MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-288 Haldusasi J.S.i kaebus Tallinna Vangla toimingu õigusvas

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 1 ja 2 alusel, kuna kaebajal puudub asjas kaebeõigus ja kaebuse eesmärgi saavutamine pole võimalik. 6. Kaebaja palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toiming, millega vangla jättis kaebaja ühel nädalal ilma võimalusest kasutada dušši. Kaebaja toob välja preventiivse huvi eesmärgiga ennetada vangla edaspidist samalaadset õigusvastast käitumist kaebaja suhtes. 7.

§ 38

lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses märkida, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada kohtule üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Nimetatud sättest tuleneb, et tuvastamiskaebuse esitamise võimalus on halduskohtumenetluses piiratud. Kehtiv halduskohtumenetluse seadustik on oluliselt kitsendanud tuvastamiskaebuse esitamise võimalust võrreldes kuni 31. detsembrini 2011. a halduskohtumenetluse seadustikuga.

§ 45

lg 2 alusel ei ole varem n.ö preventiivsetel eesmärkidel esitatud tuvastamiskaebused reeglina enam lubatavad, kuna õigusvastase situatsiooni kordumisel või selle ohu korral on isikul võimalik oma õigusi kaitsta tõhusama vahendiga – s.t asjakohase tühistamis-, keelamis- või kohustamiskaebusega.

1. Kaebaja ei taotle praegusel juhul õigusvastasuse tuvastamist põhjusel, et soovib hiljem esitada hüvitamiskaebust. Sellele tuginemine poleks ka põhjendatud, kuna ühel korral pesemisvõimalusest ilmajäämine pole õiguste väheintensiivse riive tõttu juhtum, mis annaks aluse nõuda riigilt mittevaralise kahju hüvitamist mõnel riigivastutuse seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud alustel.
2. Kaebuse eesmärk on tõkestada tulevikus võib olla toime pandavaid rikkumisi pesemisvõimaluse tagamisel. Kohtu arvates oleks sobiv esitada keelamiskaebus taotlusega keelata duši kasutamise päeval vangla tegevusetus duši kasutamise võimaldamisel, juhul kui kaebaja peab ettenähtud ajal viibima vanglast väljaspool. Kohus leiab, et kaebajale ettepaneku tegemine kaebuse nõude muutmiseks ei ole käesoleval juhul siiski põhjendatud, kuna nähtuvalt Tallinna Vangla
3. jaanuari
4. a vastusest nr 5-18/53769-1 on kinnipeetavatel võimalus käia pesemas vastavalt pesemisgraafikule, kui kinnipeetav on graafikujärgsel pesemispäeval ära või peab pesemisega samaaegselt kuskile minema, siis võimaldatakse talle pesemist hiljem. Kohtu hinnangul pole vangla vastuses kirjeldatud praktika vastuolus VangS § 50 lg-ga 2, kuna see ei nõua pesemisvõimalust kindlal nädalapäeval, vaid laiemalt kord nädalas. On selge, et vanglas mitteviibimise päeva asemel saab ja tuleb pesemiseks pakkuda teist päeva ja seda kohustust on vangla tunnistanud oma
5. jaanuari
6. a vastuses nr 5-18/537691 ja hiljem üle korranud
7. veebruaril
8. a vaide tagastamise otsuses. Seega on kinnipeetavatele tagatud kord nädalas pesemisvõimalus ja keelamiskaebuse esitamine oleks käesoleval juhul perspek- 2 tiivitu. Puudub usutav oht tulevikus kaebaja õiguste rikkumiseks, mis on

§ 45lg 1 kohaselt keelamiskaebuse esitamise eelduseks.

1. Kaebuse kohaselt aitaks tuvastamiskaebuse rahuldamine kaasa sellele, et tulevikus ei jäeta kaebajat terve nädala vältel ilma pesemisvõimalusest. Kohtu hinnangul ei saaks tuvastamiskaebuse rahuldamine sellele eesmärgile kuidagi kaasa aidata, kuna kaebaja ja vastustaja vahel puudub vaidlus selles, et vähemalt kord nädalas tuleb pesemine tagada, ka juhul, kui ettenähtud pesemispäeval isik pesema minna ei saa, tagatakse talle see lisapesemispäeval.
2. Kohus märgib, et juhul kui kaebajal peaks tulevikus esinema olukord, kus vangla ei võimalda duši kasutamist terve nädala jooksul, saab kaebaja esitada vangla tegevusetuse peale vaide vangla kohustamiseks täitma VangS § 50 lg-t 2 ning taotleda samal ajal kohtult esialgse õiguskaitse korras vanglale kohustuse panemist tagada kohene pesemisvõimalus. Praegu oleks selline kaebus ennatlik ja õiguste rikkumine tulevikus hüpoteetiline. Kohus ei pea mõeldavaks hakata tegema vanglatele kõikvõimalike hüpoteetiliste olukordade jaoks ennetavaid ettekirjutusi täita vangistusseadusest tulenevaid nõudeid, eriti olukorras, kus vangla ise selgesõnaliselt tunnistab kaebajale vastavate kohustuste olemasolu.
3. Tuvastamis- ja keelamiskaebuse lubatavuse hindamisel lähtus kohus eeldusest, et kaebaja väide temale pesemisvõimaluse mittetagamisest ka lisapesupäeval vastab tõele. Sellegipoolest, nagu eespool põhjendatud, ei anna see kaebajale praegusel juhul kaebeõigust, kuna hetkel puudub tal õiguskaitsevajadus (kokkuvõtlikult: vangla tunnistab kohustust, väidetava rikkumise kordumise oht pole usutav, kahju pole tekkinud, kohtulikku kaitset saab taotleda juhul, kui õigusi edaspidi reaalselt rikutakse). /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 3