lg 1 p 2 nimetatud hagi tagamise abinõu, milleks arestida hagisumma, 25 000.00 euro (kakskümmend viis tuhat eurot), ulatuses OSAÜHINGU ARENDUS-INVEST või teise isiku valduses oleva OSAÜHINGULE ARENDUS-INVEST kuuluvat vallasvara ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine vararegistrisse (kui vara kuulub registrisse kandmisele) Osaühingu IV INVEST DEVELOPMENT (RK 11129843) kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. 2.
lg-s 1 sätestatud alus hagi tagamise abinõude kohaldamiseks.
lg 1 järgi palus hageja tagada kostja vastu esitatud hagi ja arestida kõik kostjale kuuluvad arvelduskontod erinevates krediidiasutustes hagihinna ulatuses, s.o summas 25 000 eurot. Kostja pangaarvete arestimine hagi summa ulatuses on vajalik ja proportsionaalne hagi tagamise abinõu. Hagi tagamise eesmärgiks on tagada kohtuotsuse täitmine. 2. Viru Maakohus rahuldas 4. detsembri 2012 määrusega OÜ IV Invest Development hagi tagamise taotluse osaliselt. Kohus rakendas
lg 1 p-s 2 nimetatud hagi tagamise abinõu ning arestis 25 000 euro ulatuses OÜ Arendus-Invest vara või teise isiku valduses oleva OÜ-le Arendus-Invest kuuluvat vara OÜ IV Invest Development kasuks. Ülejäänud osas jättis kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. Määruse põhjendustes märkis kohus, et hagi tagamise taotlus on ebapiisavalt põhistatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus märkis, et hageja palus arestida kostjale kuuluvad arvelduskontod summas 25 000 eurot, konkreetset pangakontot hageja avalduses ei näidanud. Hageja taotlusega luges kohus tuvastatuks, et hageja soovis rakendada sellist hagi tagamise abinõud, mida ei ole
Seetõttu tuleb hagi tagamise taotlus rahuldada osaliselt ning rakendada
Kohtu diskretsiooniõigusest tulenevalt ei pidanud kohus vajalikuks kostja pangakontode totaalset arestimist. Sellise abinõu rakendamine oleks kostja jaoks liiga koormav. Hageja poolt viidatud asjaoludel on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus, arvestades hagi hinda ja hageja õigustatud huvi ja avalduses viidatud asjaolusid, leidis, et kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine hagisumma (25 000 eurot) ulatuses ning sellel alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse hageja kasuks ei koorma kostjat ülemäära ja tagab samas kohtuotsuse täitmise tulevikus. Maakohus tühistab hagi tagamise määruse, kui kostja tasub kohtu deposiitarvele tagatise summas 25 000 eurot või või esitab pangagarantii 25 000 eurole. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3. OÜ Arendus-Invest esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, vaidlustades kohtumääruse tervikuna. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) kordab kohtumääruse resolutsioon sisuliselt
lg 1 p-s 2 nimetatud hagi tagamise abinõud; 2) on kohtumääruse põhjendused resolutsiooniga vastuolus. Kohus pidas kostja pangakontode arestimist liiga koormavaks, kuid kohtumäärus võimaldab siiski arestida kostja kõik pangakontod. Käesoleval hetkel on kohtumääruse alusel kostja kõik pangakontod arestitud; 3) koormab kohtumäärus kostjat ülemäära, kuna hagejale on antud võimalus arestida ükskõik millist kostja vara. Kostja on majandustegevusega tegelev isik ja kohtumäärus kostja pangakonto arestimise kaudu piirab kostja käibevahendite kasutamist. Riigikohus on oma lahendites pidevalt märkinud, et majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivseid võimalusi ei ole. Kohus ei ole põhjendanud vajadust teiste mõistlike võimaluste asemel teha kohtumäärus, mis võimaldab arestida kostja pangakontod; 4) ei ole kohtumääruse resolutsioon selgelt arusaadav ja täidetav ega vasta
lg-st 5 tulenevatele nõuetele; 5) ei andnud hageja tagatist kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks.
lg 1¹ kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis. Kohtumäärusest ei nähtu aga seda, et hageja oleks tasunud tagatist võimaliku kahjuhüvitise katteks. Seega puudub eeldus hagi tagamise avalduse rahuldamiseks. 4. Hageja määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2 tuleb tühistada osas, millega maakohus arestis hagi tagamiseks kostjale kuuluvat kinnisvara. Ülejäänud osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata, arvestades ringkonnakohtu määruses esitatud õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejale tuleb anda tähtaeg tagatise andmiseks. Hageja on esitanud menetluses taotluse hagi tagamiseks. Taotluses palus hageja arestida 25 000 euro ulatuses kostja arvelduskontod Eesti krediidiasutustes. Maakohus leidis määruse põhjendavas osas, et pangakontode arestimine oleks kostja jaoks liigselt koormav hagi tagamise abinõu. Määruse resolutsioonis otsustas maakohus arestida
lg 1 p 2 alusel hagejale kuuluva vara (seega nii vallas-, kui ka kinnisvara) hagihinna ulatuses, sõltumata vara asukohast. 6.Vara mõiste sätestab TsÜS § 66, mille kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega hõlmab isiku vara ka tema pangakontodel hoitavaid rahalisi vahendeid. Arestitavat vara täpsemalt määratlemata on maakohus sisuliselt andnud loa ka pangakontodel asuvate rahaliste vahendite arestimiseks, kuigi maakohus ise ei pidanud seda sama määruse motiveerivas osas põhjendatuks. Tuleb nõustuda määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohtu määrus on vastuoluline.
Kohtulahend, mille motiveeriv ja resolutiivosa on omavahel vastuolus, ei saa olla seaduslik ja põhjendatud. 4 7.
kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlemisele ringkonnakohtu poolt apellatsioonimenetluse kohta sätestatut.
lg kohaselt, kui maakohtu poolset menetlusõigusnormi rikkumist on võimalik ringkonnakohtus kõrvaldada, siis võib ringkonnakohus sellise rikkumise ise kõrvaldada ja ei pea asja saatma maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolsed menetlusõigusnormi rikkumised hagi tagamise määruse koostamisel on võimalik ringkonnakohtu poolt kõrvaldada.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Maakohus on leidnud, et hageja poolt viidatud asjaoludel on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hageja on oma taotluse tuginenud asjaolule, et kostja rikkumine seisneb rahaliste kohustuste täitmisega viivitamises, mistõttu võib tõusetuda küsimus kohtuotsuse sundtäitmises. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaolud andsid maakohtule piisavalt alust hagi tagamise abinõude kohaldamiseks. Oluline on märkida, et hagi tagamine on oma olemuselt suuresti ka kohtu diskretsiooniotsus ja maakohus ei ole oma otsustuses, et hagi on vajalik tagada, diskretsiooni piire ületanud.
lg 4 kohaselt hagi tagamise abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Maakohus on hagi tagamisel formaalselt hagihinda arvestanud. Samas on maakohus määranud arestimisele ka kinnisasjad olukorras, kus hageja taotluse kohaselt kostjal kinnistusraamatusse kantud kinnisasjad puuduvad. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et üldjuhul koormab rahalise nõudega hagi tagamiseks kinnisasja arestimisel kinnistusraamatusse kantud käsutuskeeld võrreldes hageja õigustatud huvidega kostjat ebaproportsionaalselt palju. Kui kostjale kuulub kinnisasju, siis on rahalise nõudega hagi tagamisel proportsionaalsemaks hagi tagamise vahendiks kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine
Antud juhul kostjale kinnisasju ei kuulu, mistõttu tuleb vaidlustatud maakohtu määrus punktis 2 osaliselt tühistada kinnisasjade arestimise osas. Arestimisele kuulub üksnes hageja vallasvara. 8. Määruskaebuse kohaselt on kostja kõik pangakontod arestitud. Samas ei nähtu määruskaebusele lisatud Danske Bank AS-i ja Swedbank AS-i teatistest (lk 97-98), et arestitud pangakontodel oli ka rahalisi vahendeid, mida arestida. Danske Bank AS-i teatise kohaselt on kostjal rahaliste vahendite jääk miinusmärgiga. Seega ei ole määruskaebuse esitaja esitanud ringkonnakohtule andmeid, mis annaks alust järeldusele, et maakohtu hagi tagamise määrus oleks hagi hinda arvestades täidetud või üle täidetud.
Just kohtutäituril lasub vastutus, et hagi tagamise määruse täitmisel ei ületaks arestitud vara väärtus hagi hinda. TMS § 74 lg 1 kohaselt hindab asja kohtutäitur arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. Seetõttu ei ole põhjendatud määruskaebuses esitatud väide, et kohtumääruse alusel vara arestimisel tegelikult ei saa kohus määrata arestimisele kuuluva vara piirangut lähtudes vara väärtusest.
lg 11 kohaselt kohus tagab rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 % ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 eurot ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas tuleb hagi tagamise taotlemisel hagejal tasuda tagatist 5% nõude summalt 25 000 eurot, st 1250 eurot. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis
lg 12 kohaselt annaks alust jätta hagejaks olevalt äriühingult tagatis täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumine osade kaupa. Ringkonnakohus annab tagatise tasumiseks hagejale tähtaja.
lg 2 kohaselt kui tagatist määratud tähtpäevaks ei anta, tühistab maakohus hagi tagamise. Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.