lg 1 alusel palub hageja sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistada, so alates juunist 2012 J ülalpidamiseks väljamõistetud 200 eurose elatise osas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda
Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu.
kg 1 alusel hagi esitamise korral on hagi eesmärgiks täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mis ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 07.05.2012 otsus. Hageja soovib muuta jõustunud kohtuotsusega ettenähtud ülalpidamiskohustust. Kostja arvates seda
Kostja seisukoht põhineb Riigikohtu otsusele 3-2-1-125-
221 lg 1, mille alusel hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitas, näeb ette võlgniku õiguse esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja seisukoha järgi puudub kostjal hageja suhtes nõue osaliselt – lapse kasuks, kes on hageja juures elatis saada. Kostja vaidleb hagile vastu leides, et hageja peaks esitama oma nõude hagimenetluses TsMS § 497 või § 459 alusel. Kohus nõustub kostja seisukohaga. 2 Täitemenetlus hageja suhtes algatati kostja täitmisavalduse alusel, täitedokumendiks on Harju Maakohtu 07.05.2012 tagaseljaotsus (lk 9-10), mis on jõustunud. Kohtuotsusega mõisteti hagejalt välja elatis kolme poja ülalpidamiseks a´ 200 euro suuruses alates 01.08.2011 kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatise käsutamise õigus anti kohtuotsusega kostjale. Täitemenetluses peab kohtutäitur täitma jõustunud kohtuotsust (
lg 1 p 1), sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise kaudu ei ole võimalik täitedokumendiks olevat kohtuotsust muuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 reguleerib elatise muutmise küsimust. Viidatud sätte järgi võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad. Elatisnõude aluseks olevate asjaolude muutumiseks on asjaolu, kui laps, kelle ülalpidamiseks elatis väljamõisteti, asub elama vanema juurde, kellelt elatis lapse ülalpidamiseks välja mõisteti. TsMS § 459 reguleerib jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas. TsMS 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses. Sellise hagi esitamise eeldused tulenevad viidatud sätte p-dest 1 ja 2. Ülalmärgitust tuleneb, et hageja on valinud ebaõige õiguste kaitse vahendi. Seda kinnitab ka kohtupraktika, nt Riigikohtu 13.12.2011 otsus nr 3-2-1-125-11, mille p-s 14 on Riigikohus selgitanud, et elatisnõude aluseks olevate asjaolude muutumisel võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses ning jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459, mille lõike 1 kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud. Tulenevalt hagi rahuldamata jätmise põhjusest ei analüüsi kohus tõendeid, mis käesoleva nõude lahendamist ei mõjuta (kviitungit, pangakontod jne). Hageja poolt viidatud Riigikohtu 17.06.2009 määruse nr 3-2-1-64-09 tõlgendamise osas on hageja seisukoht ekslik. Määrus on tehtud seoses pankrotimenetluse vaidlusega. Määruses esitatud Riigikohtu seisukoht ei kummuta käesolevas otsuses esitatud kohtu seisukohta, et hagejal on õigus esitada hagi TsMS § 497 või § 459 järgi. Juhindudes TsMS § 386 lg 4 tuleb tühistada hagi tagamine seoses hagi rahuldamata jätmisega. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.