KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Viive Ligi ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2013, Tallinn Haldusasja number 3-10-2932 Haldusasi S L ja

§ 77lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S L ja S Z esitasid 10.11.2010 Tallinna Halduskohtule kaebused Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 30.07.2010 vastutusotsuse nr 13-7/5-7 tühistamiseks. Halduskohus võttis kaebused 06.01.2011 määrusega (I kd, tl 101) menetlusse ja liitis menetlused.
2. Halduskohus määras 28.01.2011 määrusega (I kd, tl 107) kohtuistungi ajaks 23.03.
3. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 31.01.2011 taotluse alusel määras halduskohus uueks kohtuistungi ajaks 08.04.2011 (I kd, tl 113).
4. Kaebaja esitas 01.04.2011 halduskohtule taotluse tutvuda OÜ SVS Metall suhtes tehtud kontrollitoimikuga ning kuulata kohtuistungil kaebajad vande all üle (I kd, tl 195).
5. 08.04.2011 toimunud kohtuistungil (I kd, tl 199-201) rahuldati taotlus kaebajate vande all ülekuulamiseks, anti pooltele tähtaeg täpsustatud seisukohtade ja taotluste esitamiseks (25.04.2011) ja määrati uueks kohtuistungi ajaks 12.09.
6. 3-10-2932
7. Kohus rahuldas 12.09.2011 määrusega (kd III, tl 5-9) MTA 15.08.2012 taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks ning tuvastas, et kaebajatel on õigus selles kohtuasjas vaidlustada OÜ-le SVS Metall 19.05.2009 tehtud maksuotsust määruse põhjendavas osas näidatud ulatuses. Kohus kohustas vastustajat võimaldama kaebajatel tutvuda SVS Metall OÜ kontrollitoimikuga selliselt, et oleks tagatud võimalike täiendavate tõendite esitamine hiljemalt järgmisel kohtuistungil. Uueks kohtuistungi ajaks määras halduskohus 26.09.
9. Halduskohus sai 23.09.2011 S. L ja S. Z esindajalt Meelis Krautmannilt taotluse (III kd, tl 19) lükata edasi 26.09.2011 määratud kohtuistung, kuna nad ei ole saanud PMTK-s tutvuda SVS Metall OÜ kontrollitoimikuga. Kohus rahuldas 26.09.2011 määrusega (III kd, tl 21) kaebajate taotluse, jättes ära 26.09.2011 määratud kohtuistungi, ning tegi teatavaks uue kohtuistungi aja 23.01.
11. Kaebajad esitasid 15.01.2012

§ 128

lg 1 alusel kohtule taotluse (kd III, tl 30) kohtuistungi aja muutmiseks või edasilükkamiseks, kuna kaebajad on sel ajal Eestist ära. Samuti esitati tulenevalt

§ 20

lg-st 1 ja § 21 lg-st 1 taotlus OÜ SVS Metall kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks. Kohus jättis 23.01.2012 määrusega (III kd, tl 37-39) rahuldamata S. L ja S. Z taotlused kohtuistungi aja muutmiseks või edasilükkamiseks ning OÜ SVS Metall kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna, kuid jättis ära 23.01.2012 määratud kohtuistungi põhjusel, et määrus kolmanda isiku menetlusse kaasamata jätmise kohta ei ole kohtuistungi toimumise ajaks jõustunud. Kohus tegi ühtlasi S. Lle ja S. Zle trahvihoiatuse oma menetlusõiguste kuritarvitamise eest. Kohus leidis, et kaebajad on oma esindaja isikus esitanud ilmselgelt põhjendamatuid taotlusi, mis on põhjustanud asja läbivaatamise viibimist.

1. Halduskohus küsis 29.02.2012 poolte esindajatelt, kas neile sobib uue kohtuistungi pidamise ajaks 26.04.
2. Vastustaja vastas kohtunõudele 01.03.
3. Kaebajatele saatis kohus korduva meeldetuletuse 06.03.2012 ning 13.03.
4. Viimases meeldetuletuses hoiatas kohus, et kui kohtule ei laeku küsimusele vastust hiljemalt 15.03.2012, määrab kohus süüdlasele trahvi (III kd, tl 49). Kaebaja saatis vastuse 14.03.2012 ning kohus määras uue kohtuistugi ajaks 26.04.
6. Kaebajate esindaja teatas 25.04.2012 oma ootamatust haigestumisest (III kd, tl 64), millega seoses 26.04.2012 kohtuistungit ei toimunud. 25.04.2012 kirjas M. Krautmannile palus kohus pärast esindaja tervenemist esitada kohtule arstitõend haigestumise kohta (III kd, tl 63).
7. Halduskohus tegi 05.06.2012 määrusega, (III kd, tl 72) pärast pooltega kooskõlastamist, teatavaks uue kohtuistungi aja 28.08.
8. Kohus tuletas kaebuse esitajatele meelde, et 25.04.2012 kirjas M. Krautmannile palus kohus pärast esindaja tervenemist esitada kohtule oma haigestumise kohta arstitõend, kuid see nõue on täitmata ja väidetav mõjuv põhjus (seaduslik takistus) tõendamata. Samuti kohustas kohus vastustajat vastama kaebajate 18.04.2012 taotlusele. Kohus määras nimetatud kohustuse täitmise tähtajaks 15.06.2012 ning hoiatas, et nõuete täitmata jätmisel võib kohus süüdlasi trahvida.
9. Meelis Krautmann teatas 15.06.2012 kohtule (III kd, tl 79), et „lepingulisel esindajal on jäänud ajavahemikul 25.04–30.04.2012 viirusliku haiguse kohta haigusleht perearstilt välja võtmata. Kuna perearst on järgmise nädala 19.06.2012 puhkusel, siis ei saanud lepinguline esindaja teha seda kohtu määratud tähtajaks, s.o 15.06.2012“.
10. Halduskohus märkis 04.07.2012 määruse (III kd, tl 86-87) põhjendavas osas, et kuigi eelnimetatud vastusest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas perearsti „järgmise nädala“ puhkus algab või lõpeb 19.06.2012, ei saaks see olla kuidagi takistuseks, et haigusleht on siiani kohtule esitamata. Seega on trahvi määramine kaebajatele ikkagi aktuaalne, kui dokument on esitamata veel kohtu puhkuselt naasmise ajaks. 2

§ 28lg-st 2, §-st 58 ja § 77 lg-st 2 ning TsMS § 45 lg-st 4 ja §-st 46. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSE MENETLUSES 3

§ 21lg 1 neljas lause).

Taotluse menetlemine ja selle edasikaebamise motiivil kohtuistungi edasilükkamine oli kohtu kaalutlusotsus.

ei sätesta, et kolmanda isiku kaasamise taotluse esitamisel tuleb taotluse lahendamise ja edasikaebamise ajaks kohtuistung edasi lükata. Samuti on ebaõige kohtu väide, et kaebajate esindaja esitas taotluse poolteist aastat pärast algse kaebuse esitamist. Ühine kaebus esitati kohtule 10.11.2011 ning kolmanda isiku kaasamise taotlus 15.01.

1. Kas ja millises ulatuses saab maksuotsust vaidlustada, selgitas kohus alles 12.09.2012 määrusega. 4) 26.04.2012 toimuma pidanud kohtuistung jäi ära kaebajate esindaja haigestumise tõttu. Kaebajate esindaja esitas haiguse kohta töövõimetuslehe 13.09.
2. Sellega tõendas ta kohtuistungilt puudumise mõjuva põhjuse

§ 150lg 1 tähenduses.

Kohtuistungi ärajäämine ja selle tõttu menetluse venimine ei ole käsitatav menetlusõiguste kuritarvitamisena. Töövõimetuslehe kohtule esitamata jätmine või selle esitamisega viivitamine võib tingida vaid mõjuva põhjuse tõendamata jätmise, kuid ei takista asja menetluse läbiviimist. Haigestumise kohta tõendite esitamata jätmisel on selged menetluslikud tagajärjed ning selle tõendi esitamata jätmise eest ei saa menetlusosalist või tema esindajat eraldiseisvalt karistada. Antud juhul pole tegemist ka teabega

§ 58tähenduses.

5) Halduskohtu 11.12.2012 määrusest nähtuvalt on kaebajate esindaja pahatahtlikeks tegudeks 23.01.2011 ja 15.01.2012 menetlust venitavate taotluste esitamine. Vaidlustatud määru4

§ 2lg 2). Kohus pole kaebajaid ega nende esindajat vastavalt Ts

MS § 46 lg-le 2 varasemalt hoiatanud. Esimese trahvihoiatuse tegi kohus kaebajatele 23.01.2012 määruses. Sellele ei järgnenud kaebajate või nende esindaja tegusid, mida võib käsitleda menetluse takistamisena. Halduskohus pole selgitanud, millised kohtu korraldused kaebaja esindajal täitmata jäid ning kuidas see põhjustas asja lahendamise venimist. 6) Kohus on põhjendamatult tuginenud 29.08.2012 määruse mittetäitmisele. Nimetatud määruse tühistas Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2012 määrusega tervikuna ning seal oli kohustus pandud kaebajatele, mitte nende esindajale.

§ 77

eesmärk pole karistada menetlusosalisi ja nende esindajaid preventiivsetel kaalutlustel esindaja edaspidiseks distsiplineerimiseks. Halduskohus on praegusel juhul jätnud menetluse kiiruse ja võimalikult väikesed kulud tagaplaanile. Õiguste kasutamine enda subjektiivse õiguse kaitseks ei ole käsitatav menetluse venitamise või pahatahtliku takistamisena. 19. Maksu- ja Tolliamet palub jätta määruskaebus rahuldamata (III kd, tl 218-219). 1) Kaebajate esindaja esitas kohtule haigestumise kohta haiguslehe alles 13.09.2012, so rohkem kui kolm kuu möödudes alates tema tervenemisest. Sellise käitumisega jättis M. Krautmann täitmata halduskohtu 25.04.2012, 05.06.2012 ja 04.07.2012 kohtunõuded ning 28.08.2012 kohtuistungil tehtud suulise kohtunõude haiguslehe esitamiseks. Haigusleht esitati alles pärast 29.08.2012 kohtumäärust, millega kaebajatele määrati nende esindaja käitumise eest rahatrahv. Vaidlus puudub selles, et esindajal puudus haiguslehe nii pikal perioodil esitamata jätmiseks mõjuv põhjus.

§ 150lg 2 seab kohustuse põhistada haigestumist, mis takistas kohtuistungile ilmumast. Seega on täidetud Ts

MS § 45 lg-s 4 sätestatud trahvikoosseis. Kuna 05.06.2012 ja 04.07.2012 kohtunõuetes sisaldusid trahvihoiatused, on täidetud ka TsMS § 46 lg 2 kohaldamise eeldused. Ainuüksi haiguslehe hilinenud esitamisega seonduvad asjaolud olid trahvi määramiseks piisavad. 2) Määruskaebuses on valesti märgitud, et kaebajad esitasid halduskohtule ühise kaebuse 10.11.

1. Tegelikult esitati ühine kaebus aasta varem, so 10.11.
2. Seetõttu tuginevad määruskaebuse esitaja argumendid 15.01.2012 kolmanda isiku kaasamise taotlust puudutavas osas valele eeldusele. Viidatud taotlus esitati vahetult enne määratud 23.01.2012 kohtuistungit ehk ajal, kui ühise kaebuse esitamisest oli möödas 1 aasta, kaks kuud ja 5 päeva. Taotluse hilist esitamist on halduskohus õigesti pidanud menetluse takistamiseks. 3) Määruskaebuses puuduvad vastuväited halduskohtu seisukohale seoses kaebaja esindaja raskustega kohtule vastamisel, nimelt kohtuistungi pidamise aja kohta hilinenult (kohtu 29.02.2012 nõudele vastati alles 14.03.2012) arvamuse esitamisel. Kirjeldatud viivitamine toimus pärast kohtu trahvihoiatust 23.01.2012 määruses menetlusõiguste kuritarvitamise eest, sh kohtumenetluse venitamise eest. 4) Ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et halduskohus pidi tingimata määruses tuvastama, et esindaja venitas pahatahtlikult kohtumenetlust. TsMS § 45 lg-st 4 ei tulene, et isiku trahvimisel on üks kohustuslik eeldus kohtumenetluse pahatahtliku venitamise tuvastamine. Tallinna Halduskohus on pannud esindajale süüks mõlemad TsMS § 45 lg-s 4 sisalduvad koosseisud: nii (a) asja õige, kiire ja võimalikult väikeste kuludega menetlemise pahatahtlik takistamine kui ka (b) kohtu korralduse korduv täitmata jätmine. Seejuures pole koosseisu (b) rakendamise juures nõutav menetluse pahatahtliku takistamise tuvastamine. 5

§ 28

lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida.

§ 77lg 2 kohaselt lähtutakse halduskohtumenetluse tagamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) §-st 43–

1. TsMS § 45 lg-st 4 tulenevalt võib kohus menetlusosalist või tema esindajat, samuti nõustajat, kes on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse, trahvida või määrata talle aresti kuni 7 ööpäeva. TsMS § 46 lg-st 2 tulenevalt võib isikule trahvi määrata üksnes juhul, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik. Seega on esindajale trahvi määramiseks vajalik järgmiste eelduste täitmine: 1) esindaja on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse; 2) esindajale on eelnevalt tehtud trahvihoiatus.
2. Halduskohus on vaidlustatud määrusega kaebajate esindajale M. Krautmanile trahvi määramise põhjendusena ette heitnud arstitõendi esitamisega viivitamist. Lisaks on kohus käsitlenud menetluse takistamisena kaebajate 15.01.2012 taotlust OÜ SVS Metall kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks ning asjaolu, et kaebajad taotlesid maksuhalduri kontrollitoimikuga tutvumist liiga hilja, mistõttu tuli 26.09.2011 kohtuistung kaebajate esindaja 23.09.2011 taotluse alusel edasi lükata. Halduskohus viitas määruses ka kaebajate esindaja viivitustele kohtule vastamisel seoses 26.04.2012 kohtuistungi aja kokkuleppimisega.
3. Vaidlus puudub selles, et kaebajate esindaja esitas 25.04.2012 haigestumise kohta halduskohtule tõendi alles 13.09.
4. Kohus oli tõendi esitamise vajadust esmalt märkinud 25.04.2012 kirjas ning seda meelde tuletanud 05.06.2012 ja 04.07.2012 määruses ning 28.08.2012 kohtuistungil. Kohtu 25.04.2012 kiri, milles paluti esitada arstitõend (III kd, tl 63), oli suunatud M. Krautmannile. Kohtu 05.06.2012 määruse (III kd, tl 72) resolutsioonis paneb kohus kaebajatele kohustuse esitada esindaja haigestumise kohta arstitõend ning selgitab, et vastasel korral võib kohus süüdlasi trahvida. Kohtu 04.07.2012 määruses (III kd, tl 8687) viitab kohus esitamata arstitõendile ning lisab, et trahvi määramine kaebajatele on ikkagi aktuaalne. 28.08.2012 kohtuistungil märkis kohus, et „kohus määrab kaebajatele trahvi, sest esindaja ei täida oma menetlusõigusi“ (kohtuistungi protokoll, III kd, tl 125). Seega olid kohtu 05.06.2012 ning 04.07.2012 määrustes, samuti 28.08.2012 kohtuistungil tehtud trahvihoiatused kaebaja esindaja asemel suunatud kaebajatele, mistõttu ei saa neid käsitleda M. Krautmannile tehtud trahvihoiatustena TsMS § 46 lg 2 mõttes. Esindajale polnud trahvi määramise hoiatust tehtud ka teiste halduskohtu kirjeldatud menetlust takistanud episoodide osas. Toimikust nähtuvalt tegi halduskohus küll 23.01.2012 määruses (III kd, tl 37-39) trahvihoiatuse S. Lle ja S. Zle menetlusõiguste kuritarvitamise eest, kuid ka see hoiatus oli suunatud esindaja asemel kaebajatele. Kohtu 13.03.2012 kirjas (III kd, tl 49) viitab kohus „süüdlase“, mitte konkreetselt esindaja trahvimise võimalusele. Halduskohtu 29.08.2012 määrusest nähtuvalt lähtus halduskohus eeldusest, et kaebajate esindajale trahvi määrata ei saagi (kd III, tl 151), mistõttu ei ole kaebajate esindajale tehtud trahvihoiatusena käsitletav 28.08.2012 kohtuistungi protokollis märgitu: „pidite esitama hiljemalt 15.06 arsti tõendi. Kohus tsiteerib Krautmanni poolt saadetud 15.06 vastust. Kohus küsib haiguslehte ja kui teil seda esitada ei ole, siis kohus määrab Teile trahvi“ (III kd, tl 125). Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna TsMS § 45 lg 4 eristab trahvi adressaatidena kaebajat ja tema esindajat/nõustajat, peab trahvihoiatusest selgelt tulenema, kellele see tehtud on, et hoiatuse saaja saaks oma edaspidises käitumises sellega arvestada. Kuna trahvi määramisel polnud M. Krautmannile vastavalt TsMS § 46 lg-le 2 eelnevalt tehtud nõuetekohast trahvihoiatust, ei olnud trahvi määramine õiguspärane. 6