TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1480 Otsuse kuupäev 28.01.2013 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla vastu julgeolekuabinõude kohaldamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes perioodil 2009 detsember kuni 05.05.
- Asja läbivaatamise kuupäev 08.01.2013, avalik kohtuistung menetluskonverentsina Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Vjatšeslav Julin ; Tartu Vangla esindaja jurist Marju Altsaar Resolutsioon Jätta Vjatšeslav Julini kaebus haldusasjas 3-10-1480 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 27.02.
- Asjaolude kirjeldus Vjatšeslav Julin esitas 07.06.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse vangla kohustamiseks anda välja haldusaktid seoses kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamisega perioodil
- a detsember kuni 05.05.2010 ning Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks kaebaja suhtes seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega perioodil detsember 2009 kuni 05.05.
- Kaebuse kohaselt kohaldati kaebaja suhtes Tartu Vangla 30.10.2009 käskkirjaga 1-4/1661 Vangistusseaduse (edaspidi VangS) §-i 69 sätet ning paigutati ta eraldi lukustatud kambrisse ning kohaldati muid piiranguid kaebaja suhtes ning korduvalt on pikendatud otsustust mitte lõpetada VangS § 69 sätete kohaldamist. Kaebaja viibib 30.10.
- a käskkirja nr 1-4/1661 alusel alates 31.10.2009 lukustatud kambris ning kaebaja väidete kohaselt ei ole talle tutvustatud ühtegi haldusakti täiendavate julgeolekuabinõude pikendamise kohta, mis on kaebaja õigusi rikkuv. Kaebaja on taotlenud tunnistada õigusvastaseks vangla tegevus, mis seisnes selles, et vangla pole teinud ühtki haldusakti kaebaja suhtes tema julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamise kohta ning on taotlenud kohtult teha ettekirjutus vanglale välja anda vastavad haldusaktid. Kaebaja on leidnud, et 05.05.2010 puudutava protokollilise otsuse kohta tulnuks vanglal anda haldusakt. Kaebaja peab õigusvastaseks, et 05.05.2010 komisjonilise otsuse kohta pole vastu võetud ühtki haldusakti, seega on soovinud vaidlustada 05.05.2010 komisjoni otsust. Lisaks soovib kaebaja, et halduskohus tunnistaks seadusevastaseks kaebaja hoidmise ilma seadusliku aluseta lukustatud kambris detsembrist 2009 kuni 05.05.
- Kaebaja on põhjendanud, et tema huvi on preventiivne ning peab võimalikuks, et kaebaja esitab hiljem vangla vastu ka kompensatsiooni saamise taotluse. Tartu Vangla on vastanud halduskohtu järelpäringule, et V. Julin vaidlustas Tartu Vangla 30.10.
- a käskkirja nr 1-4/1661 „Kinnipeetav V. Julini suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine“, mille alusel on kohaldatud alates 31.10.2009 V. Julini suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, spordisaali kasutamise piiramist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Vaie esitati 07.05.2010, kuid see tagastati seoses sellega, et vaie polnud esitatud tähtaegselt. Vangla märkis veel, et V. Julin vaidlustas 30.10.
- a käskkirja nr 1-4/1661 ka 12.11.2009 ning Tartu Vangla leidis 14.12.
- a vaideotsusega E5-509, et käskkirja andmine on olnud õiguspärane. Tartu Vangla 30.10.
- a käskkirjas nr 1-4/1661 on sätestatud, et julgeolekuabinõusid kohaldatakse kuni asjaolude äralangemiseni, mille ülevaatamine toimub kord kuus esimesel esmaspäeval. Vangla poolt esitatud 05.05.2010 koosoleku protokolli kohaselt on pikendatud V. Julini suhtes julgeolekuabinõude kohaldamist, kuna V. Julin on negatiivselt meelestatud ja käitub agressiivselt. Tartu Halduskohus on kaebuse tagastanud kohtumäärusega 08.07.2010 V. Julini kaebuse haldusaktide väljaandmise kohustamisnõude osas alusel, et kaebaja ei ole läbinud kohustamisnõude osas vaidemenetlust ning nõude – tunnistada õigusvastaseks V. Julinile kohaldatud julgeolekuabinõud lukustatud kambris hoidmine detsembrist 2009 kuni 05.05.2010 ilma seadusliku aluseta – on kohus tagastanud, kuna leidis, et esitatud nõue on perspektiivitu ning kohus ei pidanud põhjendatuks sellelt nõudelt edaspidi kahju hüvitamise nõude esitamist. V. Julin vaidlustas kohtumäärust. Tartu Ringkonnakohus on kohtumäärusega 29.06.2012 rahuldanud määruskaebuse osaliselt ning tühistanud Tartu Halduskohtu kohtumääruse osas, millega tagastati V. Julini kaebus julgeolekuabinõude kohaldamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes perioodil 2009.a detsember kuni 05.05.2010 ja saatis asja tühistatud osas uuesti menetlusse võtmise otsustamise staadiumis. Ülejäänud osas jäeti kohtumäärus muutmata. Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 28.09.2012 võtnud menetlusse V. Julini nõude – tuvastada julgeolekuabinõude kohaldamise õigusvastasus perioodil 2009 detsember kuni 05.05.
- Kaebaja põhjendused ja taotlused Kaebaja on seisukohal, et teda on hoitud lukustatud kambris ilma õigusliku aluseta detsembrist 2009 kuni 05.05.2010 ja kohaldatud ebaõigesti Vangistusseaduse § 69 sätteid. Kaebaja viitab Tartu Vangla käskkirjadele nr. 1-4/1661 /30.10.2009 ja nr. 1-4/1620 22.10.2009 ja 05.05.2010 komisjoni otsusele ning märgib, et talle ei ole haldusakte tutvustatud. Kaebaja leiab, et kuna talle haldusakte ei tutvustatud, oli tema suhtes õigusvastane lukustatud kambris hoidmine. Kaebaja on kaebuses taotlenud tunnistada õigusvastaseks tema hoidmine ilma seadusliku aluseta VangS § 69 järgi lukustatud kambris perioodil 2009 detsember kuni 05.05.
- Kohtuistungil kaebaja omapoolset selgitust anda ei soovinud. Vastustaja põhjendused ja taotlused Vastustaja taotleb jätta Vjatšeslav Julini kaebus rahuldamata. 2 Tartu Vangla on viidanud käskkirjadele 1-4/1661 30.10.2009 ja 1-4/1620 22.10.2009 , millega kohaldati kaebaja suhtes julgeolekuabinõusid. Tartu Vanglas kinnipeetavate suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude ülevaatamise komisjon otsustas 05.05.2010 jätkata V. Julini suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, kuna kohaldamise aluseks olevad asjaolud ei olnud komisjoni hinnangul veel ära langenud. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja toodud põhjendused ei anna alust väita, et tema suhtes perioodil detsember 2009 –
- mai 2010 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õigusvastane. Vaidlusalusel perioodil kuulus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ülevaatamise komisjoni koosseisu direktori asetäitja vangistuse alal, direktori asetäitja sotsiaalhoolekande alal, meditsiiniosakonna juhtaja, vangistusosakonna juhataja, sotsiaalosakonna juhtaja, julgeolekuosakonna juhtaja, E-hoone II sektsiooni inspektor-kontaktisik, E- hoone II sektsiooni sotsiaaltöötaja ja E- hoone II sektsiooni julgeolekuosakonna spetsialist. Komisjoni istung toimus iga kuu esimesel esmaspäeval ning komisjoni otsused, ka kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamise jätkumise kohta protokolliti kirjalikult. Kaebusest ei nähtu, miks peab kaebaja enda suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist õigusvastaseks just alates detsember 2009, kui täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati tema suhtes juba alates 31.10.2009.a. Vastustaja on märkinud, et kaebajale on tutvustatud haldusakte ning tutvustatud on vaidlusalusel perioodil toimunud komisjoni otsuste protokollide väljavõtteid. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega , asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Tartu Vangla 30.10.2009 käskkirjaga 1-4/1661 kohaldati V. Julini suhtes alates 31.10.2009 Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, 3, 4 p 2 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, spordisaali kasutamise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Sama käskkirjaga otsustati jätkata V. Julini suhtes 22.10.2009.a käskkirjaga nr 1-4/1620 kohaldatud ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist. Käskkirjas märgiti, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kuni asjaolude äralangemiseni, mille ülevaatamine toimub kord kuus esimesel esmaspäeval. Käskkirja kohaselt on V. Julin käitunud agressiivselt ja kasutas vanglaametnike aadressil ebatsensuurseid sõnu. Tartu Vangla 14.04.2010 käskkirjaga nr 1-4/500 lõpetati 22.10.2009 käskkirja nr 1-4/1620 alusel käeraudade kasutamine. Tartu Vanglas kinnipeetavate suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude ülevaatamise komisjon otsustas 05.05.2010 jätkata V. Julini suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, kuna kohaldamise aluseks olevad asjaolud ei olnud komisjoni hinnangul veel ära langenud. Kohtule on jäänud arusaamatuks miks kaebaja vaidlustab julgeolekuabinõude kohaldamist
- detsembrist kui käskkirjaga 1-4/1661 on kohaldatud julgeolekumeetmeid arvates 31.10.
- Kohtuistungil kaebaja ei soovinud täiendavalt asjaolusid selgitada. VangS § 69 lg 1 tulenevalt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele 3 isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 3 kohaselt asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. Vastustaja on märkinud, et vaidlusalusel perioodil kuulus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ülevaatamise komisjoni koosseisu direktori asetäitja vangistuse alal, direktori asetäitja sotsiaalhoolekande alal, meditsiiniosakonna juhtaja, vangistusosakonna juhataja, sotsiaalosakonna juhtaja, julgeolekuosakonna juhtaja, E-hoone II sektsiooni inspektorkontaktisik, E- hoone II sektsiooni sotsiaaltöötaja ja E- hoone II sektsiooni julgeolekuosakonna spetsialist (Tartu Vangla käskkiri 21.01.2008 nr. 1-3/6). Komisjoni istung toimus iga kuu esimesel esmaspäeval ning komisjoni otsused, ka kaebaja suhtes julgeolekuabinõude kohaldamise jätkumise kohta protokolliti kirjalikult. Samas on vangla märkinud, et ka vaidlusalusel perioodil tehtud komisjonide protokollide väljavõtted on kaebaja vanglale esitatud taotluse alusel saanud. Kuna kaebaja on haldusaktidega seonduvad asjaolud tema julgeolekuabinõude kohaldamise ja jätkamise kohta kaebuses välja toonud, tõendab see , et kaebaja on olnud haldusaktide olemasolust ja sisust teadlik. Vangla on märkinud, et 23.12.2010 esitas Õiguskantsler Tartu Vanglale soovituse nr 74/101219/1007435, milles tegi õiguspärasuse ja hea haldustava järgimiseks ettepaneku, et kinnipeetavatele väljastataks vastava taotluse esitamisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otsustamise kohta koostatud protokolli väljavõtted. Tartu Vangla nõustus Õiguskantsleri soovitusega ning alates 2011 aasta algusest hakati kinnipeetavatele kirjaliku taotluse esitamisel väljastama komisjoni protokollilisi otsuseid. Kohus asub seisukohale, et vangla ei ole kaebaja õigusi rikkunud , vangla on tutvustanud kaebajale haldusakte ja protokollilist otsustust julgeolekuabinõude kohaldamise ja jätkamise osas kaebaja suhtes. Julgeolekuabinõude kohaldamisel on järgitud Vangistusseaduse § 69 sätteid ning selle kohta on antud vastavad aktid. Julgeolekuabinõude kohaldamine on tingitud sellest, et kaebaja on käitunud agressiivselt ning kasutanud vanglaametnike suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Seega on olnud kaebaja ettearvamatu käitumisega ning julgeolekukaalutlustel oli peetud põhjendatuks rakendada kaebaja suhtes Vangistusseaduse § 69 sätteid. Vangla on oma vastuses kohtule märkinud, et 30.10.2009 käskkirjaga nr 1-4/1661 kohaldati kaebaja suhtes täiendava julgeolekuabinõuna vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, spordisaali kasutamise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Nimetatud abinõusid kohaldati põhjusel, et vaatamata asjaolule, et 22.10.2009 oli kaebaja suhtes kohaldatud ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist, jätkas kaebaja rikkumiste toimepanemist, mis väljendus selles, et 23.10.2009 eiras kaebaja vanglaametniku korraldust loenduse ajaks käerauad peale panna ning kasutas jätkuvalt vanglaametnikega suheldes ebatsensuurseid väljendeid. Seega oli kaebaja näol tegemist ettearvamatu käitumisega ning vanglaametnikele ohtliku kinnipeetavaga, kes seab ohtu vanglaametnike elu ja tervise, tema suhtumine vanglas kehtestatud reeglitesse on üleolev ja ükskõikne, mida tõendavad üle kahekümne kehtiva distsiplinaarkaristuse. Seega on tegemist süstemaatilise distsipliinirikkujaga, kelle suhtes on vajalik edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemiste võimaluste ennetamiseks ja miinimumini viimiseks, mis on otseselt seotud vangla üldise julgeolekuga, kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja suhtes kohaldatud meetmed on eesmärgipärased, kuna tagavad kaebaja üle tõhusamal viisil järelevalve teostamise. 14.04.2012 leiti, et kaebajast tulenev oht vanglaametnikele on sedavõrd äralangenud, et käeraudade kohaldamine lõpetati. Samas ei andnud nimetatud asjaolu äralangemine alust veel väita, et kaebaja käitumine on sedavõrd paranenud, et ta ei jätka õigusrikkumiste 4 toimeopanemist, kuna peale 31.10.2009 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist oli kaebaja toime pannud veel kolm rikkumist, mille eest teda ka distsiplinaarkorras karistati. Kaebaja on viidanud kohtuistungil Euroopa Kohtu seisukohtadele 2012 aastal. Kohus on seisukohal, et käesolev vaidlus puudutab perioodil 2009 detsember kuni 05.05.2010 julgeolekuabinõude kohaldamist, kuid Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend 29.05.2012 (Julin versus Eesti) puudutab 22.10.2009 kaebaja rahustusvoodis kinnipidamist. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
- /allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik 5