) § 475 lg 1 p 122 kohaselt pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asi.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 1, 2 ja 3 kohaselt peab hagiavalduses märkima hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus tuvastas, et pankrotiavaldus on esitatud puudustega: avalduselt on tasumatud riigilõivu seadusest ettenähtud vähem riigilõivu, pankrotiavaldusele ei ole lisatud kohustuslikku lisadokumenti, s.t nõuetekohast võlanimekirja. Kohus 28. jaanuari 2013 määrusega andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruses selgitas kohus avaldajale, et PankrS § 13 lg 2 kohaselt maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole avaldaja nõuetekohast võlanimekirja kohtule esitanud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 8 alusel pidi avaldaja tasuma pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu summas 10 eurot (avalduse esitamisel paberkandjal). Avaldaja oli tasunud riigilõivu summas 9,58 eurot. Täiendava riigilõivu summas 0,42 eurot ei ole avaldaja tasunud. 2
p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.
lg 1 p 10 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus on seisukohal, et pankrotiavaldus on esitatud oluliste vorminõuete rikkumisega. Pankrotiavalduse esitaja ei ole täitnud PankrS § 13 lg 2. Pankrotiavaldusele ei ole lisatud kohustuslik dokument, s.o võlanimekiri. Samuti ei ole avaldaja ei ole seaduses sätestatud riigilõivu tasunud. Vastavalt
lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. MENETLUSKULUD Vastavalt
lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt
lg 1, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.