KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav 24.jaanuar 2013, Tallinn 2-11-50863 Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohtu 06.juuli 2012 otsus L G apellatsioonkaebus Hageja L G (isikukood xxxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja Anastassia Vlasjuk, lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg Kostja S G (isikukood xxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus Menetluse liik L G hagi S G vastu elatise väljamõistmiseks RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu 06.juuli 2012 otsus osaliselt, so menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt: 3.
- Hagi rahuldada osaliselt. 3.
- Välja mõista S G elatis tema alaealise tütre L G, sünd. xxxxxxxxx, ülalpidamiseks perioodi 01.11.2010 kuni 20.10.2011 eest summas 1713,66 (üks tuhat seitsesada kolmteist eurot ja 66 senti) eurot ja alates 21.10.2011 265 (kakssada kuuskümmend viis) eurot kuus kuni L G täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21aastaseks saamiseni. 3.
- Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt S G on kohustatud temalt kohtuotsuse p-s 3.2 sätestatud rahalised kohustused täitma A V kontole nr xxxxxxxxxxxx iga jooksva kuu 10-daks kuupäevaks, märkides makse selgitusse „L G elatusraha“. 3.
- Jätta maakohtus kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda. APELLATSIOONIMENETLUSE KULUDE JAOTUS Jätta apellatsioonimenetluse kulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
- L G esitas 21.10.2011 Harju Maakohtule hagi S G 343 euro suuruse elatise saamiseks kuus, kuid mitte vähem kui 123% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 01.11.2010 kuni hageja täisealiseks saamiseni või gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise lõpetamiseni.
- Hagi põhjenduste kohaselt on hageja A V ja kostja tütar, kes sündis xxxxxx. Hageja elab koos emaga. Kostja ei võta hageja ülalpidamisest osa. Hageja ülalpidamiseks vajalikud kulud kuus on 686,40 eurot.
- Kostja võttis hagi osaliselt õigeks ja oli nõus maksma alates 01.06.2011 elatist 139 eurot kuus ja alates 01.04.2012 145 eurot kuus. Elatise väljamõistmine suuremas summas kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ei ole põhjendatud ning samuti ei ole seda elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt enne 01.06.
- Põhjendatud kulud hageja ülalpidamiseks on 260 eurot kuus.
- Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise perioodi 01.11.2010 kuni 20.10.2011 eest suurusega 1713,66 eurot ning alates 21.10.2011 265 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21-aastaseks saamiseni. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jättis kohus hageja menetluskulud 22,75% ulatuses tema enda ja 77,25% ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud jättis kohus 77,25% ulatuses tema enda ja 22,75% ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
- Hageja palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulud jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
- Maakohus jättis ekslikult hageja menetluskulud 22,75% ulatuses tema enda kanda ja 77,25% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas reguleerib TsMS §
- Käesoleval juhul põhjustas hagimenetluse kostja, kuna ta ei andnud lapsele vabatahtlikult ülalpidamist, ka ei andnud ta infot oma sissetulekute ega varade kohta. Seetõttu oleks kohus pidanud jätma kõik hageja menetluskulud 2 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 3 alusel kostja kanda. Raskestimõistetav on kohtuotsus osas, millega kohus jättis osa kostja menetluskulusid alaealise hageja kanda. Hagejal puuduvad sissetulekud ja vara, välja arvatud käesolevas tsiviilasjas tema kasuks välja mõistetud elatis. Tõenäoliselt on kostja poolt kohtumenetlusele tehtud kulutused suuremad kui hagejale mõistetud elatis. Hageja, kes on sunnitud endale oma isalt ülalpidamise saamiseks kohtusse pöörduma, peab arvestama, et väljamõistetavat elatist peab ta hakkama kasutama mitte enda ülalpidamiseks, vaid oma isa menetluskulude katmiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
- Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so menetluskulude jaotuse osas.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse.
- Kohus rahuldas elatisehagi osaliselt. Menetluskulude jaotust hagi osalise rahuldamise korral reguleerib üldnormina TsMS § 163 lg 1, mille kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Erinormi sätestab TsMS § 164 lg 3, mille kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Maakohtus ei tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust TsMS § 164 lg 3 kohaldamiseks. Selliseid asjaolusid ei ole esitatud ka apellatsioonkaebuses. See, et kostja ei täitnud vabatahtlikult hageja ülalpidamise kohustust, TsMS § 164 lg 3 kohaldamiseks alust ei anna.
- Kuigi TsMS § 163 lg 1 järgi oli maakohtul õigus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, ei pea ringkonnakohus maakohtu otsust selles osas õiglaseks. Hageja on vanemate ülalpidamist vajav alaealine, kellel puuduvad sissetulekud ja vara, seega ka vahendid kostja menetluskulude kandmiseks. Õiglaseks ei saa pidada olukorda, kus hageja peab tema ülalpidamiseks kostjalt välja mõistetud elatise arvel hüvitama omakorda kostja menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaoludel tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
- Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Tiit Kollom Ele Liiv Ande Tänav 3