KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1769 Haldusasi Roman Gorodivski kaeb

) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega näeb

§ 11

lg 5 tühistamiskaebuse ja kohustamiskaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse.

§ 11

lg 81 kohaselt, kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Kohtupraktikast tulenevalt on vaide või kahju hüvitamise taotluse tagastamisel kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui vaide tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui vaie tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras vaide või taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks täitnud HKMS § 11 lg 31 p-s 1 sätestatud tingimuse, so oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast. Ka hetkel kehtiva HKMS § 121 lg 1 p-I 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Halduskohus leidis, et käesoleval juhul on R. Gorodivski vaie tagastatud õiguspäraselt. Tartu Vangla andis õiguspäraselt kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sest vaidest ei nähtunud, kuidas on kaebaja õigusi rikutud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 1 sätestab, et vaide võib esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Tartu Vangla direktori 25.06.

1. a käskkirja nr 1-1/74 näol on tegemist üldkorraldusega, mille vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju adressaadile. Vaide esitaja ei olnud märkinud, milliseid negatiivseid tagajärgi vaidlustatav haldusakt talle juba kaasa tõi. Kaebaja vastas vanglale 26.07.
2. a, kuid on ka halduskohtu hinnangul siiski jätnud vaides esinevad puudused kõrvaldamata. Vastusest nähtub, et kaebaja arvates hakkas käskkiri talle negatiivset mõju avaldama alates ajast, mil ta sellest teada sai, sest ta oli sellest šokis. Pärast käskkirja tõlkimist hakkas kaebaja lugema õigusakte ja sai aru, et tema õigusi on rikutud. Halduskohus leidis, et pelgalt käskkirjast teadasaamine ei tähenda seda, et käskkiri oleks hakanud kaebajale mõju avaldama. Mõju, so võimalik õiguste rikkumine avaldub olukorras, kus vaidlustatud käskkirja alusel sooritatakse kaebaja suhtes toiming või antakse haldusakt. Oma vastuses puuduste kõrvaldamise kohta kaebaja midagi seesugust välja ei too. Vastusest ei nähtu, et vaidlustatud käskkirja alusel oleks kaebaja suhtes sooritatud toiminguid või antud haldusakte, mis võiksid rikkuda kaebaja õigusi. Samuti ei nähtu vaidest ega täiendavast vastusest see, milles kaebaja õiguste rikkumine seisnes. Kaebajal oli võimalik vaides esinevad puudused kõrvaldada, sest vangla poolt puuduste kõrvaldamiseks antud küsimused olid sellised, milledele kaebaja oli võimeline vastama. Seega sõltus vaides puuduste kõrvaldamine kaebajast endast ja kuna ta seda ei teinud ning esitatud kujul ei olnud vaie menetletav, tagastas vangla selle õiguspäraselt. Kohus märkis, et kui Tartu Vangla direktori 25.06.
3. a käskkirja nr 1-1/74 punktid 15-17, 54 ja 56 hakkavad kaebajale tegelikku mõju avaldama (nt käskkirja nende punktide alusel 2 sooritatakse kaebaja suhtes mingi toiming või antakse haldusakt), siis on kaebajal uuesti võimalik 30 päeva jooksul pöörduda vaidega vangla poole. Eeltoodust tulenevalt leidis halduskohus, et vangla on kaebaja vaide tagastanud õiguspäraselt ning kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ei ole R. Gorodivski kaebus lubatav. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. R. Gorodivski esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 24.09.
5. a määruse, leides, et ta on täitnud kõik ettenähtud normid. 17.07.12 esitas ta vaide direktori nimele direktori asetäitja R. Jõksi poolt allkirjastatud käskkirja nr 1-1/74 peale. Seda, et vangla nõudis vaides esinevate puuduste kõrvaldamist, võib tõlgendada seaduslike normide kuritarvitamisena ja nendega spekuleerimine asjas on õigustamatu. Halduskohus nimetab, et Tartu Vangla direktori 25.06.
6. a käskkiri nr 1-1/74 on üldist laadi korraldus, mille vaidlustamise aja algus sõltub sellest, millal ilmneb selle mõju adressaadile. Kohtu arvates peab kinnipeetav istuma ja ootama, millal käskkiri avaldab konkreetselt adressaadile mõju. Kui see juhtub, siis on kõik kaebetähtajad lõppenud ja ei olegi enam millelegi kaevata. Kaebuses halduskohtule 25.06.
7. a käskkirja peale on nimetatud, milliseid õigusi käskkiri rikub ja milliseid õiguslikke piiranguid kehtestab. 25.06.
8. a haldusakt nr 1-1/74 on seadustega vastuolus. Vangla on vaid täitevvõim, mis on kohustatud täitma seadusega kehtestatud nõudeid ja mitte sellega manipuleerima ega tegema eksperimente.
9. Tartu Vangla leidis vastuses määruskaebusele, et R. Gorodivski määruskaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on põhjendatult kaebuse tagastanud ja ei ole 24.09.
10. a määrust tehes menetlusnorme rikkunud. HMS § 71 lg 1 sätestab, et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. Nimetatud sättest tuleneb, et vaiet ei või esitada mitte igaüks, vaid üksnes isik, kelle õigusi on rikutud või vabadusi piiratud, st isikule peab olema saabunud kirjeldamist võimaldav negatiivne tagajärg. HMS § 71 lg 1 ei näe ette võimalust, et vaiet võib esitada haldusakti objektiivse õiguspärasuse või teiste isikute kaitseks. R. Gorodivski poolt Tartu Vangla direktori 25.06.
11. a käskkirja nr 1-1/74 peale esitatud vaidest ei olnud võimalik aru saada, millist tema õigust on sellega rikutud või millist vabadust piiratud. HMS § 78 sätestab, et kui vaie ei vasta käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Seega ei olnud vangla poolt R. Gorodivskile vaides puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise näol tegemist seaduslike normide kuritarvitamisega, vaid täiesti põhjendatud vajadusega osutada kaebajale abi nõuetele vastava vaide koostamisel. Selle asemel, et mõistlikule inimesele arusaadavas vormis haldusorganile selgitada, milles seisnesid vaidlustatud käskkirjast tulenevalt tema õiguste rikkumised, pidas R. Gorodivski eesmärgipärasemaks kirjeldada oma tundeid, mida vaidlustatud käskkiri temas tekitas ja avaldada arvamust vaides puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise mõttetuse kohta. Kuna R. Gorodivski jättis määratud tähtajaks vangla näidatud puudused vaides kõrvaldamata, siis oli vaide tagastamine HMS § 79 lg 1 p 2 alusel õiguspärane.

§ 11

lg 81 sätestab, et kui vaie tagastatakse põhjusel, et vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme osas halduskohtu poole. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 24.09.
2. a määruse tühistamiseks ei ole alust. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebus kuulub tagastamisele.

§ 11

lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Mainitud säte pole antud juhtumil kohaldatav, kuna seaduses toodud asjaolusid, mis võimaldaksid R. Gorodivskil seoses Tartu Vangla direktori 25.06.

1. a käskkirjaga halduskohtule tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamist, ei esine. Vaidlustatud käskkirja, millega muudetakse kehtivat Tartu Vangla kodukorda, p-d 15-17 puudutavad erinevate osakondade kinnipeetavate vaba aja graafikuid, helistamise graafikuid S ja E-hoone avatud osakondades ning graafikuid osakonnast kooli ja tööle ning sealt tagasi saatmise kohta, käskkirja p 54 käsitleb pikaajaliste kokkusaamiste toimumise päevi ning käskkirja p 56 käsitleb seda, mis tingimustel võib külastaja pikaajalisele kokkusaamisele kaasa osta vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 46 lg-es 31 nimetatud toiduaineid ja kuidas nende eest tasutakse. 17.07.2012 esitatud tühistamis- ja kohustamisvaie sisaldas endas puudusi, kuna sellest ei selgunud, kuidas vaidlustatud käskkirja p-dega 15-17, 54 ja 56 on R. Gorodivski õigusi rikutud või vabadusi piiratud, nagu nõuab HMS § 71 lg
2. Ühtlasi rikkus R. Gorodivski sellega HMS § 76 lg 2 p
3. Vaides oli selle esitamise põhjustena viidatud üksnes sellele, et 25.06.
4. a käskkirjaga tehtavad muudatused kodukorras rikuvad põhiseaduse norme (§-d 12, 26),

§ 41lg-t 1 ja 2 ning § 25, VSk

E § 46 lg 31, tubakaseaduse § 30, HMS-i, vanglareeglistiku ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni nõudeid ning kinnipeetavate, sh kaebaja õigusi ja ka tema sugulaste õigusi. Eeltoodust lähtudes andis Tartu Vangla 23.07.2012 kaebajale põhjendatult tähtaja vaides esinenud puuduste kõrvaldamiseks ja selgitas, millistele nõuetele peab vaie vastama ning viitas ka konkreetse vaide puudustele, so sellele, et kaebaja selgitaks, kuidas ja mis hetkest alates on kodukorra kui üldkorralduse vaidlustatud sätted kaebaja subjektiivseid õigusi rikkunud, milliseid kaebaja õigusi ja vabadusi on nendega rikutud ning millal kaebaja rikkumisest teada sai. 7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et 26.07.2012 kaebaja poolt esitatud puuduste kõrvaldamise kirjas tegelikult vaide puudusi, so HMS § 76 lg 2 p-i 4 rikkumist ei kõrvaldatud, kuna R. Gorodivski ei selgitanud selles tegelikult, kuidas vaidlustatud käskkirja p-dega 15-17, 54 ja 56 on tema subjektiivseid õigusi rikutud, milliseid tema õigusi ning vabadusi nende muudatustega piiratakse ning millal on vangla need rikkumised toime pannud. Puuduste kõrvaldamise kirjas märkis kaebaja seda, et tema arvates on talle esitatud küsimused mõttetud ning vanglaametnikud peaksid lugema ringkonnakohtu ja Riigikohtu lahendeid ja

§ 11lg 41.

Samuti leidis kaebaja, et tema õigusi hakati vaidlusaluse käskkirjaga rikkuma juba kuskil

1. või 26.06.2012 ja pärast käskkirja vene keelde tõlkimist oli ta selle sisust šokis, hakkas iga päev lugema põhiseadust, tubakaseadust ja VSkE-d ning 16.07.2012 kell 23.00 sai ta aru, et tema õigusi rikutakse ja 17.07.2012 esitas ta vaide. Õiguste rikkumise sisu osas märkis kaebaja niipalju, et tema arvates rikub käskkiri tema õigusi võrreldes teiste kinnipeetavate õigustega, tema õigusi seoses suitsetamisega ja pikaajaliseks kokkusaamiseks asjade ostmisega. 4 VSkE § 10 lg 1 kohaselt kinnitab vangla direktor vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad. Sama paragrahvi lg 2 järgi on kinnipeetavaile ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Kõike seda sätestavad muuhulgas ka 25.06.
2. a käskkirja p-d 15-17 ning esitatud vaidest ja puuduste kõrvaldamise kirjast ei nähtu endiselt, kuidas ja milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi ja vabadusi rikub kinnipeetavate vaba aja, helistamise ning töötamise ja õppimise graafik sellisena, nagu see vaidlusaluse käskkirjaga kehtestatud on. Vaides ja kohtule esitatud kaebuses vaidlustatud käskkirja p-dest (p-d 15-17, 54 ja 56) ei reguleeri ükski suitsetamise korraldamist vanglas ning vaidest ja puuduste kõrvaldamise kirjast ei nähtu endiselt ka seda, kas, kuidas, millal ja milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi rikutakse käskkirja p-ga 56, mis puudutab külastaja võimalust osta pikaajalisele kokkusaamisele kaasa toiduaineid ja selle korraldamist. 03.08.
3. a vaide tagastamise kirjas on Tartu Vangla märkinud, et selle kuupäeva seisuga ei ole R. Gorodivskil
4. a Tartu Vanglas ühtegi pikaajalist kokkusaamist olnud. Vähemalt seoses vaidlustatud käskkirja p-dega 54 ja 56 on põhjendatud ka halduskohtu viide sellele, et kuna vangla kodukord on üldkorraldus, mis võib sisaldada ka abstraktset laadi ettekirjutust, siis ei pruugi selle mõju ilmneda akti teatavakstegemise ajal, vaid alles siis, kui konkreetse kinnipeetava suhtes esineb kodukorras kirjeldatud olukord ning tekib vajadus kehtestatud käitumisjuhise kasutamiseks või rakendamiseks ja sellisel juhul tekib kinnipeetaval kaebeõigus üldkorralduse selle sätte vaidlustamiseks alles 30 päeva jooksul pärast selle mõju ilmnemist tema suhtes kas vangla täiendava toimingu tegemise või täiendava haldusakti andmise läbi.
5. Vaides esinenud sisuliste puuduste kõrvaldamata jätmine selleks mõeldud tähtajaks takistas vaide lahendamist, kuna kaebaja ei selgitanud, vaatamata vangla 23.07.
6. a kirjas esitatud selgitustele ja konkreetsetele küsimustele, haldusorganile ka puuduste kõrvaldamise kirjas arusaadavalt seda, kuidas 25.06.
7. a käskkirja p-dega 15-17, 54 ja 56 on tema subjektiivseid õigusi rikutud ja vabadusi piiratud, millised on need õigused ja vabadused, mida rikutakse ning millal on rikkumised aset leidnud. Seega viis R. Gorodivski enda tegevusetus olukorrani, kus vaidemenetlus rauges. Tartu Vangla poolt vaide tagastamine oli õigustatud lähtudes HMS § 79 lg 1 p-st
8. Käesoleval juhul kuulub halduskohtule esitatud kaebuse osas kohaldamisele

§ 11

lg 81, mis sedastab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Järelikult puudub R. Gorodivskil õigus pöörduda sama vaidemenetluse eseme osas halduskohtu poole ja halduskohus tagastas esitatud kaebuse põhjendatult. Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk