Obsah (8)

§ 8§ 142§ 145§ 155§ 76§ 100§ 101§ 113

2-11-26331 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 30.jaanuar 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-26331

§ 8lg 1 ja 2, § 113, § 142 lg 1.

1. AG OÜ ja hageja sõlmisid 22.10.2008 garantiikindlustuse lepingu perioodiks 21.10.200820.10.2010 kindlustussummaga 119 173 krooni, mille kinnituseks väljastati poliis nr XXX (tl 67), mille kohaselt kindlustusvõtjaks on AGOÜ ja kindlustatuks OÜ EE. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on SK garantiikindlustuse üldtingimused.
2. Hageja ja kostja sõlmisid 22.10.2008 garantiikindlustuslepingu tagamiseks käenduslepingu nr XXX (tl 8), mille kohaselt kostja kohustus vastutama hageja ees kindlustuslepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt AGOÜ-ga.
3. Hagejale saabus 17.12.2009 EE OÜ nõue kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks (tl 9), mis tulenesid kindlustusvõtja poolt töövõtulepingu nr XXX kohaselt teostamata garantiiremondi töödest objektil Subaru Jõhvi autokeskuses. Hageja tasus 05.01.2010 EE OÜ-le 38 620 krooni (tl 10) ja esitas tagasinõude kostjale (tl 11-14), mida kostja ei ole täitnud. Kostja vastuväited
4. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5. Kostja tunnistab, et hageja väljastas 22.10.2008 garantiikindlustuspoliisi nr XXX, kuid hagile lisatud garantiikindlustuspoliisi ei ole kostja varem näinud ning hagile lisatud poliisi ei ole kostja allkirjastanud. Samuti ei ole kostja poolt allkirjastatud hagile lisatud käendusleping nr XXX. Kohtuotsuse põhjendus
6. Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
7. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
8. Kohus tuvastas, et OÜ AG (kustutatud XXX), mille juhatuse liikmeks perioodil 16.03.200719.03.2009 oli kostja, teostas Subaru Jõhvi autokeskuse hoone ehitustöid OÜ EE ja OÜ AG vahel 05.03.2008 sõlmitud töölepingu XXX alusel. Puudub vaidlus, et hageja ja AGOÜ sõlmisid 22.10.2008 garantiikindlustuse lepingu, mille kohta väljastas hageja poliisi nr XXX perioodiks 21.10.2008-20.10.2010 kindlustussummaga 119 173 krooni. Lepingu kohaselt kindlustusvõtjaks oli AGOÜ ja kindlustatuks OÜ EE (tl 6-7). Puudub ka vaidlus, et hageja on 05.01.2010 hüvitanud OÜ-le EE nõude (tl 9) alusel 38 620 krooni (tl 10), kuna OÜ AG jättis teostamata garantiiremondi tööd.
9. Kindlustuslepingu tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 22.10.2008 käenduslepingut nr XXX(tl 8), mille kohaselt kostja kohustus vastutama hageja ees kindlustuslepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt AGOÜ-ga. Kostja väitel ei ole kostja allkirjastanud poliis nr XXX (tl 6-7) ja käenduslepingut nr XXX(tl 8), mistõttu ei vastuta kostja hageja ees. 2 2-11-26331
10. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on allkirjastanud hagile lisatud garantiikindlustuspoliisi nr XXX (tl 6-7) ja käenduslepingu nr XXX(tl 8) ning, kas kostjal kui käendajal on kohustus hüvitada hagejale hageja poolt OÜ-le EE välja makstud hüvitise.
11. Võlaõigusseadus (

) § 155 lg 1 alusel majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse.

§ 142

lg 1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 2 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 155

lg 5 alusel, kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest. 13. Ekspertiisiaktiga nr XXX(tl 128-132) on tuvastatud, et allkiri 22.10.2008 käenduslepingul nr XXX on tõenäoliselt kirjutatud kostja poolt. Ekspertiisi kohaselt on eelnimetatud dokumendil ,töövõtulepingul nr XXX kostja nimelt allkirjad ja 13.03.2007 notari poolt kostja allkirja õigsust kinnitaval avaldusel Harju Maakohtu registriosakonnale kirjutatud ühe isiku poolt ja tõenäoliselt kostja poolt. Võrreldes vaidlustatud allkirja käenduslepingul nr XXX kostja võrdlusallkirjadega (sh notari poolt kinnitatud kostja allkirja näidis Harju Maakohtu registriosakonnale) ilmnesid kokkulangevused kõigis üldtunnustes ja mitmetes eritunnustes. Puudub vaidlus, et OÜ AG, mille juhatuse liikmeks oli kostja, teostas Subaru Jõhvi autokeskuse hoone ehitustöid OÜ EE ja OÜ AG vahel 05.03.2008 sõlmitud töölepingu XXX alusel. Kostja ei ole vaidlustanud OÜ AGja OÜ EE vahel 05.03.2008 sõlmitud töölepingul XXX olevaid allkirju. Kuivõrd vaidlusalused garantiikindlustuspoliis ja käendusleping olid hagejaga sõlmitud just eesmärgiga kindlustada OÜ AG ja OÜ EE vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel teostavaid ehitustöid, siis puudub alus kahelda, et kostja ei võtnud vahetult osa eelpool märgitud dokumentide vormistamisest. Kostja on kinnitanud oma vastuses, et ta sõlmis hagejaga 22.10.2008 garantiikindlustuspoliisi nr XXX (tl 53 kolmas lõige), kuid märgib, et tegemist ei ole sama poliisiga, mis hageja on esitanud kohtule. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja esitas hagejale garantiikindlustuse avalduse (tl 90-95), millel märkis ennast käendajaks. Kohus omades käe- ja allkirja osas eriteadmisi on kategoorilisel arvamusel, et avalduse on vormistanud käsikirjaliselt kostja. Eeltoodu omakorda kinnitab kohtu seisukohta, et kostja sõlmis garantiikindlustuspoliisi ja selle tagamiseks käenduslepingu. Kohtumenetluse käigus ei ole tõendamist leidnud, et kostja nimelt on vaidlusalustele dokumentidele allkirja kirjutanud keegi teine. Vaidlusaluste dokumentide sõlmimisel ajal oli OÜ-l AG 2 juhatuse liiget: kostja ja AK, kes on kohtule vande all antud ütlustes kinnitanud, et ta ei ole kostja nimel allkirju kirjutanud (tl 115). Kostja olles samal ajal kohtuistungil ei esitanud tunnistajale AK sellekohaseid küsimusi ega hiljem ei selgitanud kes oleks saanud veel allkirjastada dokumente OÜ AG seadusliku esindajana ja kostja nimel. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et keegi kolmas isik oleks kostja nimel vaidlusalustele dokumentidele allkirjad kirjutanud. Kuigi ekspertiis ei suutnud määrata, kas allkiri 22.10.2008 garantiikindlustuspoliisil nr XXX (tl 6-7) on kirjutatud kostja poolt või mitte, siis leiab kohus, et koostoimes teiste tõenditega saab lugeda tõendatuks, et garantiikindlustuspoliisil olev kindlustusvõtja esindaja allkiri ja käenduslepingul olev käendaja allkiri on kirjutatud ühe ja sama isiku poolt ja nimelt kostja poolt. Eeltoodut kinnitab hagejale esitatud kostja avaldus garantiikindlustuse sõlmimiseks (tl 90-95) ja kostja vastus, milles ta on kinnitanud garantiikindlustuspoliisi sõlmimist (tl 53 3.lõik). Lisaks on ekspertiisiaktis tuvastatud, et võrreldes kostja garantiikindlustuspoliisil olevat allkirja kostja võrdlusallkirjadega ilmnesid vaidlustatud allkirjas kokkulangevused kõigis üldtunnustes ja mitmes eritunnuses (tl 130 esimene lõik 1). Kohtul puudub alus kahelda, et hageja on kohtule esitanud mingi teise garantiikindlustuspoliisi. Kostja ei ole esitanud kohtule teist garantiikindlustuspoliisi, mille kostja väidetavalt hagejaga allkirjastas. Samuti on kostja 3 2-11-26331 käenduslepingu allkirjastamisel kinnitanud, et kostja on tutvunud garantiikindlustuspoliisi nr XXX sisuga (tl 8). Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et kostja on allkirjastanud 22.10.2008 käenduslepingu nr XXX, mida toetab ka ekspertiisiakt nr XXX(tl 128-132) ning 22.10.2008 garantiikindlustuspoliisi nr XXX (tl 6-7), mistõttu vastutab kostja hageja ees garantiikindlustuspoliisist tulenevate kohustuste kohase täitmise eest. Kohustust solidaarselt ei ole võimalik enam täita, kuna OÜ AG on kustutatud registrist. 14.

§ 8lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Juhindudes

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kindlustuslepingu punkti 11 kohaselt kohustub kindlustusvõtja viie päeva jooksul, alates vastavasisulise teate saamisest, kindlustusandjale tagasi maksma kindlustatule hüvitatud summa. Tagasimaksega viivituse korral kohustub kindlustusvõtja tasuma viivist 1% päevas, kuid mitte vähem kui 500 krooni päevas (tl 7). Kui käendaja ei täida käenduslepingust tulenevat kohustust, vastutab ta ka viivise tasumise kohustuse eest (Riigikohtu lahend 3-2-1-121-10 p 13

1. lõige). Kuna kohus tuvastas, et kostja on allkirjastanud AGOÜ seadusliku esindajana 22.10.2008 garantiikindlustuspoliisi nr XXX (tl 6-7) ja käenduslepingu nr XXX(tl 8), siis lisaks võlgnevusele 2838,50 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 2838,50 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et on hagejale võlgnevuse tasunud. Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 4