) § 37 alusel käskkirja täitmisest. Vanglaametnik J.Janson koostas 22.06.2012.a. ettekande nr 2052, mille kohaselt kaebaja korraldust tööle minna ei täitnud ning samal päeval tegi vangla julgeolekuosakonna spetsialist V.Nurm ettepaneku paigutada kaebaja distsiplinaarmenetluse ajaks eraldi kambrisse. 20.07.2012.a. koostati distsiplinaarmenetluse lõpetamise protokoll, kuna selgus, et kaebaja omandab kutseharidust ja ta on seetõttu töötamise kohustusest vabastatud. Vangla kaebaja ees talle tekitatud moraalse kahju eest ei vabandanud. Kaebaja on esitanud nõude kohustada vanglat paluma vabandust talle tekitatud mittevaralise kahju eest. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 2 lg 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks saada vanglalt kahju hüvitamist, mistõttu tõlgendab kohus kaebaja esitatud nõuet kahju hüvitamise nõudena HKMS § 37 lg 2 p 4 mõttes. 8.02.2013.a. vastuses kohtunõudele teatas Tallinna Vangla, et kaebaja pole ülalkirjeldatud asjaoludel vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud. Kohus leiab, et kaebus tuleb läbivaatamatult tagastada. Kahju hüvitamise nõude osas kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja pole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Praegusel juhul pole kaebaja Tallinna Vangla kinnitusel kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud. Nõude osas kohustada vanglat läbi viima ametlikku uurimist, et teha kindlaks vanglaametnike A.Skorodumovi, J.Jansoni ja V.Nurme ametikohale vastavus, tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine pole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtu pädevusse ei kuulu vanglaametnike ametikohale vastavuse tuvastamine. Nõuded, millele vanglaametnikud peavad vastama ning vanglaametnike ametist vabastamise alused on sätestatud
-s ja avaliku teenistuse seaduses(ATS).
-i kohaselt nimetab vanglaametniku ametisse vangla direktor või tema poolt volitatud ametiisik(§ 120 lg 2) ning vanglaametniku ametikohale võib nimetada ATS § 14 nõuetele vastava isiku(§ 113 lg 1). Seega toimub vanglaametnike ametikohale vastavuse kontroll nende ametisse nimetamisel. Vanglaametnike perioodilise kontrollimise nõue tuleneb
§-st 123, mille lg 1 järgi kuulub vanglaametnik atesteerimisele üks kord kolme aasta jooksul. Vastavalt
-le hinnatakse vanglaametnike atesteerimisel vanglaametniku kutseoskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust ametiastmele ja teenistuslikke saavutusi(§ 122 lg 1) ning vanglaametnik, kelle suhtes konkursi- ja atesteerimiskomisjon teeb käsitletava seaduse § 124 lg 1 p-s 2 nimetatud otsuse, vabastatakse sõltuvalt komisjoni otsusest teenistusest käsitletava seaduse § 154 lg 2 alusel või nimetatakse tema nõusolekul madalamale ametiastmele vastavale ametikohale kahe kuu jooksul, arvates konkursi- ja atesteerimiskomisjoni otsuse tegemise päevast(§ 125).
lg 1 p 2 kohaselt on konkursi- ja atesteerimiskomisjonil pädevus teha otsus, millega komisjon tunnistab vanglaametniku ametiastmele mittevastavaks ja teeb ametisse nimetamise õigust omavale isikule ettepaneku vanglaametniku teenistusest vabastamiseks või vanglaametniku madalamale ametiastmele vastavale ametikohale üleviimiseks.
§-dest 120 lg 2 ja 124 lg 1 p 2 tulenevalt kuulub vanglaametniku ametist vabastamine vangla direktori pädevusse. Eeltoodust lähtudes on vanglaametnike ametisse nimetamine ja ametist vabastamine vangla direktori ning vanglaametnike atesteerimine konkursi- ja atesteerimiskomisjoni pädevuses ning kohtul selliste otsuste vastuvõtmiseks pädevus puudub. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ D. Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.