3-11-2415/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2415 Haldusasi Sergei Jerini (Jerin) kaebus Viru Vangla tegevuse peale tema distsiplinaarsüüteoasjade menetlemisel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16.11.

1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Jerini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Sergei Jerin Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.11.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
3. Viru Vangla ametnik E. T. koostas määruskaebuse esitaja suhtes 06.09.2011 raporti nr 3457 ja 07.09.2011 raporti nr
4. Nimetatud ettekannete alusel määrati määruskaebuse esitajale Viru Vangla 06.10.
5. a käskkirjaga nr 6-3/1862-D (tl 16-17) ja 07.10.
6. a käskkirjaga nr 6-3/1866-D (tl 18-19) distsiplinaarkaristused.
7. Määruskaebuse esitaja esitas 09.10.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 17.10.2011 kaebuse täienduse, milles soovib, et tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus, mille raames on raportid nr 3457 ja nr 3469 koostatud, peatataks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 81 alusel. Kaebuse kohaselt on E. T. 06.09.
8. a raport nr 3457 ja 07.09.
9. a raport nr 3469 seadustega vastuolus. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta sai nimetatud raportite osas anda oma selgitusi alles 15.09.2011 ning et ta taotles Viru Vanglalt vastava distsiplinaarmenetluse peatamist, kuid Viru Vangla ei rahuldanud tema taotlust.
10. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse esitaja kaebuse 16.11.
11. a määrusega (tl 20-21) halduskohtumenetluse seadustiku (kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni, HKMS v.r) § 11 lg 31 p 5 kohaselt, kuna kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust. Halduskohus leiab, et kaebuse esitaja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja seda asjaolu ei saa muuta ka nõude muutmise või muul viisil kaebuse täiendamise abil. Kaebuse esitamise ajaks ei olnud kaebuse esitaja Viru Vangla 06.10.
12. a käskkirja nr 6-3/1862-D ja 07.10.
13. a käskkirja nr 6-3/1866-D peale vanglale vaideid esitanud. Seega ei olnud kaebuse esitajal tekkinud alust taotleda Viru Vanglalt HMS §-s 81 nimetatud abinõu kohaldamist ning ta ei saa vaidlustada vangla vastavat tegemata jätmist ka halduskohtus. Kaebuse väidete ja kohtule Viru Vangla poolt edastatud dokumentide alusel järeldab halduskohus, et tegelikult vaidleb kaebuse esitaja tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetluste peatamiseks esitatud taotluste üle. See aga tähendab, et halduskohtule esitatud kaebuse sisuks on distsiplinaarmenetluste käigus teostatud menetlustoimingud, mille peale üldjuhul iseseisvat kaebust esitada ei saa, vaid need tuleb vaidlustada koos vastava distsiplinaarmenetluse käskkirjaga. Halduskohus märgib, et kaebuse esitaja saab oma õigusi kaitsta vaid 06.10.2011 ja 07.10.2011 antud käskkirjade nr 6-3/1862-D ja nr 6-3/1866-D tühistamise nõudega. Viru Vanglast saadud vastuse kohaselt ei olnud kaebuse esitaja vastuse andmise päeva seisuga veel esitanud vaiet kummagi tema distsiplinaarsüüasjas tehtud käskkirja peale. Seega ei ole kaebuse esitajal tekkinud kohtusse pöördumise õigust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
14. 04.12.2011 esitas kaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 16.11.
15. a määruse peale määruskaebuse (tl 27, tõlge tl 31). Määruskaebuses leiab kaebuse esitaja, et halduskohus on valesti leidnud, et kaebuse esitajal puudub õigus pöörduda kohtusse. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tema kaebus tuleb saata maakohtusse, kuna tegemist on väärteo menetlemisega. Distsiplinaarkaristusi saab määrata üksnes vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja süülise nõuete rikkumise ehk väärteo eest. Samuti väidab määruskaebuse esitaja, et tema suhtes koostatud ettekannete nr 3457 ja nr 3469 tegemisel on rikutud protsessinorme, mistõttu on need tühised. Määruskaebuses on esitatud ka taotlus koopiate saamiseks nendest aktidest, mis Viru Vangla halduskohtule esitas.
16. Vastustaja leiab oma 23.12.
17. a vastuses määruskaebusele, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole määruse tühistamise aluseks. Vastustaja leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus teostatud menetlustoiminguid on määruskaebuse esitajal võimalik vaidlustada koos vastava distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga. Vastavaid distsiplinaarkaristuse määramise käskkirju määruskaebuse esitaja aga vaidlustanud ei ole ning isegi, kui ta oleks esitanud kohtule käskkirjade tühistamise nõude, siis pidi tal olema tühistamisõude esitamiseks läbitud ka kohustuslik kohtueelne menetluskord. Kohtueelne kord on aga määruskaebuse esitajal läbimata. Seega on vastustaja hinnangul halduskohus õigesti leidnud, et määruskaebuse esitaja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu isegi nõude muutmise või kaebuse täiendamise abil ning halduskohus on kaebuse õiguspäraselt tagastanud. Vastustaja leiab, et ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et tema kaebust peaks arutama maakohus, sest distsiplinaarkaristus määratakse väärteo eest. Distsiplinaarkaristus määratakse distsipliinirikkumise eest ning karistuse määramise käskkiri on haldusakt, mille peale kaebuse esitamisel on selle lahendamiseks pädevaks kohtuks halduskohus.
18. 04.01.2012 esitas määruskaebuse esitaja halduskohtule vastuväite kohtu tegevusele, milles leiab, et halduskohus on rikkunud menetlusnorme (ei ole 16.11.
19. a määruses märkinud kaebuse esitamise kuupäeva, ei tuvastanud õiget kohtualluvust). Samuti rõhutab määruskaebuse esitaja, et ta on käesolevas haldusasjas kaebuse esitamisega soovinud vaidlustada tema suhtes distsiplinaarmenetluse õiguspärasust. Vangla ei ole talle 2 distsiplinaarkaristusi määravate käskkirjade andmisel järginud menetlusnorme, mistõttu on tegemist tühiste käskkirjadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.11.
21. a määrus muutmata.
22. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud kaebuse E. T. 06.09.2011 ja 07.09.2011 koostatud raportite nr 3457 ja nr 3469 tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tegemist on menetlustoimingutega, mida saab vaidlustada vaid erandjuhtudel. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine üldjuhul lubatav. Ükski erand käesoleval juhul kõne alla ei tule. Lisaks sellele, eeldusel, et võiks kõne alla tulla mõni erand, mis lubab vaidlustada eraldiseisvalt menetlustoimingut, oleks kaebuse esitaja kohustatud läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. Nimelt tekib õigus pöörduda tühistamiskaebusega kohtu poole alles siis, kui eelnevalt on vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt esitatud vaie vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. E. T. 06.09.2011 ja 07.09.2011 koostatud raportite nr 3457 ja nr 3469 peale ei ole kaebuse esitaja vaideid esitanud.
23. Kaebuse esitaja poolt nimetatud ettekannete alusel on Viru Vangla andnud 06.10.2011 ja 07.10.2011 käskkirjad nr 6-3/1862-D ja 6-3/1866-D, millega lõppesid tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlused. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on haldusakt. Kui kaebaja kahtles talle määratud distsiplinaarkaristuste õiguspärasuses, siis oleks tal tulnud vaidlustada nimetatud käskkirjad. Vaidlustamise eelduseks on VangS § 11 lg 5 kohaselt jällegi kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Vastustaja on oma 23.12.2011 esitatud vastuskirjas määruskaebusele selgitanud, et kaebuse esitaja ei ole esitanud vaideid nimetatud käskkirjade peale. Seega ei ole kaebuse esitajal tekkinud kohusse pöördumise õigust ning seda ei saa ka enam tekkida.
24. Eelnevast lähtuvalt on halduskohust õigesti toiminud, kui ta tagastas kaebuse esitaja kaebuse HKMS v.r § 11 lg 31 p 1 ja 5 nimetatud alustele toetudes. Halduskohtud ei saa kaebuse esitaja kaebust menetleda, vaid see tuleb tagastada. Einar Vene Agu Timmi 3 Madis Ernits