Obsah (4)

§ 403§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus, Võru kohtumaja Kohtunik Heiki Kolk Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 04. veebruar 2013.a, kell 16.00, Võru kohtumaja, kirjalik menet

) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.

§ 403

lg 1 sätestatu kohaselt lahendab kohus poolte nõusolekul asja kohtuistungil arutamata. Pooled on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 13.10.2006 tehnilise valve teenuse leping P-7731-1KK kuutasuga 25,25 eurot (395 krooni). Leping sõlmiti tähtajaga 13.10.2006 kuni 13.10.
2. 3 Hageja ütles nimetatud lepingu üles 06.08.2010 kostja võlgnevuse tõttu. Kohus leiab, et pooltevahelistele suhtele tuleb kohaldada käsunduslepingu sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestatud käsunduslepingu mõiste kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käesolevas vaidluses on käsundiandjaks kostja I. T. ja käsundisaajaks hageja AS G4S Eesti.
3. Hageja leiab, et kostja ei ole täitnud sõlmitud lepingut nõuetekohaselt, ei ole tasunud hageja poolt esitatud arveid. Kostjal on tasumata nii kuutasu, kui ka hoolduse eest, arved esitatud perioodi eest 28.02.2010 kuni 06.08.
4. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata järgmised kuutasud: mai 2010, arve nr 830701103, esitatud 01.05.2010, summas 25,25 eurot; juuni 2010, arve nr 830730366, esitatud 01.06.2010, summas 25,25 eurot, juuli 2010, arve nr 830760351, esitatud 01.07.2010, summas 25,25 eurot; august 2010, arve 830790678, esitatud 01.08.2010, summas 25,25 eurot. Kostjal on tasumata ja hooldusarved, arve nr 830648055, summas 42,18 eurot ja arve nr 830682874 summas 23,01 eurot. 8.1 Sõlmitud lepingule lisatud tingimuste punktis 4.1 on kokku lepitud, et teenuste osutamise eest esitab Täitja (hageja) Tellijale (kostja) arve teenuse osutamise kuu alguses, Tellija tasub arve 10 kalendripäeva jooksul, kuid mitte hiljem kui teenuse osutamise kuu
5. kuupäevaks. Tähtaegse mittetasumise korral tasub Tellija Täitjale viivitusintressi (viivist) iga viivitatud päeva eest arvestusega 0,5% tähtaegselt tasumata arve summast. Kostja on keeldunud arvete tasumisest põhjusel, et seadmed ei olnud töökorras ja ta ei saanud nõutud teenust. Hageja poolt esitatud signaalide väljavõttest nähtuvalt on ajavahemikul 01.05.2010 kuni 30.05.2010 esinenud kolm sissetungihäiret. Hageja selgituste kohaselt 23.07.2010 kell 09.51 käis patrullekipaaž kohal, kostja kohale ei soovinud tulla ja patrullekipaaž lahkus, põhjus jäi välja selgitamata. 30.07.2010 kell 20.13 häirele reageerinud patrullekipaaž pääses majja, tuvastas, et majas ei elata, informeeriti kostjat, põhjustajaks või olla remonditolm või mõni kolmas isik, kes lukustamata ukse kaudu sisenes. 05.08.2010 kell 20.41 häirele reageerinud ekipaaž tuvastas, et objekt on väliselt korras. 02.07.2010 kell 03.21 on tulnud teade telefoniliini kommunikatsiooni rikkest. Kohus nõustub siinjuures hageja selgitustega, et nimetatud häired ei näita seda, et häiresüsteem ei oleks toimunud, vaid pigem vastupidi, häire jõudis hagejani ning hageja reageeris häiretele vastavalt sõlmitud lepingu tingimustele. Antud ajavahemikul muul ajal on valvesüsteem signaalide väljavõtte kohaselt olnud töökorras. Kohus märgib, et seega on liialdatud kostja väide, mille kohaselt pole ta perioodil 01.05.2010 kuni 06.08.2010 kokkulepitud teenust saanud.
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et sõlmitud teenuse osutamise lepingu kohaselt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks järgmised tasumata arved: arve nr 830701103, summas 25,25 eurot (arve mai 2010 eest); arve nr 830730366, summas 25,25 eurot (juuni 2010 eest); arve 830760351, summas 25,25 eurot (juuli 2010) ja arve nr 930012001, summas 4,08 (osaliselt august 2010; 25,25-21,17= 4,08), kokku 79,83 eurot.
7. Poolte vahel on vaidlus hageja poolt esitatud arvete süsteemi hoolduse kohta. Hageja on siinjuures viidanud lepingu punktile, mille kohaselt häiresüsteemi hooldusteenuse tunnihinnale lisandub kulutatud materjalide ja seadmete hind, samuti lisatingimuste punktile 2.6 viimasele lausele, mille kohaselt hooldus ja demontaaž toimub alati tellija kulul. 4 Kostja on leidnud, et kuna valveseadmed kuulusid hagejale, siis pole põhjendatud seadmete hinna nõudmine. 10.1 Poolte vahel sõlmitud lepingu tingimuste punktist 5.4 nähtuvalt kuulub valveobjektile paigaldatud häiresüsteem Täitjale, kuid paigaldamise hetkest läheb Tellijale üle täielik varaline vastutus häiresüsteemi säilimise ja selle seisukorra eest ning seadmete juhusliku hävimise riisiko. Lepingu tingimuste punkti 6.9 kohaselt koosneb häiresüsteem lokaalse häiresüsteemi keskseadest, abitoiteakust 7,0, passiivsest infrapunaandurist, suitsuandurist, magnetkontaktist, sireenist, alarmkaablist, toitekaablist (tl 22). Häiresüsteemi hooldusakti nr 611563 kohaselt on 26.02.2010 asendatud 1 aku, märgitud on, et ei tööta raadiosuitsuandurid (tl 23). Nimetatud teenuse eest on esitatud arve nr 830648055, mille kohaselt on valveseadmestiku hooldamise tasu kokku koos käibemaksuga 360 krooni ja aku 7,0 ah koos käibemaksuga 300 krooni, kokku arve 660 krooni. Häiresüsteemi hooldusakti nr 615276 kohaselt on 30.04.2010 asendatud 1 raadiosuitsuandur ja sisesireen (tl 24). Hageja on teenuse eest esitanud arve nr 830682874, mille kohaselt tuli kostjal tasuda valveseadmestiku hoolduse eest kokku koos käibemaksuga 360 krooni so 23,01 eurot. 10.2 Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et hageja on menetluse käigus esitanud erinevaid seisukohti. Hageja poolt 03.09.2012 esitatud seisukoha kohaselt tuli vastavalt lepingule ja selle lisale tasuda lisaks hooldusteenuse tunnihinnale ka kulutatud materjalide ja seadmete hind (tl 7779). 25.09.2012 kohtule esitatud seisukohtade kohaselt väidab hageja, et esitatud ei ole arvet vigase seadme väärtuse (maksumuse) kohta, vaid lisandunud on kulu aku vahetuse eest (tl 96). Kohus leiab, et selline hageja seisukoht ei ole kooskõlas hageja poolt esitatud arvega nr 830648055 (tl 25). Isegi kui aku vahetuse summat pidada vahetamise kuluks, ei ole pooled sellise kulu tasumises kokku leppinud. 26.02.2010 vahetud aku kuulub lepingu lisatingimuste punktis 6.9 nimetatud seadmete hulka ja kuuluvad lepingu lisa kohaselt hagejale. VÕS § -de 278 ja 279 sätete kohaselt on üürileandja kohustatud kõrvaldama üüritud asja puuduse. Kuna antud juhul sõlmitud lepingu lisa punkti 6.9 kohaselt kuulusid häiresüsteemiseadmed, sealhulgas ka aku, üüritud esemete hulka, lepingu lisa punkti 5.4 kohaselt kuulus häiresüsteem hagejale, oli hageja kohustatud vajadusel aku välja vahetama. Hageja ei ole tõendanud enda õigust nõuda aku vahetamise hüvitamist kostjalt. Kui hageja oleks arves näidatud summa all silmas pidanud materjalide hinda, oleks tulnud need materjalid ja nende maksumus arves eraldi välja tuua. Lepingust ja selle lisast ei tulene, et aku vahetamine on eraldi teenus kostjale. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hageja taotluse nõuda kostjalt välja 28.02.2010 arves nr 830648055 näidatud tasu aku eest, kokku koos käibemaksuga summa 300 krooni.
8. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on kohustatud tasuma osutatud seadmete hoolduse eest arve nr 830648055 alusel 360 krooni (23,01 eurot) ja arve nr 830682874 alusel 360 krooni (23.01 eurot) so kokku 46,02 eurot.
9. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Nagu märgitud on pooled lepingu punktis 4.1 kokku leppinud, et viivitusintressi iga viivitatud päeva eest 0,5% tähtaegselt tasumata arve summas. Samas lepingupunktis on kokku lepitud ka selles, et arve teenuse eest tasutakse teenuse esitamise kuu alguses 10 kalendripäeva jooksul kuid mitte hiljem, kui teenuse osutamise kuu 15 kuupäevaks. 5 Kostja ei ole hageja esitatud viivisenõudele vastuväiteid esitanud, seega kuulub viivisenõue rahuldamisele. Kohus rahuldas hagi osaliselt so summas 125,85 eurot. Lähtudes hageja väljendatud VÕS § 6 tulenevat hea usu põhimõtet, nõuab kohus kostjalt välja viivise summas 125,85 eurot (79,83+ 46,02= 125,85). Menetluskulud 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas esitatud hagi osaliselt, seega tuleb kostjal kanda 87 % hageja menetluskuludest ja hagejal 13 % kostja menetluskuludest.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 6