← Eesti

3-13-420/16

Obsah (8)§ 252§ 268§ 47§ 280§ 206§ 204§ 249§ 250

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks, Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 01.03.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-420 Haldusasi Wesico Project O

§ 252lg 7, § 280 lg-d 2 ja 3).

3-13-420 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Wesico Project OÜ osales ühispakkujana riigihankes nr 129816 „Keskkonnahariduskeskuse põhiprojekti ümberprojekteerimine ja ehitamine”. Wesico Project OÜ andis hankedokumentide punktide 5.
  2. ja 5.
  3. alusel Pärnu Linnavalitsusele 09.01.2012 AS Swedbank garantiikirja nr 12-001324-GF. Wesico Project OÜ andis 25.01.2012 Pärnu Linnavalitsusele garantiikirja nr 12-001324-GF lisa 1, mis asendas ja jätkas garantiikirja. Garantiikirja kohaselt oli garant (AS Swedbank) teadlik, et garantii tellija (Wesico Project OÜ) on esitanud garantii saajale (Pärnu Linnavalitsus) pakkumuse riigihankele nr
  4. Garantii tellija on kohustatud esitama garantii saajale garantii tagamaks garantii saajale rahalise hüvitise maksmise juhul, kui garantii tellija võtab pakkumuse selle jõusoleku ajal tagasi. Garant garanteerib garantii saajale garantii saaja esimesel nõudmisel kuni 7500 euro suuruse summa.
  5. Pärnu Linnavalitsus võttis
  6. veebruaril
  7. a vastu korralduse nr 94, millega kvalifitseeriti, tunnistati vastavaks ja edukaks ühispakkujate Wesico Project OÜ ja Wesico Ehitus OÜ pakkumus riigihankes nr
  8. Korralduse nr 94 punktis 4 sisaldus klausel, et ühispakkujatel tekib õigus nõuda hankelepingu sõlmimist pärast MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liidu poolt SA-le Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK) esitatud lisarahastuse taotluse rahuldamist suurusjärgus 632 000 eurot.
  9. Wesico Ehitus OÜ esitas
  10. märtsil
  11. a Pärnumaa Omavalitsuste Liidule teate pakkumuse tagasivõtmise kohta.
  12. Pärnu Linnavalitsus võttis
  13. aprillil
  14. a vastu korralduse nr 169 „Riigihanke „Keskkonnahariduskeskuse põhiprojekti ümberprojekteerimine ja ehitamine“ pakkumuse tagasilükkamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine ning Pärnu Linnavalitsuse
  15. veebruari
  16. a korralduse nr 94 punktide 3 ja 4 kehtetuks tunnistamine“. Korralduse punktiga 1 lükati tagasi ühispakkujate pakkumus. Korralduse punktiga 2 tunnistati edukaks Riverside OÜ pakkumus. Korralduse punktiga 5 tunnistati kehtetuks korralduse nr 94 punktid 3 ja
  18. Pärnu Linnavalitsus esitas
  19. aprillil
  20. a kirjaga nr 7-44/4468 AS-le Swedbank nõude garantii väljamaksmiseks.
  21. Riigikohtu
  22. veebruari
  23. a määrusega jäeti Wesico Project OÜ määruskaebus hagi tagamise osas rahuldamata. Riigikohus leidis, et riigihanke pakkujalt nõutud tagatise realiseerimise näol on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine allub halduskohtule.
  24. Wesico Project OÜ esitas
  25. veebruaril
  26. a vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO), taotledes Pärnu Linnavalitsuse
  27. aprilli
  28. a garantii väljamaksmise nõude kehtetuks tunnistamist. VAKO
  29. veebruari
  30. a otsusega jäeti Wesico Project OÜ vaidlustus viitega RHS § 121 lõikele 1 läbi vaatamata ja tagastati, kuna see laekus VAKO-le pärast hankelepingu sõlmimist.
  31. Pärnu Linnavalitsus esitas
  32. veebruaril
  33. a AS-le Swedbank teistkordse nõude nr 7-44/4468-1 garantii summas 7500 eurot väljamaksmiseks.
  34. Wesico Project OÜ esitas
  35. veebruaril
  36. a Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihanke nr 129816 raames antud pakkumuse tagatise täitmisele pööramise otsuse tühistamiseks või alternatiivsena toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja on seisukohal, et Pärnu Linnavalitsusel kui garantii saajal puudub õigus pöörata garantii täitmisele. Garantiikirja lisast tulenevad garantii väljamaksmise eeldused ei ole täidetud, sest pakkumus võeti tagasi seetõttu, et Pärnu Linnavalitsus muutis korralduse nr 94 punktis 4 riigihanke tingimusi, sätestades, et hankeleping sõlmitakse üksnes siis, kui KIK rahuldab lisarahastamise taotluse. Kaebaja vaidlustab Pärnu Linnavalitsuse
  37. aprilli
  38. a ja
  39. veebruari
  40. a otsuseid, millega esitati AS-le Swedbank nõue garantii väljamaksmiseks. Tegemist on haldusaktidega. Samas, 2

(6)3-13-420 kui kohus leiab, et kaebaja nõue on suunatud toimingute vaidlustamisele, siis palub kaebaja oma nõuet ka sellisena käsitleda. Sellest johtuvalt esitab kaebaja alternatiivsed nõuded. Ühes kaebusega esitas Wesico Project OÜ esialgse õiguskaitse taotluse, paludes keelata AS-l Swedbank Pärnu Linnavalitsusele
  1. aprilli
  2. a nõude ja
  3. veebruari
  4. a nõude alusel pakkumuse tagatise (garantii summas 7500 eurot) väljamaksmine kuni käesolevas haldusasjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Antud juhul tähendaks esialgse õiguskaitse kohaldamine, et kaebajale ei tekiks kahju. Pärnu Linnavalitsus on esitanud AS-le Swedbank nõuded garantii summas 7500 eurot väljamaksmiseks. Kuna garantii saaja on oma nõude garantii alusel esitanud, on vajalikud formaalsused garantii väljamaksmiseks täidetud ja AS-l Swedbank on kohustus garantii välja maksta. Garantiisumma väljamaksmisel tekib kaebajale kahju. Väljamakstava summa võrra debiteerib AS Swedbank kaebaja arvelduskontot või kui kontol ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, tekib kaebajal võlg panga ees. Lisaks põhinõudele on kaebaja sellisel juhul kohustatud tasuma ka intresse. Kui AS Swedbank garantiisumma välja maksaks, oleks kaebaja ainsaks õiguskaitsevahendiks kahjunõude esitamine Pärnu Linnavalitsuse vastu. Kahjunõue on aga väljakujunenud kohtupraktika kohaselt viimaseks õiguskaitsevahendiks, mida saab kasutada alles siis, kui on ammendatud kõik muud õiguskaitsevahendid. Esialgse õiguskaitse kohaldamine teenib antud juhul olemasoleva olukorra säilitamise huve ning see ei ole Pärnu Linnavalitsuse huve arvestades ebaproportsionaalne. Garantii realiseerimise peatamisega on tagatud, et kui kaebus rahuldatakse, ei peaks kaebaja kandma lisakulutusi AS-le Swedbank tasutava intressi näol ja kaebajale jääks tekkimata kahju. Garantii realiseerimine põhjustaks kaebajale olulisi kulutusi, kuivõrd kaebaja peaks maksma raha garandile tagasi ning tasuma sellelt ka intressi, kui kohene tagasimaksmine ei oleks võimalik.
  5. Pärnu linn oli seisukohal, et kaebus on perspektiivitu, mistõttu tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja sai 24.04.2012 nõude kätte 26.04.2012 ning oleks pidanud esitama selle osas halduskohtule tühistamiskaebuse 30 kalendripäeva jooksul. Kuivõrd kaebuse esitaja seda ei teinud, siis on ilmselgelt ületatud tühistamiskaebuse esitamise tähtaega.

§ 268

lg 4 kohaselt ei saa isik hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Kuivõrd 24.04.2012 nõue ei ole käsitatav eraldiseisva toiminguna korraldusest nr 169 ja korraldust nr 169 ei ole vaidlustatud, siis ei vii 24.04.2012 nõude tühistamiskaebus ega õigusvastasuse tuvastamise kaebus kaebajat sihile, sest nimetatud kaebustega ei ole ilmselgelt võimalik saavutada kaebusega taotletavat eesmärki. Samuti on kaebaja rikkunud kohustuslikku kohtueelset menetluskorda. Riigihanke korraldamisest tulenevate nõuete menetlemiseks halduskohtus on

§ 268

lõike 1 järgi nähtud ette kohustuslik kohtueelne menetlus riigihangete vaidlustuskomisjonis ning vastavalt

§ 47

lõike 1 teisele lausele võib kaebuse esitada halduskohtule üksnes ulatuses, milles nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Seega ei ole Pärnu linna hinnangul kaebuse esitamine käesoleval kujul ja vaidlustamata vaidlustuskomisjoni 21.02.2013 otsust lubatud. 11. MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit oli seisukohal, et

§ 280

lg 1 kohaselt ei saa kaebaja esitada antud vaidluses esialgse õiguskaitse taotlust, kuna on läbimata menetlus riigihangete vaidlustuskomisjonis. Antud vaidluses ei saa lugeda

§ 280

lg 1 nimetatud „menetluse läbimiseks“ kaebaja poolt riigihangete vaidlustuskomisjonile 18.02.2013 esitatud kaebust, mis jäeti kaebuse esitamise tähtaja ületamise tõttu läbi vaatamata ja tagastati kaebajale.

  1. Tallinna Halduskohus jättis
  2. veebruari
  3. a määrusega rahuldamata Wesico Project OÜ esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse. RHS kohaselt on hankijal õigus nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse 3

(6)3-13-420 maksumuse vahe osas. Lähtudes RHS § 34 lg-st 5 ei tagasta hankija pakkumuse tagatist pakkujale või realiseerib selle, kui pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi. Kaebajale olid korralduse nr 169 saamisel teada selle vastuvõtmise õiguslikud alused ning korralduse jõustumisel teostatavate toimingute sisu. Kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 võib pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse. Pärnu Linnavalitsuse 02.04.2012 korraldust nr 169 riigihangete vaidlustuskomisjonis vaidlustatud ei ole. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Pärnu Linnavalitsus esitas 24.04.2012 pangale nõude garantii väljamaksmiseks. Nõude esitamise aluseks on riigihankes viitenumbriga nr 129816 hankemenetluse raames vastuvõetud Pärnu Linnavalitsuse 16.02.2012 korraldus nr 94, kaebaja 30.03.2012 kirjalik teatis pakkumuse tagasivõtmise kohta ja Pärnu Linnavalitsuse 02.04.2012 korraldus nr 169 (tl 39). Seega on vaidlustatud nõude esitamise aluseks riigihankemenetluses välja antud haldusaktid ning tegemist on nimetatud korralduste täitmiseks suunatud toiminguga. Tulevalt eeltoodust ei ole kaebaja poolt vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse 24.04.2012 nõude puhul tegemist haldusaktiga. Arvestades, et kaebaja poolt vaidlustatud toimingu aluseks on jõustunud haldusaktid, on kaebus kohtu hinnangul perspektiivitu, mistõttu ei kuulu kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Wesico Project OÜ esitas
  2. veebruaril
  3. a Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub kohaldada esialgset õiguskaitset ja keelata AS-l Swedbank Pärnu Linnavalitsusele
  4. aprilli
  5. a nõude ja
  6. veebruari
  7. a nõude alusel pakkumuse tagatise (garantii summas 7500 eurot) väljamaksmine kuni käesolevas haldusasjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Halduskohus leidis vääralt, et tagatise väljamaksmise nõue on toiming. Ükski käesolevas asjas vastu võetud haldusakt ei pane ühelegi osapoolele kohustust tagatis sisse nõuda. Kaebajale ei ole esitatud ühtegi muud kirjalikku dokumenti peale
  8. aprilli
  9. a nõude, mis sisaldab endas otsust pakkumuse tagatise realiseerimiseks. Pärnu Linnavalitsus ei ole olnud antud riigihankes hankijaks. Kui Pärnu Linnavalitsus ei ole olnud hankijaks, siis ei saa ka Pärnu Linnavalitsuse korraldus ja/või tegevus olla hankija otsuseks/tegevuseks. Kuivõrd üheski haldusaktis ei ole Pärnu Linnavalitsusele pandud kohustust tagatis sisse nõuda, ei saa Pärnu Linnavalitsuse toiming põhineda haldusaktil. Pärnu Linnavalitsuse toiming põhineb antud juhul seadusel (RHS) ja kaebaja on esitanud kaebuses väite, et antud juhul seaduse alusel pakkumuse tagatist sisse nõuda ei saa, sest pakkuja võttis pakkumuse tagasi hankijast tulenevatel asjaoludel. Kui RHS § 53 lg 2 näeb selgelt ette, et kahju hüvitist saab nõuda üksnes siis, kui pakkumus võetakse tagasi hankijast mitteolenevatel põhjustel, ei saa ka RHS § 34 lg-t 5 tõlgendada teistmoodi. Antud juhul tingis pakkumuse tagasivõtmise hankijast olenev põhjus – rahapuudus. Seda asjaolu ei saanud ühispakkujad kuidagi mõjutada. RHS § 34 lg 6 sätestab, et hankija tagastab pakkumuse tagatise pakkujale kolme tööpäeva jooksul pärast sõlmitud hankelepingu jõustumist. Hankeleping sõlmiti
  10. aprillil
  11. a ehk enne
  12. aprilli
  13. a nõude esitamist AS-le Swedbank. Kuna hankemenetlus lõpeb RHS § 29 lg 3 p 1 kohaselt hankelepingu sõlmimisega, siis puudub hankijal pärast hankelepingu sõlmimist õigus tagatise sissenõudmiseks. 4
(6)3-13-420 Wesico Project OÜ ja Wesico Ehitus OÜ pakkumus tunnistati edukaks
  1. veebruaril
  2. a Pärnu Linnavalitsuse korraldusega nr
  3. Korralduse punktis 4 sätestatud klausel tähendas, et kui KIK oleks jätnud hageja lisarahastuse taotluse rahuldamata, ei oleks hankija hankelepingut sõlminud, kuna hankijal oleks puudunud raha, et tasuda sõlmitavas hankelepingus ettenähtud tööde eest. Taolises olukorras ei saanud pakkujad sõlmida lepinguid alltöövõtjatega, sest eksisteeris reaalne võimalus, et hankeleping jääb sõlmimata. Ühispakkujate Wesico Project OÜ ja Wesico Ehitus OÜ alltöövõtjate tehtud siduvad hinnapakkumised kehtisid kuni
  4. a veebruari lõpuni ja osaliselt ka kuni
  5. märtsini
  6. a. Samas juba
  7. a veebruaris pidi olema selge, kas ühispakkujad tunnistatakse edukateks pakkujateks. Seega kui
  8. veebruaril
  9. a ei oleks hankija teatanud, et hankelepingu sõlmimine võib ära jääda, oleks ühispakkujad saanud sõlmida alltöövõtulepingud kõigi alltöövõtjatega ja nende hindadega nagu pakkumuse esitamisel arvestati. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  10. Ringkonnakohus leiab

§ 206lg-le 1 ja § 252 lg-le 7 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 252

lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 2) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu. 15.

§ 252

lg 1 kohaselt lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata. Kohus võib esialgse õiguskaitse taotluse lahendada hiljem, kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Tõendite esitamist ja teiste menetlusosaliste arvamust võib nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestatavaid õigusi ja huve oluliselt kahjustamata. Võttes arvesse, et Pärnu linn ja MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit on halduskohtus saanud võimaluse seisukohtade esitamiseks, siis antud juhul pole vajalik esialgse õiguskaitse taotluse kohta uuesti seisukohti küsida. Lisaks ilmneb kaebaja saadetud kirjast, et AS Swedbank on kohustatud teostama väljamakse hiljemalt

  1. märtsil 2013 ja sellest tulenevalt on vajalik lahendada esialgse õiguskaitse taotlus võimalikult kiiresti. II
  2. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu määruse põhjendusega, kuid leiab, et lõppjäreldusena on esialgse õiguskaitse taotlus jäänud õigesti rahuldamata. Halduskohus on esialgse õiguskaitse määruse rahuldamata jätnud peaasjalikult põhjusel, et kaebaja ei ole vaidlustanud riigihanke käigus antud haldusakti, eelkõige korraldust nr 169, mistõttu on kaebus perspektiivitu. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse põhjendusi arvestades ei pidanud kaebaja kõnealuseid haldusakte vaidlustama. Kaebaja ei vaidlusta nende haldusaktide õiguspärasust, vaid leiab, et tagatise realiseerimine on õigusvastane, sest kaebaja taganes pakkumusest hankija tegevuse tõttu (hankelepingu sõlmimise sõltuvusse seadmine lisarahastuse taotluse rahuldamisest KIK-i poolt). Eeltoodule vaatamata jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, sest kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust põhistanud.

§ 249

lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus esialgset õiguskaitset rakendada, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Vastavalt

§ 250lg-le 2 tuleb esialgse 5

(6)3-13-420 õiguskaitse taotlust põhistada. Seega oleks kaebaja pidanud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ära näitama, et 7500 euro kinnipidamine tema arvelt toob kaebaja jaoks kaasa ebaproportsionaalsed tagajärjed. Taolist põhistust taotluses ei ole. Kaebaja on küll märkinud, et tagatise realiseerimisel debiteerib pank kaebaja arvelduskontot ning kui kontol pole piisavalt vahendeid, tekib kaebajal võlg panga ees ning kaebaja peab tasuma ka intressi. Taotlusest ei nähtu aga, et kaebajal ei ole kontol 7500 eurot või et 7500 euro kinnipidamine enne kohtuvaidluse lõppu koormaks kaebajat liigselt. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus põhistamata. Arvestades, et kaebajaks on äriühing ning vaidlus käib 7500 euro suuruse summa üle, ei ole esialgse õiguskaitse vajadus ilma põhistuseta ringkonnakohtule äratuntav. Juhul, kui kohtumenetlus osutub kaebaja jaoks edukaks, pole tal vajadust raha tagasisaamiseks esitada kahju hüvitamise kaebust. Kaebaja saab juba käesolevat kaebust täiendada nõudega kohustada Pärnu linna tagatist tagastama. Nimetatud nõue on hõlmatud käesoleva kaebuse eesmärgiga ning selle menetlemine ei too kaebaja jaoks eeldatavasti kaasa lisakulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.