KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-11-5282 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ele Liiv ja Imbi SidokToomsalu M

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduses toodud asjaolud M2M Partner OÜ esitas 09.02.2011 Harju Maakohtule hagi N.W.T Investment OÜ vastu 2726,15 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja, kostja ja AS SEB Liising vahel 11.08.2010 sõlmitud kolmepoolne liisinguleping nr L10102805 (kapitalirent), millega AS SEB Liising omandas kostjalt sõiduki Mercedes-Benz V280, VIN-kood VSA63829413187696 ning andis selle hageja kui liisinguvõtja kasutusse. Enne müügilepingu sõlmimist oli hageja esindajal võimalik sõiduki seisukorda hinnata vaid välise vaatluse põhjal ja ilma erialaspetsialisti kohalviibimiseta. Alates 2010 aasta augustist on sõidukil esinenud mitmeid tehnilisi rikkeid, mille tulemusel on tulnud sõidukit transportida kahel korral autoabi sõidukit kasutades remondikohta. Sõiduk ei läbinud 2010 aasta oktoobris tehnoülevaatust, mille kohta on koostatud vastavasisuline tehnoülevaatuse kontrollkaart. 01.02.2011 toimunud sõiduki täiendava kontrolli käigus selgus, et sõidukil puudub katalüsaator väljalaskesüsteemis, katalüsaator on asendatud toruga. Samuti on sõiduki tagaluugilt tulnud lahti värvkate. Hageja on kostjat ilmnenud puudustest korduvalt teavitanud ning otsinud võimalust vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Kostja on leidnud, et müüdud sõiduk vastab lepingutingimustele ning pole nõustunud sõidukil ilmnenud puudusi kõrvaldama. Hageja palus mõista kostjalt välja hüvitise katalüsaatori paigalduseks sõidukile summas 2173,44 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista hüvitise värvitööde teostamiseks summas 297,62 eurot. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja kahju kahe kuu liisingumaksete ulatuses summas 225,09 eurot. Menetluse käigus 22.08.2012 loobus hageja hagist osas, mis puudutas kostjalt kahe kuu liisingumaksete väljamõistmist ning värvitööde teostamise kulude hüvitamist. Lisaks vähendas hageja oma nõuet katalüsaatori paigaldamise kulude hüvitamise osas 1556 euroni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Sõiduk vastab lepingutingimustele ning sellel ei esine puudusi. Hageja kinnitas sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis, et ese on täielikult komplektne, kasutuskõlblik ja vastab AS SEB Liising ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu tingimustele. Seega pole kostja rikkunud sõiduki müügilepingut. Tuleb arvestada, et 11 aastat vana ja 156 000kilomeetrise läbisõiduga sõiduki erinevad pisemad puudused on loomulikud. Hageja ei ole ka tõendanud katalüsaatori puudumist sõiduki hagejale üleandmise hetkel. Kostjalt ei saa nõuda või eeldada, et kostja oleks pidanud olema teadlik katalüsaatoriga seonduvatest võimalikest probleemidest. Sõidukil oli selle üleandmise ajal kehtiv tehnoülevaatus, uuele ülevaatusele pidi minema alles oktoobris 2010. aastal. Samuti on sõidukit ostmise järgselt mitmel korral töökojas remonditud ning hagi põhjendustest ei nähtu, milliseid osi parandati ja vahetati. Hagejal kui ostjal oli kohustus ostetud asi viivitamata üle vaadata või lasta üle vaadata, mis tagab asjal esinevate puuduste võimalikult kiire avastamise. Kostja poolt on sõidukile tehnilise seisukorra kindlakstegemiseks sõiduki üleandmise hetkel läbi viidud põhjalik tehniline kontroll, mis nähtub üleandmise-vastuvõtmise akti lisast. Hageja poolt hagiavalduses täheldatud sõiduki puudused (katalüsaatori puudumine) oleks pidanud hagejale ilmnema juba sõiduki ostmise käigus augustis 2010 aastal läbi viidud tehnilise kontrolli põhjal. Avastatud puudustest tuleks müüjat teavitada viivitamatult. Samas nähtub hagiavaldusele lisatud e-kirjavahetustest, et hageja on pöördunud sõiduki katalüsaatorit puudutavate probleemidega kostja poole 14.01.2011, mis on enam kui 5 kuud hiljem sõiduki tehnilisest ülevaatusest sõiduki üleandmisel. Ebamõistlik on paigaldada peaaegu 14 aastat vanale sõidukile originaalvaruosa ning nõuda sellega seonduvate kulude hüvitamist. Isegi kui kostja oleks kahju hüvitamiseks kohustatud, oleks 2

(6)põhjendatud nõuda üksnes universaalse katalüsaatori paigaldamisega seonduvate kulude (246 eurot) hüvitamist. Esimese astme kohtuotsus ja selle põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis N.W.T Investment OÜ-lt M2M Partner OÜ kasuks välja 1056 eurot. Kohus jättis hagiavalduselt hageja tasutud riigilõivu 50 % ulatuses hageja kanda ja 50 % ulatuses kostja kanda, muus osas jäid menetluskulud poolte endi kanda. Pooltel puudus vaidlus selles, et hageja, kostja ja AS SEB Liising vahel on 11.08.2010 sõlmitud kolmepoolne kapitalirendi tüüpi liisinguleping, millega AS SEB Liising omandas kostjalt sõiduki ning andis selle hageja kui liisinguvõtja kasutusse. Puudus vaidlus ka selles, et sõiduk oli lepingu sõlmimise ajal ligikaudu 11 aastat vana ja läbi sõitnud umbes 156 000 km. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on sõiduki müüjana oma kohustusi rikkunud, andes hagejale üle puudustega asja. Juhul kui kostja poolt müüdud sõidukil esines puudusi, siis kas müüja vastutab puuduste eest ning kas hageja on ilmnenud puudustest kostjat mõistliku aja jooksul teavitanud. Lisaks oli pooltel erimeelsus ka kahjunõude põhjendatud suuruse osas. Poolte vahel ei ole sõlmitud müüdud sõiduki kvaliteeti puudutavalt mingeid erikokkuleppeid. Seega peaks müüdud sõiduk sobima VÕS § 217 lg 2 p 2 teisest alternatiivist tulenevalt otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse ehk olema kõlblik teel liiklemiseks. See ei hõlma üksnes sõiduki faktilise kasutamise võimalust, vaid sõiduki kasutamiseks ei tohiks olla ka õiguslikke takistusi. Müügitehingu ajal kehtinud liiklusseaduse § 13 lg-st 1 lähtuvalt oli lubatud liikluses lubatud kasutada sõidukit, mille tehnoseisund vastab Eestis kehtivatele nõuetele. Samuti ei või kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit liikluses üldjuhul kasutada tulenevalt kehtiva liiklusseaduse §-st 73. Asjas esitatud tõenditest ilmneb, et kostja poolt müüdud sõiduki sihtotstarbeline kasutamine on õiguslikult takistatud, kuna heitgaaside piirsisaldus ei vasta keskkonnaministri poolt kehtestatud nõuetele. Tõenditest järelduvalt puudub sõidukil heitgaaside puhastussüsteemis nõutav katalüsaator, see on eemaldatud ja asendatud toruga (tlk 19). Samadest tõenditest nähtuvalt on katalüsaatori puudumine ainus või peamine põhjus, miks sõiduki heitgaaside puhastussüsteem vajalikul määral ei toimi. Seega ei vasta müüdud sõiduk VÕS § 217 lg 2 p 2 teisest alternatiivist lähtudes lepingutingimusele. VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale. Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega (VÕS § 214 lg 2). Sõiduki üleandmine hageja esindajale on tõendite põhjal toimunud 11.08.2010 (tlk 2730). Tunnistaja M.Jakubovi ütlustega on tõendatud, et katalüsaator puudus sõidukil juba sõiduki üleandmisel ning kostja esindaja on katalüsaatori eemaldamist tunnistajaga toimunud telefonivestluses ka möönnud (tlk 150). Asjas puuduvad tõendid, millest võis järeldada, et hageja on sõidukilt katalüsaatori ise eemaldanud või lasknud seda teha. VÕS § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Lepingu sõlmimise päeval on hageja ja kostja allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti, milles on märgitud, et lepingu ese on komplektne, kasutuskõlblik ja vastab AS SEB Liising ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu tingimustele ning omab selles ettenähtud lisaseadmeid. Hageja on sõiduki vastuvõtjana samas aktis kinnitanud, et ta on eseme seisukorraga tutvunud, ese vastab aktis märgitud kirjeldusele ja funktsioneerib laitmatult. Senises kohtupraktikas on leitud, et kui asi vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja eelnevalt üle vaadanud, tuleb eeldada, et ostja nõustus asja ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud (Riigikohtu 26.09.2006 otsus nr 3-2-1-71-07, p 13). Samas tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest, s.o lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt 3

(6)üle vaadates. Ka majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav asi ega üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, m.h palkama selleks n.t asjatundja (Riigikohtu 12.06.2006 otsus nr 3-2-1-50-06, p 19). Hageja väidete kohaselt vaadati ka praegusel juhul sõiduk enne müügitehingut üksnes väliselt üle ning põhjalikku tehnilist kontrolli läbi ei viidud. M.Jakubovi ütlused kinnitavad hageja sellesisulisi väiteid, ütlustest ilmneb, et sõidukiga tehti lisaks ka proovisõitu (tlk 149-150). Asjas ei ole tõendeid, millest võiks järeldada ulatuslikuma kontrolli toimumist enne müügitehingut. Muu hulgas ei saa taolise kontrolli toimumist järeldada kostja poolt osundatud ülandmise-vastuvõtmise akti lisast (tlk 27-28). Kohtu hinnangul on katalüsaatori puudumine sõiduki varjatud puudus, mida eriteadmisteta isik sõiduki välisel ülevaatamisel tõenäoliselt ei avasta. Ka sõiduki heitgaaside piirsisalduse vastavaust normidele ei ole võimalik vastavate mõõteseadmeteta tuvastada. Lähtudes eeltoodust, andes hagejale üle auto, millelt oli eemaldatud katalüsaator, andis kostja hagejale üle varjatud puudusega ehk lepingutingimustele mittevastava asja VÕS § 217 lg 2 p 2 mõttes. Vastavalt VÕS § 220 lg 1 esimesele lausele peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Lisaks peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja sama paragrahvi teise lõike järgi lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Hageja seadusjärgse esindaja seletusi ja tunnistaja M.Jakubovi ütlusi kogumis hinnates (tlk 149-150) teavitas hageja kostjat katalüsaatori puudumisest ja tehnoülevaatuse mitteläbimisest esimest korda tõenäoliselt 2010 aasta detsembris. Hageja poolt esitatud kõnedeeristustest ei saa teha järeldusi telefonikõnede sisu kohta (tlk 79-81). Arvestades juhtumi asjaolusid tuleks asuda pigem seisukohale, et puudusest teavitamine ei ole toimunud VÕS § 220 lg 1 mõttes mõistliku aja jooksul. Kuivõrd tegu oli suhteliselt vana sõidukiga ning hageja väidete kohaselt ilmnes sellel kohe ka mitmeid teisi puudusi, oleks hageja pidanud VÕS § 219 lg-st 1 lähtuvalt sõidukit täiendavalt kontrollima või laskma kontrollida. Selle käigus oleks eeldatavalt ilmnenud ka katalüsaatori puudumine. Samas tuvastatud asjaolud annavad aluse rakendada VÕS § 221 lg 1 p 2, mille kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Kostja müüjana teadis katalüsaatori puudumisest või vähemalt pidi sellest teadma. M.Jakubovi ütluste põhjal võiks järeldada, et kostja on lasknud ise sõidukilt katalüsaatori eemaldada suure kütusekulu vältimiseks ja seoses sellega, et auto suri välja (tlk 150). Seega on kostja müüjana oma kohustusi rikkunud. Tuvastanud ei ole asjaolusid, mis kostja vastutusest kohustuse rikkumise eest vabastaksid. Hageja on palunud kostjalt välja mõista B-varuosa katalüsaatori maksumuse koos paigaldusega summas 1556 eurot. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § § 127 lg-st 5 lähtudes tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Ostes kasutatud sõiduki, ei saanud ostja eeldada, et sõiduk on samasuguses olukorras nagu uus. Seega peaks kostja hüvitama vaid need kulutused, mis tuleb teha sõiduki viimiseks hüpoteetilisse olukorda, kus see oleks pidanud olema, et vastata lepingu nõuetele. VÕS § 77 lg 1 teise lause järgi peab lepingupool muu kokkuleppe puudumisel täitma kohustuse asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Samas ei ole mõistlik ega ilmselt ka võimalik paigaldada sõiduki heitgaaside normidele vastavusse viimiseks kasutatud 4

(6)katalüsaatorit, vaid tuleb paigaldada uus. Kuigi hageja ei nõua menetluses enam sõiduki originaalvaruosa paigaldamisega seotud kulutuste hüvitamist, saab ta sõiduki vanust ja läbisõitu arvestades kohtu hinnangul kasu ka B-varuosa paigaldamisel. Taoline kasu tuleb kahjuhüvitisest maha arvestada. Seetõttu tuleb kahjuhüvitist vastavalt 500 euro võrra vähendada, so 1056 euroni. Kahjuhüvitise suuruse leidmisel ei tuleks aluseks võtta universaalse katalüsaatori paigaldamise maksumust, nagu pakkus kostja, kuna B-varuosast märkimisväärselt odavam universaalne katalüsaator ei pruugi hageja esitatud tõenditest nähtuvalt tagada heitgaasi puhastussüsteemi tõrgeteta tööd (tlk 97-99, 100, 101, 102-103, 104-105 ja 114). Hageja võib nõuda sõiduki parandamiseks tehtavate mõistlike kulutuste hüvitamist ning ei ole iseenesest kohustatud valima kõige odavamat puuduse kõrvaldamise võimalust. Kuivõrd kohus rahuldas hagi ligikaudu 68% ulatuses, tuleks menetluskulud jätta

§ 163lg-st 1 juhindudes 32% ulatuses hageja kanda ja 68% ulatuses kostja kanda.

Nõuete osas, millest hageja on menetluse käigus loobunud, tuleks aga menetluskulud jätta

§ 168lg-test 2 ja 4 lähtudes täies ulatuses hageja kanda.

Arvestades eeltoodut ning juhindudes ka

§ 162

lg-st 4, on mõistlik ja põhjendatud jätta hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv menetluskuluna 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda ning muud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

§ 150

lg 2 p 2 ja lg 4 järgi on hagejal õigus taotleda riigilõivu osalist tagastamist nõuete osas, millest hageja on menetluse käigus loobunud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus N.WT Investment OÜ palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega mõista N.WT Investment OÜ-lt M2M Partner OÜ kasuks 205 eurot ning muuta vastavalt poolte menetluskulude jaotust, apellatsioonimenetluse kulud jätta M2M Partner OÜ kanda. Maakohus on kohaldanud VÕS § 127 lg-t 1 ning viidanud ühtlasi põhimõttele, et kahju hüvitamise tulemusel ei tohi kannatanu põhjendamatult rikastuda. Samas pole maakohus sellega ise nõutaval määral arvestanud. Arvestades sõiduki vanust ja läbisõitu peaks hageja eelduslikult olema olukorras, kus sõiduki katalüsaator on küll kasutatud, kuid töökorras ja sõidukit on võimalik nii tehniliste kui ka õiguslike takistusteta liiklemiseks kasutada. Seega ei peaks kahju hüvitamise juures mõistlikult võttes olema kõige tähtsamaks hinnatavaks asjaoluks see, kas sõidukil on A-, B- või universaalosa. Oluline on, et nimetatud varuosa sobib sõidukile ja on töökorras. Mõistlik oleks kahju hüvitise suuruse määramisel lähtuda sellest, et sama vanuse ja läbisõiduga sõiduki kasutatud katalüsaatorit asendab samaväärse asjana pigem uus universaalvaruosa kui kordades kallim A- või B varuosa. Poleks õige eeldada, et kahju hüvitamiseks tuleb sõiduk parandada kindlasti kallimate varuosadega odavamate asemel. Kostja on kohtule esitanud Alert Auto OÜ hinnapakkumise, mis on tehtud konkreetselt hageja sõidukile universaalse katalüsaatori paigaldamiseks. Nimetatud hinnapakkumine 205 eurot sisaldab katalüsaatorit koos selle paigaldusega, millega kaasneb ka garantii. Kohus nimetatud pakkumist kahju hüvitamise ulatuse kohta ei arvestanud ning pole seda tõendina hinnanud. Kohtus ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et universaalne katalüsaator erinevalt B-varusoana saadaolevast katalüsaatorist hageja sõidukile ei sobi. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et ka Bvaruosana paigaldatav katalüsaator ei pruugi heitgaaside piiramiseks olla piisav, kui sõidukil on muu tehniline viga. Eeltoodust tulenevalt puuduks hageja kahju suuruse kindlakstegemiseks vajadus lähtuda suuremast kahjust kui kostja esitatud hinnapakkumises toodud 205 eurost. Maakohus on otsuse põhjendavas osas märkinud et kohtu arvates on mõistlik ja põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ometi on maakohus otsustanud pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust jätta 50 % ulatuses kostja kanda. Hageja esitas kostja vastu hagi summas 2726,15 eurot. Hageja loobus hagist 552,71 euro suuruses, misjärel jäi haginõude suuruseks 2173,44 eurot. Maakohus rahuldas hagi 1056 suuruses 5

(6)summas. Seega on hagist loobutud ja hagi jäetud rahuldamata kokku 1670,15 euro ulatuses, mis on enam kui pool (61,3 protsenti) hageja haginõudest.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on maakohus leidnud, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuid on jätnud hageja poolt tasutud riigilõivu pooles ulatuses kostja kanda. Riigilõivu menetluskuluna kostja kanda jätmine pole õigustatud olukorras, kus kohus otsustab ülejäänud menetluskulu jätta poolte endi kanda. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 21.09.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt

§ 654

lg-st 6 korrata.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asja läbivaatamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses toodud seisukoht, mille kohaselt ei ole maakohus arvestanud vaidlusaluse sõiduki vanust ega läbisõitu. Maakohus on nimetatud asjaoludega arvestanud ning seda piisavalt põhjendanud ja sellel põhjusel ka kahjuhüvitist vähendanud. Samuti on maakohus põhjendanud, miks ta arvestab kahju hüvitamisel B-varuosa katalüsaatori maksumust. Sellise nõude on esitanud hageja. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kolleegium leiab, et hageja nõue on igati kooskõlas VÕS §-s 127 lg-s 1 sätestatuga. Kui müüdud ese oleks vastanud lepingutingimustele, siis olnuks autole paigaldatud katalüsaator, mis on ettenähtud sõidukile Mercedes-Benz V280. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates põhjendatult leidnud, et kahjuhüvitise suuruse leidmisel ei tuleks aluseks võtta universaalse katalüsaatori paigaldamise maksumust, nagu pakkus kostja, kuna B-varuosast märkimisväärselt odavam universaalne katalüsaator ei pruugi hageja esitatud tõenditest nähtuvalt tagada heitgaasi puhastussüsteemi tõrgeteta tööd. Kostja ei ole hageja poolt esile toodud asjaolusid ja nende tõendamiseks esitatud tõendeid ümber lükanud. Selliseks tõendiks ei ole ka kostja poolt nimetatud Alert Auto OÜ hinnapakkumine, kuna selles on tehtud pakkumine universaalsele katalüsaatorile. Universaalne katalüsaator võib küll vaidlusalusele sõidukile sobida, kuid ei pruugi tagada sellist töökindlust nagu B-varuosa katalüsaator. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult hagi osaliselt rahuldanud. Menetluskulud on maakohus jaotanud kooskõlas

§-is 163 lg-ga 1, 162 lg-ga 4 ja on seda piisavalt põhjendanud. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust selle muutmiseks. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Reet Allikvere Ele Liiv Imbi Sidok-Toomsalu 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-11-5282/26