2-12-33090/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 15.01.2013.a., Kentmanni tn 13, Tallinn 2-12-33090 DK hagi AK vastu elatise suurendamise nõudes Hageja: DK( isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja Ž S (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: AK(isikukood XXX, elukoht XXX) 13.11.2012.a. aeg Kohtuistungil osalejad Resolutsioon Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kostja esindaja Ž S AK Hagi rahuldada. Välja mõista AK DK kasuks elatis 145 eurot kuus alates 24.08.2012 kuni 31.12.2012 ja alates 01.01.2013 160 eurot kuus kuni DK täisealiseks saamiseni XXX. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Ž S ja AK abielust on sündinud XXX.a. tütar DK. Abielu on lahutatud Tallinna Linnakohtu 09.11.2001.a. otsusega. Tallinna Linnakohtu 26.02.2001.a. otsusega tsiviilasjas nr 2/5/231-432 mõisteti kostjalt tütre DK ülalpidamiseks hageja esindaja kasuks välja elatis 1200 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX. Hageja palub suurendada elatise summat, kuna Tallinna Linnakohtu 26.02.2001 otsusega väljamõistetud elatisest ei piisa enam tema vajaduste rahuldamiseks. Käesoleval ajal moodustab elatis ühe lapse ülalpidamiseks 145 eurot kuus, kostja on maksnud aga igakuiselt vaid 76,92 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seaduses mettenähtud minimaalses määras alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on nõus maksma elatist selles suuruses, mida ta senini maksab. Kostja leiab, et ei ole tõendatud hageja vajadus elatise suurendamise osas. Lisaks ei võimalda kostja majanduslik olukord suuremat elatist maksta. Kostja töötasu on keskmiselt 847,86 eurot, Peale maksude ja elatise mahaarvamist jääb kostjale vaid 550,74 eurot kätte. Kostja elab koos oma raske puudega, soodihaige emaga, keda ta peab toetama ja tasuma eluasemekulu umbes 100 eurot kuus. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Tallinna Linnakohtu tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2/5/231-432/01 on kohus mõistnud kostjalt välja igakuiselt elatise 1200 krooni ( 76,92 eurot) tütre DK ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni. Kehtivas perekonnaseaduses puudub sõnaselge regulatsioon väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. TsMS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist , kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväidet esitada. Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 2 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2012.a. oli 290 eurot, 2013.a. on 320 eurot kuus. 2012.a. elatisraha miinimum ühe lapse kohta on seega 145 eurot kuus, 2013.a. 160 eurot kuus. Hageja on esitanud elatise suurendamise hagi, kuna väljamõistetud elatis on seadusega ettenähtud minimaalsest määrast väiksem. Kuna elatist nõutakse ja kohus suurendab elatist kuni seadusega ettenähtud alammäärani, ei pea hageja ega kohus eraldi kindlaks tegema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-7-05, p 20). Kostja väidete kohaselt ei saa ta oma alaealisele lapsele nõutavas suuruses elatist maksta, kuna tal on oma ema ülalpidamiskohustus. PKS § 98 lg 1 kohaselt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last ülenejale sugulasele. Seega tuleb kostjal eelistada ülal pidada oma alaealist last. Pealegi kostja ema saab pensioni ja sotsiaaltoetust puudest tingitud kulutuste hüvitamiseks. Kostja on töövõimelises eas ja on kohustatud otsima endale töö, mis võimaldaks ülal pidada oma alaealist last ja vajadusel toetada abivajavat ema. TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 2