lg.1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud, so kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kuna hageja ei soovi kategooriliselt ja põhjendatult kooselu kostjaga enam taastada, tuleb M ja P P abielu lahutada.
lg.1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama oma vanemalt ülalpidamist.
lg.1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ja sama seaduse lg.4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
lg.1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, käesoleval ajal seega 160 eurot. Hageja, arvestades kostja reaalset majanduslikku olukorda, taotleb kostjalt elatise väljamõistmist kolmele lapsele kokku 250 eurot kuus, ühele lapsele seega summas 83.33 eurot. Kostja elatise võimaliku suuruse suhtes arvamust ei avalda, kuid möönab, et ei suuda seaduses ettenähtud ulatuses elatist maksta.
lg.1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvesse võttes võimeline teisele isikule ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama seaduse lg.2 kohaselt ei vabane vanemad lg.1 sätestatud asjaoludel alaealise lapse ülalpidamiskohustusest, vaid olles lg.1 kirjeldatud olukorras, peavad nad kasutama enda käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus nõustub poolte seisukohaga, et kostja majanduslikke võimalusi arvesse võttes ei ole ta käesoleval ajal suuteline tasuma kolmele lapsele seaduses sätestatud miinimumelatist. Kostjal on alaline töökoht, kus tema netopalga suuruseks on ca 400 eurot kuus. Kuna sissetulek oleneb töötundide arvust, mille hulk on töölepinguga kokku lepitud, ei ole võimalikud olulised kõikumised palga suuruses. Arvestades kostja elukohta, haridustaset ja senist tööalast kogemust, ei pea kohus tõenäoliseks, et kostja saaks lähiajal asuda tööle oluliselt kõrgemapalgalisele ametikohale. Küll aga on kostjal võimalik oma sissetulekut suurendad invaliidsuspensioni abil, mida ta kuue aasta jooksul on saanud, kuid mille maksmine käesoleval aastal lõppes kostja tegevusetuse tõttu. Kostja majanduslikke võimalusi ja
lg.2 sätestatud ühetaolise jaotuse põhimõtet arvesse võttes leiab kohus, et kostja peab oma kolmele lapsele maksma elatist 210 eurot kuus, so 70 4 eurot igale lapsele. Kostja majandusliku olukorra paranemise korral on ta kohustatud suurendama ka lastele antavat elatist. Kui kostja seda vabatahtlikult ei tee, on hagejal õigus esitada kohtule hagi väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist alates elatishagi esitamisest, so 2.05.2012. Kohus leiab, et hageja sellekohane taotlus on põhjendatud, sest kostja ei ole poolte lahkuminekust alates lastele ülalpidamist andnud. Kuna hageja on 2012.a. augusti, septembri ja oktoobrikuu eest saanud riigilt elatisabi, tuleb kostjalt igakuine elatis välja mõista alates 1.novembrist 2012 ning 2012.a. mai, juuni ja juulikuu eest kindla summana, so 630 eurot. Allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Anne Randjärv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.