed, sooritatud operatsioonid, võlgnevuse arvestused, lepingute ülesütlemiskirjad, püsimaksetega krediitkaardi kasutamise leping, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta, hageja esindaja volikiri. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest

§ 407

kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid saadeti korduvalt hagiavalduses ja erinevates registrites märgitud kostja elukoha aadressil xxxx, kuid materjalid on kohtule tagastatud. 19.11.2012 taotles kohus tsiviilasjamaterjalide kättetoimetamist politsei vahendusel. Dokumendid on kostja E M isiklikult kätte saanud politsei vahendusel 05.12.2012 aadressil xxxx.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus andis kostjale tähtaja 20 päeva hagiavaldusele vastamiseks, seega oli vastuse esitamise tähtaeg 27.12.2012. Kostja vastust esitanud ei ole. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat

§ 407lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud oma avalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral

§ 407lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks.

Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgnik rikkus lepinguid, jättes tähtaegselt tasumata temaga sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu ja laenulepingute järgi ette nähtud intressi – ja laenumaksed. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja rikkus lepinguid, jättes täitmata oma kohustused hageja ees.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt (4093,55 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest 28.12.2012. Kostja võlgneb hagejale kokku 4 954,33 eurot, millest põhiosa 4 093,55 eurot, intressid 198,86 eurot, viivised 661,92 eurot. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda.

§ 162

lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista.

§ 144p 7 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud on kohtuvälised kulud.

Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 05290, 20.12.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 122,81 eurot ja maksekorraldus nr 16334, 28.06.2012 hagiavaldus esitamisel riigilõivu tasumist summas 543,24 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 666,05 eurot.

§ 177

lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 162lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtuotsus jõustus 05. märtsil 2013. a. Nooremreferent Lea Herne