← Eesti

2-12-4880/6

Obsah (5)§ 158§ 171§ 172§ 173§§ 65

KOHTUMÄÄRUS pankrotimenetluse lõpetamine ja kohustustest vabastamise menetluse alustamise kohta Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Määruse tegemise aeg ja koht 22.veebruar 2013.a Rapla, kirjali

§ 158lg 4.

Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu vastavalt

§ 158

lg 4 ja 6 kohaselt, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja ei ole teada, et mõni võlausaldaja nõustuks tegema raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksu. Kohtu poolt 06.veebruaril k.a. avaldatud teatele ei ole ükski võlausaldaja reageerinud.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse alustamise ja nimetab

§ 172

lg 1 kohaselt võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel usaldusisiku, kellele võlgnik on kohustatud tegema § 173 lg 3 ette nähtud makseid. Halduri poolt 02.novembril 2012.a. Ametlikes Teadaannetes avaldatud teates on märgitud võlausaldajate üldkoosoleku aeg 20.november 2012.a. ja koosoleku päevakorras oli ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse alustamine ja usaldusisiku määramine. Ükski võlausaldaja üldkoosolekule ei tulnud. Kohtu poolt 06.veebruaril k.a. avaldatud teates on samuti antud võlausaldajatele võimalus esitada võlgniku kohustustest vabastamise osas vastuväiteid, kuid neid ei ole saabunud. Pankrotihaldur on teinud kohtule ettepaneku kohustada võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik esitas

§ 171lg 1 kohase avalduse kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks.

Avalduses kohustub võlgnik täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Kohus leiab, et kohustuste vabastamise menetluse alustamine on antud juhul võimalik, sest puuduvad

§ 171lg 2 takistavad asjaolud.

Võlgnikule jääb

§ 172

lg 6 kohaselt võimalus täita ise usaldusisiku ülesandeid ja asuda võlausaldajate nõudeid võimaluse piires rahuldama. Kontroll kohustuste täitmise üle jääb kohtule.

§§ 65

lg 1 ja 66 lg 3 kohaselt tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel kinnitada ka pankrotihalduri tasu ja otsustada pankrotihalduri poolt tehtud kulutuste põhjendatus. Haldur on menetluses töötanud 8 tundi ja arvestab tasuks ühe tunni eest 80 eurot. Kulud on halduril tekkinud büroo kasutamisest ja riigilõivude tasumisest. Kuna võlgnikul puudub vara, siis palub haldur hüvitada tasu ja kulud 397 eurot ulatuses riigi arvel menetlusabi korras. Kohus leiab, et halduri töö 8 tunni ulatuses ja tehtud kulud vastavad menetluse mahule. Halduri poolt 02.novembriks 2012.a. välja kuulutatud üldkoosolekule ükski võlausaldaja ei tulnud ja ka 4 hiljem ei ole kulude osas esitatud lõpparuandele ühtegi vastuväidet.

§ 65

lg 11 teise lause kohaselt võib kohus antud juhul halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks määrata halduri taotluse alusel ka menetlusabi, sest ilma kohustustest vabastamise menetluse avaldust esitamata oleks pankrotiavalduse menetlus kuulunud raugemise tõttu lõpetamisele. Pankrot on välja kuulutatud

§ 171lg.

1-1 alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 g 2 teise lause kohaselt ei või menetlusabi korras määratud pankrotihalduri tasu, mida ei mõisteta abi saanult riigi kasuks välja, olla suurem kui 397 eurot. Seega kui määrata pankrotihalduri tasu ja kulud riigi arvel hüvitamisele suuremas summas, siis tuleks need võlgnikule 397 eurot ületavas osas riigile hüvitada. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kuludeks ja võlausaldajate nõuete tasumiseks ning lahendamisel on kohustustest vabastamine, siis ei pea kohus põhjendatuks suuremas summas halduri tasu riigi kanda jätta. Indrek Saar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.