TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2211 Otsuse kuupäev 31. jaanuar 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Svetlana Gorjunova kaebus Kallaste Linnavalits

§ 2). 5.

Puudub kohtuotsus eluruumi vabastamise tähtaja ja korra kohta ning kaebaja kasutab Võidu 99 oma elukohana. 29 inimest kinnitavad oma nime, aadressi ning allkirja ära märkimisega, et kaebaja elab sellel aadressil korteris

1. Seda tõendab ka Veolia Keskkonnateenused AS 30.09.2012 arve nr TRT0225574 ja arved ka nt 2012 juunis ja 2011 septembris ning asjaolu, et kaebaja on teenuse eest tasunud. Samuti tõendavad kaebaja elamist kõnealusel aadressil Eesti Energia AS väljastatud arved kaebajale ning kaebajapoolne elektriteenuse eest tasumine.
2. Et kõnealusel juhul on kaebaja kasutanud ja kasutamas oma elukohana ruume aadressil Võidu tn 99-2, Kallaste, siis polnud omanikul, P. Taratorinil alust taotleda aadressi andmete muutmist seoses kaebajaga.
3. Kaevatavast korraldusest ei nähtu, milles väljendub korralduse nr 74 õigusvastasus. Korraldusest ei selgu üheselt, milles väljenduks korralduse nr 74 kehtetuks tunnistamine edasiulatuvalt. Äärmiselt arusaamatu ja samas ka väär on vastustaja tuginemine HMS § 66 lg-le
4. Vastustaja on jätnud HMS § 66 mõttes haldusakti faktiliselt sisustamata. Ka ei viidata kõnesolevas korralduses ühelegi tõendile, mis andnuks õigust kohaldada HMS §
6. Korralduses on õigusliku alusena näidatud ka HMS §-le 67, kuid haldusaktist enesest ei nähtu sisuliselt mitte midagi, mis sellest sättest juhindumist kinnitaks. Seonduvalt §-ga 67 pole korralduses põhjendusi, miks pole arvestatud haldusakti kehtetuks tunnistamisel kaebaja usaldust haldusakti kehtima jäämise osas, milline avalik huvi ja kuidas saab kõnealusel juhul olla asjassepuutuv, kuidas koormaks korraldus nr 74 P. Taratorinit, kuidas saaks P. Taratorinil olla huvi selle vastu, et korraldus nr 74 tunnistataks kehtetuks; miks ei kaalu kaebaja huvi haldusakti kehtima jäämiseks üles väidetava avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks; miks ei lähtunud vastustaja seisuga 24.09.2012 teadmisest, et P. Taratorin pole 19.07.2012.a haldusakti tähtaegselt kohtus vaidlustanud; miks ei arvestanud vastustaja, et P. Taratorin polnud andnud seoses kaebaja elamiskohaga vastustajale täielikult tõeseid andmeid, mis vähemalt võis mõjustada vastustajat oma vaidlusaluses tegevuses; miks ei arvestanud vastustaja, et kaebaja polnud vastavalt vastustajale ebaõigeid andmeid andnud.
7. Korralduses kajastub, et kaebaja ei kasuta Võidu tn 99 oma püsiva elukohana. Vastustaja pole põhjendanud, milliste asjaolude ja tõendite tuvastamise, uurimise ja hindamise põhjal on ta sellise järelduseni jõudnud. Vastustaja pole põhjendanud, millist õiguslikku tähendust omaks käesoleval juhul see, kas kaebaja elab kõnealusel kinnisasjal püsivalt või mitte. Vastustaja pole põhjendanud, miks on ta seisuga 24.09.2012 vaidlusaluse elamisega seonduvaid asjaolusid käsitlenud teisiti, kui ta tegi seda varem. Vastustaja pole korralduses samuti motiveerinud, miks on ta nüüd kaebaja 12.07.2012 avalduse juurde kuuluvat allkirjastatud loetelu hinnanud teisiti, kui varem. Korraldusest ei selgu, milline oli Tartu Maavalituse 12.09.2012.a arvamus ning kuidas sai vastustaja sellest arvamusest haldusakti andmisel lähtuda.
8. Kusagilt ei nähtu, et vastustaja oleks nt nõudnud P. Taratorinilt tõendeid selle kohta, mis kinnitaksid, et kaebaja ei ela aadressil Võidu tn 99-2, Kallaste. Seevastu esitas kaebaja omal initsiatiivil eelmärgitud isikute loetelu koos allkirjadega, mis on dokumentaalne tõend. Ka võinuks need loetelust nähtuvad isikud tunnistajatena üle kuulata, saamaks seeläbi ütlusi kui tõendeid. Samas on kaebaja eelmärgitud dokumentides vastustajale esiletoodu olnud käsitatav ka S. Gorjunova kui menetlusosalise seletusena. Ei selgu, miks pole vastustaja toimetanud paikvaatlust, saamaks seeläbi asjasse tõend ja asjakohane selgus asjaolude osas.
9. Eelmärgitut arvestades ei saa vastustaja korraldust nr 111 pidada erinevatel äratoodud põhjendustel õiguspäraseks, mistõttu tuleb see haldusakt tühistada. Vastustaja seisukoht
10. Vastustaja ei kirjutanud korralduse sisse Tartu Maavalitsuse seisukoha sisu põhjusel, et see oli suunatud Kallaste Linnavalitsusele endale ning tunnistatud Tartu Maavalitsuse poolt asutusesiseseks kasutamiseks. Kaebuse esitajal oli õigus seisukohaga tutvuda Kallaste linnavalitsuse kantseleis, kuid ta ei ole pöördunud Kallaste linnavalitsuse poole sellekohase sooviga. Sellest tulenevalt ei olnud tal huvitatud Tartu Maavalitsuse seisukohaga tutvumisest.
11. Vastustaja lähtus korralduse andmisel sellest, et kaebajal ei ole enam õigust kasutada eluruumi aadressil Võidu tn 99, Kallaste linn, võttes aluseks jõustunud ringkonnakohtu otsuse. Selle eluruumi ainuomanikuks ja ainukasutajaks on P. Taratorin ja tema perekond. Ringkonnakohtu jõustunud otsusega on lõppenud vaidlus ruumi kasutamise üle, mille tagajärjel kaotas kaebuse esitaja õiguse ruumi kasutada (

§ 46lg 6).

Sellest tulenevalt ei olnud vastustajal õigust korraldust nr 74 anda ja kaebaja aadressi andmeid taastada. Seega ei nõustu vastustaja kaebaja väitega, et ruumi omanikul ei olnud õigust nõuda kaebaja väljakirjutamist. Need kaalutlused on kirjas ka vaidlustatud korralduses.

1. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et ta on alaliselt elanud eluruumis Võidu tn
2. Kaebaja on alati kasutanud nimetatud eluruumi suvilana. Kaebaja ei ole Võidu tn 99 kinnistul üles kasvanud, ta on eluaeg elanud ja töötanud Tallinnas. Tema abikaasa, tütar elavad püsivalt Tallinnas. Kaebaja kirjutas ennast Kallastele sisse alles 29.09.2008 elukohateate nr 19 alusel kohtumenetluse käigus, et tekitada muljet Võidu tn 99 eluruumi püsiva alukohana kasutamisest. Kaebaja elab endiselt Tallinnas koos oma abikaasaga. Tema perekond on alati kasutanud nimetatud eluruumi ja sellele kuuluvat maad suvilana puhkepäevadel.
3. Lisaks ülaltoodule on kaebaja saanud Võidu 99 kinnistu omanikult P. Taratorinilt 23 250 eurot uue kinnistu ostmiseks. Seega pole põhjendatud väide, et kaebajal pole võimalust soetada endale eluruumi.
4. Kaebaja esitatud elektrienergia kasutamise arved tõendavadki seda, et ta on kasutanud Võidu tn 99 kinnistut suvilana. Prügiveoteenuste osutamine samuti ei tõenda seda, et kaebaja kasutab Võidu 99 kinnistut elukohana.
5. Kaebaja 13.07.2012 avaldusele juurde lisatud allkirjad ei tõenda, et ta elab Võidu tn 99 kinnistul püsivalt. Võidu tn 99 ruumi omanik on esitanud samuti 35 inimese allkirjad, et kaebaja on alati kasutanud Võidu 99 kinnistut suvilana.
6. Korraldusest on üheselt selge, et kaalutlusõigus on teostatud lähtudes asjaoludes, mis on toodud pärast õiguslikku alust. Samuti on ühiselt arusaadav, miks korraldus nr 74 tunnistati kehtetuks.
7. Arvestades ülanimetatud asjaolusid leiab vastustaja, et on kogunud piisavalt tõendeid korralduse andmiseks ja õigesti kasutanud kaalutlusõigust korralduse nr 74 kehtetuks tunnistamiseks, ning palub jätta kaebus täies mahus rahuldamata. Kaebaja täiendavad seisukohad
8. P. Taratorini poolt esitatud allkirju koguti faktiliselt 2012 novembris, mitte aga 2012 augustis.
9. Kaebaja õppis Kallaste Keskkoolis alates 01.09.1954 kuni 06.
11. Jääb arusaamatuks vastustaja poolt märgitu, et P. Taratorin esitas õigeaegselt tõendid, et kaebaja ei kasuta eluruumi püsivalt elukohana. P. Taratorini 07.05.2012 avaldusele mingeid sellekohaseid tõendeid lisatud ei olnud.
12. Tartu Maavalitsuse arvamuse kajastamata jätmise motiiv seoses korraldusega nr 111 ei ole veenev ning on samas ka vastuoluline. Kui arvamus on mõeldud asutusesiseks kasutamiseks, siis poleks sellele olnud üldse mõtet viidata.
13. Vastustaja positsioon on vastuoluline ka seoses kaebaja elamisega aadressil Võidu tn
14. Varasemalt on Kallaste vallavalitsus olnud seisukohal, et kaebaja on elanud sel aadressil alaliselt. Kallaste Linnavalitsus on väljastanud
15. juunil,
16. augustil ja
17. detsembril 2012 elukohatõendi, mille kohaselt elab kaebaja alalise sissekirjutusega rahvastikuregistri andmetel Võidu 99, Kallaste linn. Ühest küljest on väär ning teisalt pole see asja lahendamiseks ka määrav, et kaebaja on peamiselt olnud seotud Tallinnaga. Kaebajapoolne aadressile Võidu tn 99 sissekirjutamine polnud kantud vastustaja märgitud mulje tekitamise soovist.
18. Kas kaebaja on või ei ole P. Taratorinilt saanud 23 250 eurot ning seda lausa uue kinnistu ostmiseks, pole praegusel juhul asjassepuutuv.
19. Väär on vastustaja väide, et kaebaja esitatud elektrienergia arved tõendavadki elamu kasutamist suvilana. Vastustaja täiendavad seisukohad
20. Seoses ruumi omaniku korjatud allkirjadega on linnavalitsusele teada, et ruumi omanik kogus allkirju mitu korda ja üritas neid linnavalitsusele esitada mitmel korral, kuid ametnikega vestluse tagajärjel on sellest loobunud. Allkirjad said lisatud ainult 08.08.2012 avaldusele. 24.09.2012 korralduses ei ole lähtutud 08.08.2012 avaldusele lisatud allkirjadest, kuna kaebuse esitaja esitas samuti avalduse vastuväitega, kus olid allkirjad. Linnavalitsus ei saanud lähtuda nendest avaldustest, kuna mõlemal on sama jõud ja nad välistavad teineteist.
21. Kallaste linna elanikest enamus on vene keelt kõnelevad isikud, samuti nagu kaebuse esitaja ja ruumi omanik. Kallaste linnavalitsus ei saa keelduda vene keelse avalduse vastuvõtmisest, kui seda saab ja on võimalus menetleda vastavalt HMS § 20 lg-le 2 ja keelseaduse § 9 lg-le 1 ja § 12 lg-le
23. Seoses elektrienergia tarbimisega märgib vastustaja, et pidev elektrienergia kasutamine ei tõenda, et kaebuse esitaja elas pidevalt Võidu 99 eluruumis. Pidev elektrienergia kasutamine on tõendiks ka sellele, et kaebuse esitaja kasutas eluruumi suvilana, viibides seal lühikest aega iga kuu. Sellest on elektrienergia ääretult väike kulu.
24. Vastustaja on seisukohal, et korralduse tühistamine ei too kaebajale positiivset tagajärge. Korralduse tühistamine ei too kaasa õiguse tekitamise eluruumi kasutamiseks, ei anna õigust olla eluruumis sisse kirjutatud, samuti jätab eluruumi omaniku avalduse aadressi muutmiseks kehtivaks ja menetletavaks.
25. 11.12.2012 jõustus kompromissileping tsiviilasjas 2-12-20131, mille alusel andis kaebaja ruumi omanikule Võidu 99 ruumid üle 14.12.2012 ehk on eluruumist välja kolinud. Kohtu põhjendused ja otsus 32.Vaidlustatud korralduses (tlk 20) on õiguslike asjaoludena välja toodud muuhulgas

§ 46

lg 1 ja faktiliste asjaoludena Tartu Ringkonnakohtu 29.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-05-

1. Korralduse faktilise põhjenduse kohaselt on nimetatud jõustunud kohtuotsuse kohaselt Võidu tn 99 kinnistu ainuomanikuks P. Taratorin, kes esitas Kallaste linnavalitsusele vastuväite, et ta pole nõus kaebaja aadressiandmete taastamisega Võidu tn
2. Korralduse kohaselt on P. Taratorin teatanud linnavalitsusele, et korralduse andmise hetkel on pooleli kohtuvaidlus S. Gorjunova väljatõstmise küsimuses. Nimetatud asjaoludest on vastustaja korralduse kohaselt järeldanud, et S. Gorjunova ei ole kinnistu Võidu tn 99 omanik, tal ei ole õigust nimetatud kinnistut kasutada ja seal viibida, ta ei kasuta Võidu tn 99 püsiva elukohana. Neil asjaoludel on vaidlustatud korraldusega tunnistatud kehtetuks Kallaste Linavalitsuse 19.07.2012 korraldus nr 74 ja tühistatud rahvastikuregistris S. Gorjunova andmete taastamine. 33.

§ 46

lg 1 kohaselt: Ruumi omanikul on õigus taotleda kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kui: 1) isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum ja 2) isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana ja 3) isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana. 34. Kaebaja poolt tõendina halduskohtule esitatud Tartu Ringkonnakohtu 29.12.2011 otsuse tsiviilasjas nr 2-05-2882 resolutsiooni punktidega 4, 5 ja 6 (tlk 10 pöördel) on tõendatud, et Pjotr Taratorini ja Svetlana Gorjunova kaasomand kinnistule Võidu tn 99 on lõpetatud ja pärast kehtivast õigusest tulenevate kinnistamistoimingute tegemist on kinnistatud Võidu tn 99 omanikuks Pjotr Taratorin. Kuna poolte vahel ei ole nimetatud küsimuses ka vaidlust, loeb halduskohus tõendatuks, et kaebaja elukohaks oli vaidlustatud korralduse andmise ajal rahvastikuregistris märgitud P. Taratorinile kuuluv eluruum, kes oli vastustaja tõlgenduse kohaselt ruumi omanikuna taotlenud vastustajalt kaebaja rahvastikuregistrisse kantud andmete muutmist. Seega oli vaidlustatud korralduse andmise ajaks täidetud

§ 46lg 1 p 1 nimetatud eeltingimus vaidlustatud korralduse andmiseks.

35. Halduskohus peab aga vajalikuks osundada, et selleks, et kohalik omavalitsus saaks muuta

§ 46

lõike 1 punktide 1-3 alusel ruumi omaniku kui õigustatud isiku taotlusel rahvastikuregistrisse kantud isiku elukoha andmeid, peavad olema täidetud kõik selle paragrahvi esimeses lõikes nimetatud kolm tingimust. Halduskohus on seisukohal, et vaidlustatud korralduse andmise ajal ei olnud asjas kogutud tõendite kohaselt täidetud

§ 46lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tingimused vaidlustatud korralduse andmiseks.

Teisisõnu tõendatud ei ole, et kaebajal ei olnud õigust kasutada P. Taratorini ruumi oma elukohana ning samuti ei ole tõendatud, et kaebaja ei kasutanud seda ruumi oma elukohana. 36. Materiaalõiguslikult on HMS § 54 kohaselt haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Menetlusõiguslikult tuleneb sama HKMS § 158 lõigetest 2 ja 3, mille kohaselt:

§ 46lg 1 p-ga 3 ja Ts

ÜS §-ga 14, kuna vastustaja ei ole korralduses viidanud ega haldus- ja halduskohtumenetluses tõendanud, et kaebaja elukoht muutus ajavahemikus 29.12.2011- 24.09.

2. Vaidlustatud otsuse kohaselt on aga vastustaja jätnud tähelepanuta olulise asjaolu, mis välistas üldse sellesisulise korralduse andmise. Nagu juba osundanud, on korralduse kohaselt P. Taratorin vaidlustatud korralduse väljaandmisel haldusmenetluses vastustajale teatanud, et korralduse andmise hetkel on pooleli kohtuvaidlus S. Gorjunova väljatõstmise küsimus.

§ 46

lg 4 p 2 kohaselt kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus ei rahulda ruumi omaniku taotlust, kui isiku ja omaniku vahel on pooleli kohtuvaidlus ruumi kasutusõiguse üle. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, omaniku ja isiku vaidlus kasutusõiguse üle lahendatakse tsiviilkohtupidamise korras või üürivaidluse lahendamise seaduses sätestatud korras. Jõustunud üürivaidlust lahendava komisjoni otsus või kohtulahend kasutusõiguse olemasolu või puudumise kohta on aluseks kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele elukoha aadressi muutmiseks rahvastikuregistris. Kuna Tartu Ringkonnakohtu 29.12.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-2882 ei lahendatud aga P. Taratorini ja kaebaja vaidlust eluruumi kasutusõiguse üle, siis ei tohtinud vastustaja ka selle otsuse alusel vaidlustatud korraldust anda. Kohtute infosüsteemi kohaselt on Pjotr Taratorin 22.05.2012 esitanud hagi Svetlana Gorjunova vastu kinnistute väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest tsiviilasjas nr 2-12-20131, millisele asjaolule on osundatud aga ka vaidlustatud korralduses. Seega on vaidlustatud korraldus otseses vastuolus kehtiva materiaalõigusega. Korraldus rikub kaebaja õigusi, nagu kaebaja on õigustatult välja toonud kaebuses.

1. Kuna asjas kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud vaidlustatud haldusakti nii formaalne kui materiaalne õigusvastasus ning kaebaja õiguste rikkumine, siis tuleb kaebus rahuldada.
2. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on käesolevas asjas taotlenud 1169 eurot menetluskulu vastustajalt välja mõistmist. Kaebaja menetluskulu nimekirjade ja kuludokumentide kohaselt (tlk 9, 51 pöördel, 58-59, 73, 82) on kaebaja kandnud menetluskulu seoses riigilõivuga 15 eurot ja seoses õigusabiga 1 169 eurot. Kusjuures kaebaja poolt kantud menetluskulu on väiksem, kui advokaadibüroo esitatud arve. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades vaidluse keerukust ja lepingulise esindaja töötundide arvu ning kohtupraktikat samalaadsetes asjades, on kohus seisukohal, et vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks, mis tuleb vastustajalt välja mõista on 708 eurot menetluskulu, millest 15 eurot on kaebaja kandnud seoses kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisega ja ülejäänud kulu on kantud seonduvalt osutatud õigusabiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik