lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 17-18), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 08.novembril 2011 (tl 23). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmis 04.07.2010 hageja kostjaga aastaks tähtajalise üürilepingu. Kosta asus kasutama eluruumi aadressil xxxx xxx xxxxx. Kostja lahkus sealt enne üürilepingu tähtaja lõppemist 15.02.2011 omavoliliselt, jättes hagejat sellest etteteavitamata. 2010 aasta lõpul jättis kostja osaliselt tasumata detsembri osamakse ning täielikult 2011 aasta jaanuari ja veebruari, mis sisaldasid ka tasumata kommunaalteenuseid kogusummas 511 eurot. 03.05.2010 pöördus hageja elukaaslane hageja volitusel Lõunalaenud inkasso poole. Viimane esitas kostjale kirjaliku võlanõude. Kostja, kätte saanud võlanõude, andis kirjaliku võlatunnistuse ja esitas ettepaneku, mille alusel soovis alustada võlgnevuse tasumist igakuise vähemalt 65 euro suuruste osamaksetena. Hagiavalduse esitamise seisuga pole kostjalt laekunud ühtegi osamakset. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 924, 91 eurot, millest 2
Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 924, 91 eurot. Tulenevalt
MENETLUSKULUD
Kohus, rahuldades hagi, jätab
Vastavalt
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 342, 25 eurot, mis koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 102, 25 eurot ja õigusabikuludest 240 eurot (tl 34-35; 38-40; 10).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt
lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt hagihinnale riigilõiv hagiavalduse esitamisel 102, 25 eurot. Vastavalt
p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist Lõunalaenud OÜ poolt esitatud arve nr V-1-05 alusel, 02.05.2011. Arve spetsifikatsiooni kohaselt on arve esitatud inkasso teenuse eest ( L. S. ) summas 240 eurot ( tl 15). Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-63-10 selgitanud, et menetluskuludeks
-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda
-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Arvel märgitud teenuse kirjelduste kohaselt on arve esitatud inkassoteenuse eest. Hageja on hagiavalduses märkinud, et hageja on pöördunud kohtueelses menetluses inkassoteenust pakkuva OÜ Lõunalaenud poole. Seega on hageja esitanud arve õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses ning kohus ei loe hageja esindaja põhjendatuks kuluks arvet nr V-1-05 summas 240 eurot. Samuti märgib kohus täiendavalt, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses saab õigusteenuse kulu olla esindaja kulu
Nimetatud kulu väljamõistmine eeldab, et taotleja kasutas menetluses lepingulist esindajat, kes on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt
§-s 218 sätestatule. Käesolevas asjas on hageja allkirjastanud hagiavalduse. Kohtule esitatud õigusabikulu arve kohaselt on lepingu pool juriidiline isik, kes ei saa olla esindajaks
Seega leiab kohus, et ka eeltoodud põhjusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista menetluskuluna õigusabikulud summas 240 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.