Obsah (6)

§ 94§396§119§11§197§198

2-12-19716 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Johannes Külaots Määruse tegemise aeg ja koht 30.jaanuar 2013.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-

§ 94

sätestatud määrale, jätta menetluskulud hageja kanda ning kuulatada ära kostja kohtu poolt isiklikult. Kirjaliku vastuse kohaselt asus kostja seisukohale, et A P väitab, et 2009.a detsembris pöördus kostja hageja poole palvega aidata tal tasuda üüritasu ruumi eest, mida ta kasutab oma ameti- ja majandusvajadusteks. 23.12.2009.a sai kostja laenulepingu alusel hagejalt oma majandusvajadusteks 10 000 krooni (639.

1. eurot). Kostja kinnitas kirjalikult antud laenusumma kättesaamist lubadusega tagastada võlg 2010-2011 .aastate jooksul. Lepingu sõlmimisel olid pooltele vastastikused kohustused arusaadavad. Hageja andis laenusumma kostjale üle ja kostja lubas laenatud summa tagastada. Kohustuste täitmise täpset kuupäeva märgitud ei olnud, kuid kohustuste mõttes tulid need täita hiljemalt 31.12.2011.a. Hageja väitab et tema täitis oma kohustused lepingu järgi, 10 000 krooni olid kostjale üle antud. Hageja sõnul laenusummast 10 000 krooni (639.12 eurot) on kostja hagejale tagastanud 465.04 eurot. Ülejäänud võlasummal kostja tagastada ei soovi, nendib hageja. Kostja arvamusel antud hageja väide on paljasõnaline. Kostja tagastas hagejale märksa rohkem kui 10 000 krooni. Lepingu sõlmimisel pooled leppisid kokku, et kostja võib laenu tagastada ka erinevate tööde tegemisega. Kostja 2010-2011 aastate jooksul teostas hageja palvel erinevaid töid (remonditöid A P korteris, transpordi teenused, tööd A P suvilas) üldmaksumusega 3 000 eesti krooni. Antud asjaolud võivad kinnitada hageja naabrid vajaduse juhul. Seega kostja leiab, et laenuleping on nõuetekohaselt täitnud. Võlaõigusseaduse § 396 lg.1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja väitab , et 23.12.2009.a sai kostja laenulepingu alusel hagejalt oma majandusvajadusteks 10 000 krooni (639.
2. eurot). Kostja leiab, et täitmisega leping lõpeb, ning täitmine on üks peamisi võlasuhte lõppemise viise. Võib jääda kahjude või nõuetekohase täitmise nõudeõigus juhul, kui täitmine ei olnud nõuetekohane. Kostja leiab aga, et laenuleping on nõuetekohaselt täitnud. Võlaõigusseaduse §95 lg.1 kohaselt võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. Vaatamata korduvatele kostja poolt taotlustele hageja loobus täitmise kviitungi väljaandmisest. Võlaõigusseaduse §96 lg.1 kohaselt kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi (võladokument), võib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Kui võlausaldaja võladokumenti ei tagasta, võib võlgnik nõuda võlausaldajalt kohustuse lõppemise kohta kirjalikku tunnistust. Vaatamata korduvatele kostja poolt taotlustele hageja loobus võladokumendi tagastamisest ning loobus kirjaliku tunnistuse väljaandmisest. Võlaõigusseaduse §96 lg.4 kohaselt kui võlausaldaja keeldub võladokumenti tagastamast või sellele pealdist tegemast või kohustuse lõppemise kohta tunnistust 3 2-12-19716 välja andmast, võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest kuni võladokumendi üleandmiseni, sellele pealdise tegemise või tunnistuse väljaandmiseni. Sel juhul loetakse võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitanuks. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, A P, kohtuistungile ei ilmunud. 03.01.2013.a. oli A P nimel esitanud I P kohtule avalduse, milles palus menetluse lõpetada, kuna hageja ei saa tervise tõttu tulla kohtuistungile. Kohus jättis I P avalduse arvestamata, kuna I P ei olnud volikirja A P esindamiseks käesolevas tsiviilkohtumenetluses. Hagiavalduses oli A P olnud nõus kirjaliku menetlusega. TsMS §412 lg.1 p.1 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata, sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. Eelpooltoodud asjaolu tõttu otsustas kohus vaadata tsiviilasja läbi sisuliselt ilma A P osavõtuta kohtuistungist, kuna A P oli olnud nõus kirjaliku menetlusega. Hageja poolt ilmus kohtuistungile veel I P, kellel ei olnud esitada volikirja A P esindamiseks, mille tõttu kohus I P menetlusse ei lubanud, kuid lubas tal viibida pealtvaatajana asja läbivaatamise ajal kohtusaalis. Kostja, P K, vaidles kohtuistungil hagile vastu. P K võttis kohtuistungil õigeks, et ta küsis 2009.a. A P raha võlgu. A P tuli kliendina kostja juurde ning palus vahetada korteri lukku. A P on (P K arvates) psüühilised häired, mille tõttu A P arvab, et tema korterisse hiilitakse sisse alati. Hagejal ja kostjal tekkisid teenuse osutamise käigus head sõbralikud ja usalduslikud suhted. P K sai teada, et A P arvele pangas on kogutud summa, milletõttu kostja küsis A P laenu summas 10 tuhat Eesti krooni. Hageja ja kostja vormistasid võlakirja, kus P K lubas 2011.a lõpuks tagastada hagejale laenatud rahasumma. P K on A P nõusolekul töötanud kaks hooaega järjest A P suvilas, mis oli arvestatud hageja ja kostja vahelises suhtes, kui laenu protsendi tasumine. Euro kehtima hakkamisel, sügisel, tuli A P P K juurde remondikotta, kus hageja ja kostja leppisid kokku, et laenatud summa eurodes moodustub ligikaudu 323,88 eurot. Kusjuures samal ajal tagastas P K A P koheselt 50.00 eurot. Märtsis 2012 tuli I, A P tütar, kes ütles, et ta leidis A P kotist võlakirja, kus P K võlgneb A P 10 tuhat krooni. Ta ütles, et A P tervise tõttu peab P K tagastama kogu laenatud raha (10 000.00 krooni) temale ehk tütrele, muidu lubas I P pöördunud kohtusse. Kostja ei olnud nõus, kuna tahtis isiklikult kohtuda A P. Ühel päeval sai kostja A P korterisse sisse. A P näitas kostjale ühte vihikut, kus oli kirjas kogu P K võlgnevus ja selle tagasi maksmine. P K lubas suurema summa välja maksta lähimal ajal, mida P K (tema sõnade kohaselt) ka tegi. Lõpuks jäi P K A P tasumata veel 23,88 eurot. Kui P K selle summa tõi, siis ütles I P, et P K võlgneb siiski rohkem kui 24.00 eurot. Ja lubas pöörduda kohtusse. Nii tuligi välja, et (P K arvates) soovib I P laenu protsendid kätte saada rahas, kuigi protsendid arvestati tasa P K poolt tehtud tööde maksumusega A P suvilas. Viimast korda nägi P K A P novembris 2012.a.. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus uurinud kõiki tõendeid, aga samuti arvestades lihtmenetluse erisustega, asus seisukohale, et A P hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt lihtmenetluses. Tsiviiltoimiku materjalidega ja kohtuistungil antud P K seletusega luges kohus tõendatuks, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et P K laenas määramata tähtajaks (konkreetset laenu tagastamise tähtpäeva kindlaks määramata) A P 639.12 eurot (10 000.00 krooni) ning on seda laenu ka osaliselt tagasi maksnud. Sama asjaolu on tõendatud ka A P poolt kohtule esitatud hagiavaldusega, aga samuti kohtule esitatud kirjaliku P K poolt antud võlakirjaga (tl.3). 4 2-12-19716 Kohus luges tuvastatuks, et poolte vahel on õiguslik vaidlus selle üle, kui palju on P K A P laenu tagastanud. A P asus hagiavalduses seisukohale, et laenu on tagastamata 174.08 eurot. P K asus kohtuistungil ja kirjalikus vastuses seisukohale, et laenu on veel tagastamata 23.88 eurot ning sedagi ainult selle tõttu, et A P tütar I P ei võtnud tasumist vastu, pidades summat liiga väikeseks. Kuna tegemist on lihtmenetlusega, siis pidas kohus vajalikuks rakendada lihtmenetluse erisusi. TsMS §405 sätete kohaselt menetleb kohus hagi lihtmenetluses oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-is sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: a) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; b) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid (volikirjade olemasolu korral) ning c) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Kohus asus seisukohale, et ta ei saanud rakendada lihtmenetluses esinduse põhimõtteid I P suhtes, milles lubatakse kohtul tunnistada esindajana ka isikuid, keda ei ole loetletud seaduses juhul, kui nendel isikutel on olemas volikiri isiku esindamiseks kohtumenetluses. I P puudus volikiri hageja, A P, esindamiseks kohtumenetluses, mille tõttu ei saanud kohus teda lubada kohtumenetlusse. Samal põhjusel ei saanud kohus vastu võtta ka hagist loobumise avaldust, mille oli esitanud hageja nimel ilma volitusteta isik, I P. Kohus pidas võimalikuks kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid – kostja, P K, seletust kohtuistungil.

§396

lg.1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et laenulepingu sõlmimine A P ja P K vahel on tõendatud hagiavaldusega, P K poolt antud kirjaliku võlakohustusega, P K kirjaliku vastusega hagile ja P K seletusega kohtuistungil. P K poolt A P laenu tagasimaksmise luges kohus tuvastatuks nii P K kirjaliku vastusega hagile kui ka P K seletusega kohtuistungil, kus ta kinnitas, et maksis laenu aega mööda ja osade kaupa A P tagasi, kes märkis laenu tagastamised osade kaupa üles vihikusse. Seda asjaolu pole hageja vaidlustanud. P K tunnistas kohtuistungil A P tagastamata laenu osa, summas 23.88 eurot, mille vastuvõtmisest A P tütar, I P, põhjendamatult keeldus. Kohus luges P K seletused laenu tagasimaksmise kohta tõeseks, kuna A P ei ole laenu tagasimaksmist P K poolt vaidlustanud.

§119

lg.1 ja lg.2 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuna A P sattus vastuvõtuviivitusse oma tütre õigustamatu (

§119

lg.1 ja lg.2 nimetatud) 5 2-12-19716 tegevuse tõttu, siis jättis kohus rahuldamata A P hagi P K vastu viiviste nõudes, kuna kohus tuvastas kohtuistungil, et P K ei saanud võlga lõplikult tagasi maksta, kuna võlausaldaja ei võtnud võla tagasimaksmist vastu. P K kirjaliku vastuse kohaselt selgus, et osa laenust ja laenuprotsentidest tasus ta A P tööga (remonditööd A P korteris, transpordi teenused, tööd A P suvilas). Kohus luges nii kirjaliku vastusega, kui ka P K seletusega kohtuistungil, aga samuti ka faktiga, et A P ei ole vastu vaielnud kostja vastuväidetele, tuvastatuks asjaolu, et A P sõlmis P K suulised töövõtulepingud (remonditööd A P korteris, transpordi teenused, tööd A P suvilas) tööde tegemiseks A P, lubades maksta P K tööde tegemise eest tasu.

§11

lg.1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Töövõtulepingule ei ole kohustatud kirjalikku vormi, mille tõttu asus kohus seisukohale, et A P ja P K vahel sõlmitud töövõtulepingud olid kehtivad ning töövõtulepingutest tekkis A P kohustus maksta P K tööde tegemise eest tasu. Kohus tuvastas, et A P ja P K leppisid kokku, et A P tööde tegemise eest (remonditööd A P korteris, transpordi teenused, tööd A P suvilas) P K raha ei maksa vaid arvestab vastava summa P K poolt tasumisele kuulivast laenusummast ja laenuprotsentidest maha.

§396

lg.2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Kohus asus seisukohale, et kui A P ja P K leppisid kokku, et A P võlgneb P K laenuna tööde tegemise eest (remonditööd A P korteris, transpordi teenused, tööd A P suvilas) maksma pidanud raha, siis oli selline kokkulepe seaduslik ja kehtiv. Kohus luges tuvastatuks asjaolu (A P ei ole seda ka vaidlustanud), et A P ja P K kokkulepe tööde tegemise ja nende eest tasumise kohta sisaldas enda ka kokkulepet, et A P arvestab P K poolt laenuna tagastamisele kuuluvast summast maha tasu, mille P K oleks pidanud A P saama tööde tegemise eest suvilas.

§197

lg.1 ja lg.2 sätestavad, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti.

§198sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Kuna tasaarvelduse avaldusele ei ole kehtestatud vormi, siis asus kohus seisukohale, et A P ja P K vahel sõlmitud suuline kokkulepe vastastikuste laenusummade tasaarveldamiseks oli kehtiv ja lubatud. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et A P hagi P K vastu on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. P K tuleb välja mõista A P kasuks tasumata laenujääk summas 23.88 eurot. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta A P hagi P K vastu rahuldamata. 6 2-12-19716 MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 sätetega hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. A P ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. P K esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on P K maksnud õigusabikulude eest 75.00 eurot. Kuna kohus jättis menetluskulud jätta A P ja P K endi kanda, siis jäävad P K menetluskulud, summas 75.00 eurot, P K enda kanda. A P võimalikud menetluskulud jäävad aga A P enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik 7