lg-d 1, 2, 3, § 30 lg 1 kohaselt) XIII Võlgniku dokumentide hoidja määramine Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku dokumentide hoidjaks on otstarbekas määrata võlgniku seaduslik esindaja KK. XIV Taotlus ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvituse määramiseks Vastavalt PankS § 23 lg-tele 1, 2 ja 3 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannet mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. 5 Arvestades menetluse keerukust, taotleb ajutine haldur tasu lähtuvalt tunnitasust 90 eurot. Tuginedes aruandele ajutise halduri tehtud tööst, palub ajutine haldur määrata ajutise halduri tasuks 909 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 299,97 eurot ning halduri tehtud vajalike kulutuste katteks hüvitis 117,54 eurot. Ajutise halduri kinnitusel on kõik kulutused teostatud seoses ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmisega perioodil 14.11.- 26.11.
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga.
Võlausaldaja nõue võlgniku vastu seisuga 18.09.2012 on 20 481,99 eurot (põhivõlgnevus), millele lisanduvad lepingujärgne leppetrahv 1 342,14 eurot ning seadusjärgsed viivised (seisuga 18.09.2012) summas 4 345,21 eurot. Pankrotiavalduse aluseks olev nõue on kohtu hinnangul selge, võlausaldaja on nõuetekohaselt põhistanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgnik pankrotiavaldusele vastu vaielnud ei ole. Ajutise halduri aruande, so ajutisele haldurile võlgniku edastatud informatsiooni kohaselt on võlgnikul täitmata ja sissenõutavaks muutunud kohustusi kokku 508 800 eurot. Võlgniku vara moodustavad pangakonto jääk 118 eurot ja hüpoteegiga koormatud hoonestusõigus tähtajaga 99 aastat (registriosa numbriga XXX), mille turuväärtus ei ole käesoleval hetkel teada ning tuleb kindlaks määrata ekspertiisi teel. Ajutine haldur on seisukohal, et hüpoteegiga koormatud hoonestusõigus ei ole tõenäoliselt likviidne mitmete hinda negatiivsest aspektist mõjutavate asjaolude tõttu (ehituspiirangud seoses paiknemisega looduskaitsealal, vajadus seada hoonestusõiguse kasutamiseks servituut naaberkinnistule, sarnaste kinnistute suhtes valitsev ostuhuvi puudus, läheduses paiknev tegutsev puidutööstus, koormatud kinnistu igakordse omaniku ostueesõigus, jms). Tagasivõitmise võimalustest vajavad täiendavat analüüsimist laenude tagastamine lähikondsele KK (võlgniku juhatuse liige ja ainuosanik), suurte sularahasummade pangaautomaatidest väljavõtmise põhjendatus ja seos majandustegevusega, restoraniarvete ja puhkusereisi eest tasumine võlgniku vahendite arvel. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara olulises määras. Ajutine haldur on seisukohal, et alates 2010 aasta lõpust on välja kujunenud võlgniku alaline maksejõuetus, mille põhjuseks peab ajutine haldur ebaõnnestunud finantsinvesteeringud ning osaliselt asjaolu, et maksuamet blokeeris maksuvõla sissenõudmise eesmärgil võlgniku pangakontod. Sellest järeldub, ei ole võlgniku juhatus täitnud äriseadustikus sätestatud aruande esitamise kohustust. Esialgu puuduvad ajutisel halduril tõendid, mis viitaksid maksejõuetuse põhjusena kuriteotunnustega teole või raskele juhtimisveale. Küll aga tuleb lugeda raskeks juhtimisveaks äriseadustikus sätestatud pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse rikkumist. 7 Kohus nõustub ajutise halduri kui maksejõuetuse eksperdi hinnanguga võlgniku vara ja võlgade ning maksejõuetuse põhjuste osas. Kohus leiab, et edasise menetluse käigus tuleb pankrotihalduril täiendavalt välja selgitada, kas võlgniku juhatuse liikme käitumises on esinenud kuriteo tunnustega tegusid, samuti analüüsida juhatuse liikme suhtes nõude esitamise võimalusi. Ajutine haldur on aruandes ja 04.12.2012 kohtuistungil avaldanud, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.
Kohus leiab, et kuna OÜ-l AC ei ole piisavalt vara oma sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlausaldaja poolt 20.12.2012 tasutud deposiidi 1 700 eurot näol on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, juhatuse tegevuse ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10,8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 972 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 320,76 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot. Sama aruande kohaselt on haldur teinud halduri ülesannete täitmiseks vajalikke kulutusi kokku summas 124,60 eurot (töökoha üür 103,82 eurot, materjalid, paljundus, printimine, pangakonto väljatrükid, jms 18,62 eurot, transport ja parkimine 2,16 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Halduri tehtud kulutused summas 124,60 vajalikud ja põhjendatud. Võlgnik ja võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu ega kulude suurusele vastuväiteid esitanud.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 972 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 320,76 eurot ning kulude hüvitis summas 124,60 eurot, kõik kokku 1 417,36 eurot , vastavalt ajutise halduri taotlusele välja mõista võlgnikult, OÜ-lt AC.
lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kulu.
lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud täies ulatuses OÜ-lt AC kanda. 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.