TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-3031 Otsuse kuupäev 31. jaanuar 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Eva Jerotskaja kaebus Politsei- ja Piirivalvea

§ 49

), kuna kaebaja ei ole tõendanud, et tal oleks võimatu või ebamõistlikult keeruline varalise kahju suurust tõendada ja kindlaks teha (

§ 38lg 2).

Aasta Auto AS töötellimuse (tlk 10) kohaselt on sõiduki väljalaskeaastaks

1. aasta. Asitõendiks tunnistamise ajal oli tegemist seega ca viis aastat kasutatud sõidukiga, kuna kaebaja ei ole esitanud teistsuguseid järeldusi võimaldavaid tõendeid sõiduki esmase kasutuselevõtu aja kohta. Kaebaja väide sõiduki väärtuse vähenemisest kahe aasta jooksul 6000 euro võrra on paljasõnaline ja tõendamata. Seega ei ole kaebaja tõendanud, et sõiduki asitõendina politseis hoidmisega kahe aasta jooksul tekitati talle kahju seoses vara väärtuse vähenemisega ajal, mil ta ei saanud seda kasutada. Vastuseks kaebajale märgib kohus, et kohtu arvates ei ole vara väärtuse väidetav vähenemine põhjuslikus seoses vastustaja tegevusega, kuna sõiduk vananeb sõltumata 6 sõiduki suhtes asitõendi režiimi kohaldamisest. Kaebaja omandiõigust on piiratud õiguspäraselt, kaebaja ei ole kahju tekkimist tõendanud, kaebaja nõue ja seega temale ka väidetava kahju tekitamine ei ole põhjuslikus seoses vastustaja tegevusega, mille tõttu tuleb kaebus selle nõude osas jätta rahuldamata.
2. Seoses väidetava omandiõiguse riivega hageb kaebaja vastustajalt sõiduki aku asendamisega seotud 128,57 euro suurust kahju ja seoses sõiduki politseiõuel mittekäivitumisega sõiduki remonditöökotta pukseerimisega seotud 31,20 euro suurust kahju. Kaebaja on tõendanud Treilamehed OÜ arve-müügitšekiga (tlk 7) 31,20 euro suuruse kulutuse kandmist ja Aleksandr Jerotski poolt Aasta Auto AS arve alusel 128,57 euro suuruse kulutuse kandmist seoses sõiduki aku vahetamisega. Vaatamata kohtu poolt tehtud ettepanekutele, ei ole kohus ka selle nõude osas täiendavaid tõendeid esitanud. Kuna kaebaja ei ole väitnud, et sõidukil oleks pärast esmast kasutuselevõttu
3. aastal akut vahetatud, on kohus seisukohal, et vastustaja tegevuse tõttu ei ole kaebajale seoses akuga ja akust tuleneva sõiduki pukseerimisega kahju tekitatud. 21.10.2009 kohtuistungi protokolliga (tlk 58) on tõendatud, et
4. aasta oktoobris oli aku tühi, mille tõttu käivitati sõiduk akulaadija abil. Selleks ajaks oli auto juba kuus aastat vana. Kuna kaebaja ei ole vastupidist tõendanud, on kohus isiklikule kogemusele tuginedes veendumusel, et seitsme aasta vanune aku vajas
5. aastal väljavahetamist seoses aku loomuliku amortiseerumisega ja sellest tingitud töökõlbmatuks muutumisega, mitte aga seoses kaebaja väidetava omandiõiguse riivega. Vastustaja on õigesti märkinud, et asjas kogutud tõenditega ei ole üldse tõendatud kaebaja poolt kulutuste kandmine seoses aku vahetamisega. Kuna kohtu seisukohalt ei ole vastustaja vastutav aku vahetamisele tehtud kulutuste eest, ei ole põhjendatud ka puksiirteenusele tehtud kulutuse seostamine vastustaja õiguspärase tegevusega kaebaja omandiõiguse piiramisel. Kaebus tuleb selles osas rahuldamata jätta.
6. KrMS § 125 lg 3 kohaselt tagab asitõendi hoidja asitõendi puutumatuse ja säilimise. Kaebaja hageb 576 eurot auto välisilmele taastamiseks tehtavate kulutuste katteks. Kohus on seisukohal, et kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole kaebaja ka selle kuluartikli osas tõendanud kahju tekkimist. PT Auto OÜ hinnapakkumise kohaselt kulub sõiduki parempoolsete uste ja tagatiiva värvitööle 576 eurot. Kaebaja ei ole tõendanud, et nimetatud sõiduki detailid vajavad värvitöid seonduvalt vastustaja poolt asitõendi puutumatuse ja säilimise kohustuse ebakohase täitmisega. 21.10.2009 kohtuistungi protokolliga (tlk 57-58) on kohus määranud rahuldada A. Jerotski kaitsja taotluse ja võimaldanud sõiduki ja sõiduki rehvide ülevaatuse kohapeal. Protokolli kohaselt ei ole kohus sõiduki kere välisilmet vaadelnud ega vaatluse käigus tuvastanud taolisi kahjustusi sõiduki parempoolsetel ustel ja tagatiival, mis saaksid tingida värvitööde teostamise vajaduse (KrMS §-d 86, 87, 124). Kolmanda isiku E. Jerotskaja esindaja A. Laansalu on küll protokolli kohaselt teinud osunduse, et auto on kriimustatud, kuid ta ei ole protokolli kohaselt kohtule mingeid taotlusi esitanud, et tema poolne osundamine kantaks täpsemalt protokolli ning et ka kohus vaatleks auto kriimustusi ja need fikseeriks protokollis. A. Laansalu ei ole protokolli kohaselt ka kohtule vajalikuks pidanud osundada, millisel sõiduki osal ta kriimustuste olemasolu täheldas. Kaebaja tunnistaja, A. Jerotski kaaskohtualuse Silver Sisaski ütlustest (tlk 75-76) nähtub, et 21.10.2009 paikvaatluse käigus oli kriips sõiduki parempoolsel esimesel uksel. Lõuna Politseiprefektuuri 24.10.2008 asitõendi vaatlusprotokolli (tlk 61) on sõiduk olnud ilma suuremate väliste kahjustusteta, mille tõttu ei tõenda kaebaja poolt tõendina esitatud kohtuistungi protokoll, tunnistaja S. Sisaski ütlused ja hinnapakkumine, et sõiduki parempoolsed mõlemad uksed ja tagatiib vajavad auto asitõendina hoiule võtmise eelse välisilme taastamiseks kulutuste tegemist värvimisele kaebaja poolt vastustajalt kahjuna nõutavas ulatuses. Kohtuistungi protokolli (tlk 58) ja teiste tõendite kohaselt on sõiduki asitõendina hoiule võtmise eelne läbisõit vähemalt 222 081 km, mille tõttu loeb kohus üldteada olevaks asjaoluks, et taolise suurusega 7 läbisõiduga sõidukil esineb reeglina alati rohkemal või vähemal määral kriimustusi. Kui sõiduki tagumine uks ja tagumine poritiib oleksid olnud kriimustatud, oleks süüdistatavast tunnistaja seda kindlasti mäletanud, kuna sõiduk oli politsei, mitte aga kaassüüdistatava valduses. Vastustaja esitatud Signe Piirikivi ettekandega (tlk 41) on tõendatud, et kaebaja viitas auto tagastamisel vasakpoolsel tagumisel uksel olevale kriimustusele, mitte aga kriimustustele sõiduki parempoolsetel detailidel. S. Piirikivil ei olnud võimalik koos teiste politseiametnikega sõidukit täpsemalt enne omaniku poolt äraviimist vaadelda. Kohus jätab ka selle nõude osas kaebuse rahuldamata, kuna vastustaja on õigesti tuvastanud, et kahju tekitamine selle artikli osas ei ole tõendatud.
7. Riigikohtu asjakohasest kohtupraktikast tuleneb, et kuna kriminaalmenetlus teenib üldisi huvisid, siis on üksikisikul teatud ulatuses kohustus taluda sellega kaasnevaid põhiõiguste riiveid. Kriminaalmenetlust tagava vahendi eesmärk on kriminaalmenetluses isiku süütuse või süü tuvastamine ja kriminaalmenetluse üldiste eesmärkide saavutamine, mitte aga omandiõiguse piiramine. Omandiõiguse riive üksnes kaasneb kriminaalmenetlusega. Kriminaalasjas tõe väljaselgitamise huvides kahju kandnud isik oli sunnitud seda tegema avalikes huvides. Kuna käesoleval juhul ei ole kaebaja õiguste riive sedavõrd intensiivne, et PS §-dest 32 ja 12 koostoimest tuleneks riigi kohustus hüvitada õiguspärase kriminaalmenetlusega põhjustatud kahju, siis on ka sel motiivil kaebuse rahuldamine välistatud, isegi siis, kui kaebaja oleks järginud kohtu soovitusi ja esitanud tõendid, mille alusel oleks kohus saanud mingiski osas kaebajale kahju tekkimise tuvastada. Käesolevas kaasuses tuvastatud asjaoludel puudub alus kaebajale varalise kahju rahas hüvitamiseks, et tagada põhiõiguste riive proportsionaalsus, sest sõiduki asitõendiks tunnistamine ei ole kriminaalmenetluse kestust ja asjaolusid arvestades põhjustanud ebaproportsionaalset riivet kaebaja õiguste sfääris. Kaebaja ei ole tõendanud vastustaja tegevusega varalise kahju tekitamist, mistõttu ei ole alust ka õiglase hüvitise määramiseks, et tagada tegeliku varalise kaotuse ja talumiskohustuse vahe kompenseerimine, nagu on ebaproportsionaalsuse tuvastamisel õigeks peetud asjakohases kohtupraktikas. III
8. Kohus saab kohaldamata jätta ainult vahetult asjasse puutuva seaduse või algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse vastava seadusliku regulatsiooni puudumise tõttu. Käesolevas asjas ei sõltu vaidluse lahendamine sellest, kas kehtivas õiguses on küllaldaselt reguleeritud kohtueelses kriminaalmenetluses asitõendi äravõtmise ja kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kord, mistõttu puudub ka alus kaebaja vastavasisulise taotluse rahuldamiseks. IV
9. Kohus peab otsuses määrama kindaks menetluskulude jaotuse.

§ 108

lg 1 s 1 kohaselt peaks vastustaja menetluskulud kandma kaebaja, kuna kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata. Kuna vastustaja ei ole vastavat taotlust esitanud, jäävad mõlema poole menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 8