) § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 ning § 97 lg 3 alusel. Hageja leidis, et ta ei ole puudujäägi tekkimises süüdi. Hageja palus kohtul tuvastada, et temaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine on tühine ning kostjalt välja mõista hüvitise kolme kuu töötasu ulatuses 25 055 krooni 10 senti. Kostja vastuväited 3. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõue on alusetu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Tööleping lõpetati seaduslikult
Hageja kohustuseks oli pidada kaubakäibe arvestust, s.t kauba tellimine, kauba vastuvõtmine ja selle arvele võtmine. Kostja on arvamusel, et kauplusesse saabunud kaup realiseeriti kassast mööda, mistõttu kauba realiseerimisest saadud raha ei antudki kassasse üle. Aruannetes tööandjale ei olnud märgitud mingeid kõrvalekaldumisi. 44 000 kroonine puudujääk on tingitud hageja ja tema kaastöötaja J. S süüst, sest nad ei selgitanud puudujääki ega esitanud ühtegi tõendit, et nemad ei ole süüdi. Hageja võttis kauba realiseerimisest saadud raha endale. Seega on hageja rikkunud oma ametijuhendi p 4.1 ja 4.9 ning töölepingu p 2.6.1, 2.6.3 ja 2.6.5. Kuna hageja ja J. S keeldusid alla kirjutamast kokkuleppele võla tasumiseks, siis otsustas kostja hagejaga töölepingu lõpetada. J. S otsustas kostja töölepingu lõpetada 21.09.2010
S on kolm alaealist last. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu 13.09.2010 ilma töötaja eelneva teavitamiseta kooskõlas
lg-ga 3, kuna töötaja enneaegne teavitamine töölepingu lõpetamisest võib tekitada kostjale täiendava kahju. 13.09.2010 andis kostja hagejale tutvumiseks temaga sõlmitud töölepingu lõpetamise teate, millele hageja keeldus alla kirjutamast. Kuna kostja oli veendunud, et kaupluses tekkinud puudujäägi põhjustamises on süüdi hageja ja J. S, siis lõpetas kostja hagejaga töölepingu
Maakohtu otsus 2 4. 04.06.2012 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt. Kohus tuvastas kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse 13.09.2012
lg 1 p-de 5 ja 7 alusel, lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu 13.09.2010
lg 2 alusel ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise töölepingu tühisel ülesütlemisel hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 834 eurot 05 senti. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja poolt 13.09.2010 allkirjastatud töölepingu nr 10-2010 lisa nr 3 ei saa käsitleda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusena nagu nõuab
Tegemist on töölepingu lisaga, mitte kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud ülesütlemisavaldusega. Vastavalt
lg-le 2 peab tööandja ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lisast nr 3 ei nähtu tööandja ülesütlemise põhjendusi. Seega ei vasta töölepingu nr 10-2010 lisa nr 3 ülesütlemisavalduse sisu- ja vorminõuetele.
sätestab töölepingu erakorralise ülesütlemise tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel. Kohtu hinnangul on töölepingu erakorralisel ülesütlemisel eriti olulised ülesütlemise põhjendused.
lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Kuna ülesütlemisavalduse vorminõuete rikkumine on niivõrd ilmne, siis on ülesütlemisavaldus tühine. Seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Seega tuvastas kohus, et kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine 13.09.2010
Kohus lõpetas
Kuna kohus on tuvastanud kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse oluliste vorminõuete rikkumise tõttu, siis ei ole kohtul võimalik anda hinnangut poolte selgitustele puudujäägi kohta, sest ülesütlemisavaldust ei ole ega ei ole ka ülesütlemise põhjendusi. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 25 055 krooni 10 senti. Pooled ei ole esitanud kohtule hageja keskmise töötasu summat. TsMS § 5 lg 2 järgi tulnuks hagejal esitada kohtule keskmise töötasu tõend või taotleda kohtult selle väljanõudmist kostjalt. Hageja seda teinud ei ole. Seetõttu võttis kohus
lg-s 1 sätestatud hüvitise määra arvutamisel aluseks hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu p-s 4.1 sätestatud töötasu suuruse, mis on 4350 krooni (278 eurot 01 senti) kuus. Kolme kuu hüvitise suurus on 13 050 krooni ehk 834 eurot 05 senti. Kohus ei pidanud põhjendatuks
lg 1 teise lause kohaselt muuta hüvitise suurust, sest töölepingu ülesütlemise vorminõuete ja sisuliste põhjenduste puudumine on nii suure ulatusega, mis tingivad seaduses sätestatud kolme kuu hüvitise määra väljamõistmise kostjalt hageja kasuks. Seega rahuldas kohus hüvitise väljamõistmise nõude osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 834 eurot 05 senti. Apellatsioonkaebus 5. 02.07.2012 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu 04.06.2012 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
lg-te 2 ja 3 kohaselt peab töölepingu erakorralist ülesütlemist põhjendama, kuid põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust. Seega on maakohus vääralt kohaldanud
Maakohtu seisukoht, et töölepingu lisana nr 3 vormistatud teatist ei saa käsitleda ülesütlemisavaldusena, on väär. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, kas nimetatud teade töölepingu ülesütlemise kohta tuleb lugeda ülesütlemisavalduseks. Mõlemad pooled käsitlesid kõnealust tahteavaldust töölepingu ülesütlemisavaldusena. Kuivõrd ülesütlemisavaldus oli vormistatud kirjalikus vormis ning hagejale kätte toimetatud, on
Seega 3 on põhjendamatu ja väär maakohtu seisukoht, et ülesütlemisavalduse vorminõuet on rikutud ning nimetatud avaldus on tühine, mistõttu on tühine ka kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine. Maakohus on otsuse tegemisel väljunud hagi piiridest, leides, et vaidluse lahendamiseks tuleb teha kindlaks, kas lisana 3 vormistatud teade töölepingu ülesütlemise kohta tuleb lugeda ülesütlemisavalduseks või mitte. See asjaolu ei ole vaidluse esemeks. Kui hageja leidis, et tööandja ei ole ülesütlemisavaldust teinud ning töölepingu ülesütlemine on seetõttu tühine, oli tal õigus esitada vastavasisuline avaldus. Antud juhul hageja seda teinud ei ole. Seega on maakohus kohaldanud valesti materiaalõiguse norme, hinnanud vääralt faktilisi asjaolusid ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis viis ebaõige lahendi tegemiseni. Muus osas jääb kostja oma varasema seisukoha juurde, et hagejaga sõlmitud tööleping on lõpetatud õiguspäraselt, 13.09.2010 ülesütlemisavaldus on kehtiv, millest tulenevalt on hagejaga sõlmitud tööleping lõpetatud 16.09.2010 (ülesütlemisavalduse kättesaamise päevast) ning hagejal puudub õigus nõuda hüvitist. Vastustaja seisukoht
Maakohus on piisava põhjalikkusega selgitanud, miks on käesoleval juhul põhjendatud nimetatud sätete kohaldamine, millega ka ringkonnakohus nõustub.
lg 3 järgi ei mõjuta küll töölepingu ülesütlemise põhjendamise kohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust, kuid töölepingu ülesütlemine, sh ülesütlemisavaldus, peab vastama seaduse nõuetele. Kuivõrd tuvastamist on leidnud ka asjaolu, et ülesütlemisavaldus ei ole kooskõlas
lg-s 1 sätestatud vorminõudega, siis maakohus on õigesti leidnud, et kostjapoolne töölepingu ülesütlemine, sh ülesütlemisavaldus, ei ole õiguspärased. Maakohus ei ole ülesütlemisavalduse seaduspärasuse hindamisel väljunud hagi piiridest, sest töölepingu ülesütlemise avaldus peab vastama
Sama sätte teise lause järgi on vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus tühine. Seega omab ülesütlemisavalduse seaduslikkus olulist õiguslikku tähendust ning seetõttu peabki kohus töölepingu tühisuse tuvastamise nõude puhul kontrollima, kas vaidlustatav ülesütlemisavaldus on seaduslik ja sellest tulenevalt üldse kehtiv. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja allkirjastatud töölepingu lisana nr 3 vormistatud teatis ei ole käsitletav töölepingu ülesütlemisavaldusena, kuivõrd ei vasta seadusest tulenevale vorminõudele. Maakohus on õigesti lõpetanud poolte vahel töölepingu alates 13.09.2010 ja mõistnud kostjalt hageja kasuks välja hüvitise hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 4 kokku 834 eurot 05 senti. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta täies ulatuses rahuldamata ja maakohtu kohtuotsus muutmata. Maakohtus kantud menetluskulude osas on kohus otsuse teinud. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.