← Eesti

2-12-10861/12

Obsah (7)§ 22§ 1§ 31§ 171§ 33§ 40§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2012. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-10861 Tsiviilasi PK(K , isikukood XXX, elukoht X

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

  1. Määrata ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo tasuks pankrotivara arvelt 720 eurot (lisandub sotsiaalmaks summas 237,60 eurot) ja hüvitis kulutuste katteks 25,64 eurot, mis kanda Indrek Lepsoo arveldusarvele XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.
  2. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud 15.03.2012 esitas PK Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustused AAM ees summas 218 935,31 eurot, kohtutäitur Marek Laanemetsa ees summas 19 137,22 eurot ja AS-i SEB Liising ees summas 3 266,38 eurot, kokku summas 241 338,91 eurot. Võlgnikul puudub vara, ainus sissetulek on palk netosummas 650 eurot kuus. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 29.06.2012 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. 16.07.2012 esitas võlausaldaja AAM seisukoha võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse kohta. Võlausaldaja palub jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata, kuivõrd võlgnik on kohustuste täitmise vältimiseks üritanud korduvalt tunnistada kohtu kaudu kehtetuks lepinguid, esitades seejuures valeandmeid ja võltsinguid, venitades protsesse ning võõrandades oma vara pärast täitemenetluse algatamisest teadasaamist. 04.09.2012 esitas võlgnik vastuse võlausaldaja 16.07.2012 seisukohale, milles leidis, et asjaolusid, mis välistaks kohustustest vabastamise, ei ole välja toodud. Avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku vara hinnanguline väärtus 180 eurot, igakuine sissetulek on 500-650 eurot (brutosumma). Kohustusi on 239 216,82 euro ulatuses. Vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks peab haldur muud asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 720 eurot (lisandub sotsiaalmaks summas 237,60 eurot) ja kulude hüvitamiseks 25,64 eurot. 05.09.2012 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde, leidis, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu ning tegi ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri seisukohaga. Kohus leidis Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 15.03.2012 esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt

§ 171

lg 1 võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine

§ 171

lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldaja on esitanud vastuväite kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes. Kohus ei lahenda võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist käesolevas määruses ning 2 lahendab antud küsimuse hilisema menetluse käigus. Kohus leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb käesoleval hetkel pidada muud asjaolu

§ 22

lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo olemasolu. Kooskõlas

§ 31

lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Indrek Lepsoo ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 15.10.2012.a kell 10.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416.

§ 33

alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 40lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks.

Antud juhul aga võlgnikul kinnisvara tuvastatud pole ja seetõttu puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks.

23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9 tundi tunnitasuga 80 eurot tunnis, haldur palub tasu määrata summas 720 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 237,60 eurot. Samuti palub haldur välja mõista hüvitis vajalike kulutuste katteks summas 25,64 eurot. Kulud seisnesid päringute tegemises ning büroo-, transpordi- ja sidekuludes. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri arvestatud tunnitasu 80 eurot mahub tunnitasu piirmääradesse. Ka tehtud kulutusi peab kohus vajalikeks ja põhjendatuks. Seetõttu on põhjendatud halduri tasuks määrata 720 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 237,60 eurot, ning hüvitis kulutuste katteks 25,64 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Meelis Eerik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.