3-11-1407/82

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1407 Haldusasi R.R. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 09.05.2011 otsuse nr 13-7/35-5-1 tühistamise ning 14.04.2011 taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 28.09.2009 vastutusotsuse nr 13-1/3798 tühisuse tuvastamise nõuetes Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja: R.R.; Esindaja: Tarmo Pilv, Häli Jürimäe. Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, Esindaja: Jaanek Lips. RESOLUTSIOON
2. Jätta kaebus rahuldamata;
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 173; § 181 lg 1). ASJAOLUD
5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK või maksuhaldur) tegi 28.09.2009 J.K.’le ja R.R.’le vastutusotsuse nr 13-1/3798, millega kohustas isikuid solidaarselt tasuma OÜ Camofex (äriregistrist kustutatud) maksuvõlga summas 822 140 krooni. 1
6. 08.12.2009 esitas R.R. lepinguline esindaja Põhja MTK-le taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks, paludes lugeda 28.12.2009 koostatud vastutusotsus R.R.le kättetoimetatuks 15.12.2009 ja pikendada vaide esitamise tähtaega kuni 16.01.
8. Põhja MTK 02.02.2010 otsusega nr 6-2/186 jäeti vastutusotsusele vaide esitamise tähtaeg ennistamata. 25.02.2010 esitas R.R. lepinguline esindaja Põhja MTK 02.02.2010 otsusele nr 6-2/186 vaide ja palus otsuse kehtetuks tunnistada. Põhja MTK jättis 01.04.2010 vaideotsusega nr 6-1/97-3 R.R. vaide rahuldamata.
9. 30.04.2010 esitas R.R. Tallinna Halduskohtusse kaebuse, milles palus tühistada Põhja MTK 02.02.2010 otsus nr 6-2/186 ja teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks.
10. Tallinna Halduskohus jättis 22.03.2011 otsusega haldusasjas nr 3-10-1135 R.R. kaebuse rahuldamata ja jättis menetlusosaliste kulud nende endi kanda. R.R. esitas 18.04.2011 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2011 otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu 22.03.
11. a otsus haldusasjas nr 3-10-1135 muutmata ja R.R. apellatsioonkaebus rahuldamata.
12. 14.04.2011 esitas R.R. maksuhaldurile taotluse nr 1/265-T vastutusotsuse kehtetuks või õigusvastaseks tunnistamiseks. Ühtlasi palus R.R. tuvastada Põhja MTK-l 28.09.2009 vastutusotsuse õigusvastasus, kuivõrd Põhja MTK-l puudus õiguslik alus vastutusmenetluse läbi viimiseks alates 19.06.2009 endiste OÜ Camofex (äriregistrist kustutatud) seaduslike esindajate R.R. ja J.K. suhtes, kuna eelnimetatud osaühingu õigusvõime lõppes äriregistrist kustutamise tõttu ning OÜ Camofex maksukohustuse täitmine muutus lõppemise tõttu võimatuks.
13. 09.05.2011 tegi Põhja MTK otsuse 13-7/35-5-1 R.R. 14.04.2011 taotluse nr 1/265 rahuldamata jätmiseks, leides, et vastutusotsuse kehtetuks või õigusvastaseks tunnistamiseks puuduvad alused. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED
14. R.R. 14.04.2011 esitatud taotluses palus maksuhalduril tuvastada 28.09.2009 vastutusotsuse õigusvastasus või tunnistada nimetatud vastutusotsus kehtetuks. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur on jätnud motiveerimata uue tõendi arvesse võtmata jätmist ja seega vajadust algatada uus vastutusmenetlus. Nimetatud dokumendi saamise keerukust on R.R. selgitanud Põhja MTK-le 25.02.2010 esitatud vaides nr 1/131-T, milles on avaldatud, et R.R. on korduvalt saatnud taotlusi OÜ Castor Inkasso likvideerijale, et saada kätte OÜ Castor Inkasso valduses olevaid OÜ Camofex (pankrotis) dokumente. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on 12.11.2008 äriregistrist kustutatud OÜ Castor Inkasso likvideerijaks olnud Indrek Lepsoo ning dokumentide hoidjaks on määratud Archivali Group OÜ.
15. Veebruaris 2011 esitas dokumentide hoidja R.R. esindajale OÜ Castor Inkasso ja OÜ Camofex (kustutatud) vahel 24.02.2003 sõlmitud laenulepingu, mis omab juhatuse liikme vastutuse ulatuse määramisel olulist tähtsust. Kuivõrd tõendi hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest, vaid selle kättesaamine oli maksukohustuslasele objektiivselt võimatu, oli seega R.R.l MKS § 102 lg 1 p-st 2 tulenevalt õigus nõuda vastutusotsuse kehtetuks tunnistamist.
16. 09.05.2011 otsuses ei ole maksuhaldur selgitanud, miks ei oma R.R. poolt esitatud laenuleping juhatuse liikme vastutuse ulatuse määramisel olulist tähtsust ja kuidas on maksuhaldur tuvastanud, et R.R. ei ole saanud laenulepingut OÜ-lt Archivali Group.
17. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks see, et ta on maksuhaldurile sõnaselgelt avaldanud, et laenuleping saadi OÜ Castor Inkasso dokumentide hoidjalt OÜ-lt Archivali Group, samas on teinud maksuhaldur päringu hoopis dokumentide hoidjaga mitteseotud isikule I. Lepsoole ning asunud I. Lepsoo poolt antud selgitustele tuginedes väitma, et laenuleping on kogu aja vältel olnud J.K. või 2 R.R. valduses. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on jätnud oma seisukohtade tõendamiseks tegemata päringu OÜ-le Archivali Group ning seega sisuliselt eiranud haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS) §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet. I. Lepsoo poolt maksuhaldurile antud selgitused, et R.R. esindaja on palunud temalt e-posti teel dokumentide väljaandmist, kinnitavad hoopis seda, et R.R.l dokumente ei olnud. Vastasel korral oleks R.R. laenulepingu esitanud maksuhaldurile viivitamata.
18. HMS § 65 lg 2 p-st tuleneb, et haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kaebaja hinnangul on kõnesolev vastutusotsus vastukäiv seetõttu, et sellega kohustatakse R.R.t tasuma maksuvõlga, mida ei olnud enam haldusakti koostamise hetkeks olemas. Nimelt oli OÜ Camofex alates 19.06.2009 äriregistrist kustutatud ja seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 2 järgselt lõppenud, s.t. et juriidiline isik oli kaotanud oma õigusvõime.
19. MKS § 31 lg 3 p-s 6 on sätestatud, et isiku maksukohustus võib lõppeda muudel seadusega sätestatud juhtudel ehk kõnealuse paragrahvi lõigetes 1-5 loetlemata alusel. Muudeks seadusega sätestatud juhtudeks võib olla ka juriidilise isiku lõppemine. Seda on kinnitanud Riigikohtu halduskolleegium oma 04.12.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-75-
20. Seega lõppesid 19.06.2009 OÜ Camofex maksukohustused koos osaühingu õigusvõime lõppemisega. VASTUSTAJA SEISUKOHT
21. Vastustaja ei nõustu R.R. kaebuses toodud väidetega ja on seisukohal, et kaebuses esitatud väited ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks ega R.R. poolt 14.04.2011 esitatud taotluse uuesti läbivaatamiseks ning ka väiteid vastutusotsuse tühisuse osas peab vastustaja põhjendamatuteks. 14.04.2011 esitas kaebuse esitaja taotluse nr 1/265-T eelnimetatud alustel vastutusotsuse kehtetuks või õigusvastaseks tunnistamiseks. Taotluse kohaselt oli nimetatud täiendavaks tõendiks kaebuse esitaja taotluse lisana esitatud 24.02.2003 dateeringuga laenuleping ning taotluse p-s 2.1.2 esitatud väide, et nimetatud dokumendi hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud kaebuse esitaja tahtlusest või hooletusest, kuna selle varasem esitamine olevat olnud objektiivselt võimatu, mida vastustaja enne vaidlustatud otsuse väljastamist kontrollis.
22. Vastustaja viitab, et olenemata kaebuses esitatud eksitavatest väidetest (muuhulgas, et maksuhaldur on jätnud oma seisukohtade tõendamiseks tegemata päringu OÜ-le Archival Grupp) on vastustaja veendunud, et vaidlustatud otsuse p-s 2.1 on siiski piisava põhjalikkusega analüüsitud kaebuse esitaja taotluses esitatud argumente, s.h analüüsitud MKS § 102 lg 1 p-s 2 sätestatud vastutusotsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise aluste esinemist või mitteesinemist nii I. Lepsoolt kui ka OÜ-lt Archival Grupp saadud andmete valguses.
23. Kaebuse esitajale ei saanud olla juba vastutusmenetluse ajal teadmata varasemalt (24.02.2003 dateeringuga) sõlmitud laenulepingu sõlmimise fakt, kuna üheks lepingu sõlmijaks oli kaebuse esitaja ise, mistõttu ei saanud vastustaja selle asjaolu hilisemat (taotluses märgitu kohaselt veebruaris 2011) teatavaks saamist lugeda taotluse p-s 2.1 toodud ja MKS § 102 lg 1 p 2 kohaseks vastutusotsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise aluseks. Seega asus maksuhaldur vaidlustatud otsuses põhjendatult seisukohale, et kaebuse esitajal oli seda asjaolu siiski võimalik juba vastutusmenetluse ajal maksuhaldurile teatada.
24. Vastustaja on edastanud enne vastutusotsuse koostamist kaebajale vastutusotsuse projekti vastuväidete esitamiseks, mille kaebuse esitaja sai kätte 04.03.2009 ja millele kaebaja ka 25.03.2009 saadetud e-kirjas palus vastuväidete esitamise tähtaja pikendamist (vastuväidete esitamise tähtaega pikendati kuni 30.04.2010). Käesolevas olukorras tuleb tõdeda, et kaebaja oma õigusi siis ei realiseerinud ja vastuväiteid vastutusotsuse projektile ei esitanud, s.h ei edastanud infot 24.02.2003 dateeringuga laenulepingu sõlmimisest või olemasolust, olenemata sellest, et kaebaja oli teadlik, et käimas on vastutusmenetlus, mis võib päädida tema suhtes koormava haldusaktiga. Vastustaja ei saa lugeda kaebuse esitajast mitteolenevateks põhjusteks oma võimaluste mitterealiseerimist juba 3 vastutusmenetluse ajal, s.h pöörduda oma esindaja poole või nõuda välja dokumente, sest sisuliselt palus küll kaebuse esitaja vastuväidete esitamise tähtaja pikendamist, mida talle ka võimaldati, kuid ta nende esitamisest siis temale teadaolevatel asjaoludel siiski loobus.
25. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsuses on piisava põhjalikkusega analüüsitud ka maksuhalduri käsutuses olevaid andmeid taotluse lisana esitatud tõendi hilisema teatavaks saamise, s.t füüsiliselt maksuhaldurile esitamisvõimaluse tekkimise osas ning jõutud õigustatult tõdemuseni, kus analüüsitud J.K. 23.03.2006 ning R. H. poolt 29.11.2005 antud seletusest nähtuvalt OÜ Camofex raamatupidamisdokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti ega üleantud dokumentide nimekirja ei ole maksuhaldurile esitatud, mistõttu oli 14.04.2011 maksuhaldurile koos taotlusega esitatud laenulepingu näol tegemist tõenäoliselt J.K. ja R.R. poolt R. H.le üle andmata jäänud dokumendiga. Ka kaebajal endal puudub igasugune ülevaade J.K. ja R.R. poolt varasemalt väidetavalt üleantud dokumentidest, kuna dokumentide väidetava üleandja ja vastuvõtja sisulised ütlused on selles osas vastuolulised, mistõttu olid need ka üleantud dokumentide fakti osas ebausaldusväärsed. Vastuolud on vastustaja hinnangul seletatavad asjaoluga, et J.K. ja R.R. OÜ Camofex raamatupidamise dokumente siiski üle (dokumentide üleandmise kohta mingit dokumenti ei ole koostatud) ei andnud, sest vastasel juhul ei oleks kaebuse esitajal olnud võimalik koos 14.04.2011 taotlusega esitada 24.02.2003 dateeringuga laenulepingut maksuhaldurile, kuna nii OÜ Castro Inkasso likvideerija I. Lepsoo kui ka OÜ Castro Inkasso dokumentide hoidja OÜ Archivali Grupp juhataja P. K. kinnitusel OÜ Castro Inkasso dokumente ei ole kaebuse esitajale väljastatud.
26. Vaidlustatud otsuses toodud andmetele tuginevalt ja otsuses tehtud järelduste kohaselt tekkis maksuhalduril seega põhjendatud kahtlus ka asjaolu osas, et taotluse lisana esitatud laenuleping on siiski olnud kogu aja J.K. või kaebuse esitaja valduses ning seda polnud koos OÜ Camofex raamatupidamise dokumentidega R. H.le üle antudki, mis aga seostub otseselt kaebuse esitaja tahtliku tegevusega ning mis ei saanud seetõttu olla vastutusotsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise aluseks MKS § 102 lg 1 p 2 tähenduses.
27. Vastustaja on seisukohal, et vastutusotsus ei vasta HMS § 63 lg 2 p-des 1-5 sätestatud tühisuse tunnuseid sisalduvate sätete faktilistele alustele, kuna vastutusotsusest selgub üheselt haldusakti andnud haldusorgan ja haldusakti adressaat. Vastutusotsus on antud pädeva haldusorgani poolt ning see ei kohusta panema toime õigusrikkumist, sellest selguvad õigused ja kohustused (solidaarne kohustus tasuda 822 140 krooni) ning need ei ole vasturääkivad ja kohustusi on objektiivsetel põhjustel haldusakti adressaadil võimalik täita. Siinkohal ei pea vastustaja tõsiseltvõetavaks kaebuse esitaja väidet, et vastutusotsusest tulenevad kohustused on vastuolulised, kuna vastutusotsusega pannakse kaebuse esitajale konkreetne ja selge kohustus tasuda 822 140 krooni.
28. Vastutusotsuse põhjendustes tuvastatud asjaolud on vastutusotsuse kehtivuse küsimus, mistõttu ei saa kaebuse p-s 2.2.4 käsitletud „muu objektiivse“ tühisuse põhjustena välja toodud vastutusotsuse põhjendustes tuvastatud asjaolusid käsitleda vastutusotsuse tühisuse alusena HMS § 63 lg 2 p 5 mõttes. Kuna käesoleval juhul vastutusotsuse kehtivus enam küsimuse all ei ole, siis ei pea vastustaja asjakohasteks kaebuse esitaja vastutusotsuse tühisusele viitavaid argumente, mis on sisustatud läbi vastutusotsuse kehtetuks või õigusvastaseks tunnistamise argumentidega. Vastustaja on juba vaidlustatud otsuse p-s 2.2 võtnud vastutusotsuse kehtivusele viidates seisukoha, mille kohaselt jääb vastutusotsus kehtima kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuste täitmiseni. Seega nähtuvalt väljastusteatiselt, mille kohaselt on kaebuse esitajale vastutusotsuse teatavaks tehtud 06.10.2009, oli kaebuse esitajal, vaatamata kaebuses esitatud vastuväidetele, alates sellest hetkest objektiivsetel põhjustel võimalik nimetatud vastutusotsusega pandud kohustust siiski täita. KOHTU PÕHJENDUSED 4
29. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jäta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
30. Kaebaja suhtes tehtud vastutusotsus on tehtud 28.09.2009 ja jõustunud 07.11.
31. vaidlust ei ole selles, et kuna kaebaja ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vaidlustanud vaideotsust ega esitanud vaiet, siis on 28.09.2009 vaideotsus kehtiv ja täitmisele kuuluv haldusakt, mille õiguspärasuse kohtulikku kontrolli enam läbi viia ei saa.
32. Kaebaja hinnangul esineb aga alus kohaldada asjas MKS § 102 lg 1 p 2, mille kohaselt maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Kaebaja hinnangul on uueks asjaoluks 24.02.2003 sõlmitud laenulepingu enda valdusse saamine 2011 veebruaris. Kohtu hinnangul on kaebaja väited uue asjaolu teadasaamisest ja sel põhjusel haldusmenetluse uuendamise vajadusest ilmselgelt asjakohatud, kuna kaebaja oli ise 24.02.2003 laenulepingu pooleks, mistõttu pidi ta olema kogu vastutusmenetluse aja teadliku vastava laenulepingu olemasolust. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja maksuhaldurit vastutusmenetluse ajal laenulepingu olemasolust ei teavitanud, mainides lepingu olemasolu esmakordselt 25.02.2010 esitatud vaides. Puuduvad mistahes põhjendused, miks kaebaja laenulepingu olemasolust maksuhaldurit vastutusotsuse menetluses ei teavitanud. Vaidlustatud otsuses on ka analüüsitud tõendeid ning jõutud põhjendatult järeldusele, et vaidlusalune laenuleping oli jäänud J.K. ja R.R. poolt R. H.le üle andmata. 14.04.2011 taotlusega koos esitas kaebaja laenulepingu ise, OÜ Castro Inkasso likvideerija I. Lepsoo ja OÜ Castro Inkasso dokumentide hoidja OÜ Archivali Grupp juhataja P. K. kinnitusel OÜ Castro Inkasso dokumente ei ole aga kaebuse esitajale väljastatud.
33. Vastutusotsuses ei ilmne ka HMS § 63 lg 2 p-des 1-5 sätestatud tühisuse tunnuseid. Vastutusotsusest selgub üheselt haldusakti andnud haldusorgan ja haldusakti adressaat. Vastutusotsus on antud pädeva haldusorgani poolt ning see ei kohusta panema toime õigusrikkumist, sellest selguvad konkreetsed õigused ja kohustused (solidaarne kohustus tasuda 822 140 krooni) ning need ei ole mingilgi määral vasturääkivad. Nimetatud kohustusi on objektiivsetel põhjustel haldusakti adressaadil võimalik ka täita.
34. Kokkuvõtlikult puudusid alused kehtiva vastutusotsuse osas haldusmenetluse uuendamiseks ning vastutusotsus ei ole tühine HMS § 63 alusel. Seega on maksuhalduri otsus jätta kaebaja 14.04.2011 taotlus rahuldamata õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
35. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja aga menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 5