Obsah (4)

§ 313§ 285§ 338§ 286

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaeb

§ 313

, § 316 lg 1 p 1 ja 2 alusel erakorraliselt üles 25.02.2010, lepingu lõppemise päevaks luges kostja 28.02.

1. Ruumid paluti vabastada 01.03.
2. Hageja ei vaidlustanud üürilepingu ülesütlemist. Kostja ei nõustunud hageja 02.03.2010 tasaarvelduse ettepanekuga, kuna puudus kooskõlastus parenduste tegemiseks. Pooled vaidlevad selle üle, et hageja on kostjale võlgu üürisumma 57 18 eurot 63 senti, kuid hageja ei nõustu võlgnetavat summat tasuma enne, kui kostja on hüvitanud hageja poolt üüritud pinnale tehtud kulutused 30 828 eurot 84 senti, mis koosnevad otsestest kulutustest parendustele 21 815 eurot 60 senti, värvikambri liisingu maksetest 6361 eurot 20 senti, valveteenuse tasust 376 eurot 72 senti ning saamata jäänud tulust 19 112 eurot 65 senti. Hageja nõue kulutuste hüvitamiseks ei ole aegunud, kuna vahepeal oli poolte vahel vaidlus tsiviilasjas nr 2-09-61289, milles hageja taotles 17.05.2010 nõude muutmist ja hüvitise väljamõistmist parenduste eest, seega on täidetud

§-s 338 sätestatud 6 kuu jooksul teavitamise nõue. Asjaolu, et kohus vastavat nõuet ei menetlenud ning et hageja ei suutnud oma nõudeid tollel ajal formuleerida, ei tähenda, et tahteavaldust ei oleks kostjale esitatud. Kostja seisukoht

1. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Üürilepingu p 4.1.
2. kohaselt pidi hageja vajadusel tegema ruumides hooldusremonti omal kulul ja neid summasid ei saanud maha arvestada üürisummast ning need ei kuulunud hüvitamisele ka üürilepingu lõppemisel. Hagejal puudub

§ 285lg-s 1 sätestatud kostja nõusolek.

Hageja poolt parendusteks tehtud otseste kulutuste nõue on aegunud, kuna üürileping lõppes 28.02.2010.

§ 338lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt aegus hageja nõue 28.08.2010.

Käesolev hagiavaldus on kohtusse esitatud 29.06.2011, seega 10 kuud hiljem. Hageja seisukohad kostja teavitamisest ei ole kooskõlas

§ 338lg-tega 1, 2 ja Ts

ÜS § 142 lg-ga

1. 09.02.2012 taotles kostja vaheotsuse tegemist ja otseste parenduste 21 815 euro 60 sendi nõudele aegumise kohaldamist. Maakohtu otsus
2. Maakohus jättis hagi üüritud asjale tehtud kulutuste 21 815 euro 60 sendi hüvitamiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooltel puudus vaidlus selle üle, et rendileping lõppes 28.02.
3. Hageja taotleb kostjalt

§ 286

lg 1 alusel 21 815 euro 60 sendi hüvitamist, mis seisnevad üüritud ruumi parendamisele tehtud otsestes kulutustes.

§ 338

lg 1 kohaselt on üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg kuus kuud.

§ 338

lg 2 teise lause kohaselt üürniku nõuete aegumistähtaeg algab lepingu lõppemisest.

§ 338lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt aegus hageja nõue 28.08.2010.

Hagiavaldus on kohtusse esitatud 29.06.2011, seega 10 kuud hiljem. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, lõikes 2 loetletakse hagi esitamisega võrdsustatud toimingud. Poolte vahel oli vaidlus tsiviilasjas nr 2-09-61289, milles OÜ Nesterol hages OÜ-lt Erato rendilepingu kohta märke tegemist kinnistusraamatusse, juurdepääsu tagamist renditavale 2 pinnale ja elektrienergia tariifi kindlaksmääramist. Hageja esitas nimetatud tsiviilasjas 17.05.2010 taotluse hagi muutmiseks ja hagi eseme asendamiseks hüvitise nõudega remondikulude eest summas 188 000 krooni. 10.12.2010 määrusega jättis kohus hageja avalduse hagi eseme muutmiseks rahuldamata ja muudetud nõude menetlusse võtmata. Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega jäeti Harju Maakohtu 10.12.2010 määrus muutmata. Kohtumäärus jõustus 24.03.2011. Kuna aegumine saab TsÜS § 160 lg 1 tulenevalt peatuda üksnes TsMS § 372 järgi menetlusse võetud ja § 393 järgi kostjale kätte toimetatud hagi puhul, siis ei ole hagi aegumine ajavahemikul 17.05.2010 – 24.03.2011 peatunud. Hageja väide, et ta teavitas kostjat 17.05.2010 avalduses hagi esitamisest, ei oma

§ 338lg-tes 1 ja 2 sätestatud aegumistähtaegade ja Ts

ÜS § 160 lg-tes 1 ja 2 aegumise peatumise mõttes tähendust, kuna hagi esitamisest teavitamist ei võrdsustata hagi esitamisega. Eelnevast tulenevalt kohaldas kohus hageja poolt tehtud otsestest kulutustest parenduste hüvitise 21 815 euro 60 sendi nõudele aegumist ja jättis hagi selle nõude osas vaheotsusega rahuldamata. Apellatsioonkaebus 4. Hageja palub tühistada maakohtu osaotsuse ja saata asi tagasi menetlusemiseks maakohtule ja menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kohus on aegumise peatumise olemust valesti sisustanud ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme ning rikkunud menetlusõigusnorme. Hageja hinnangul oli aegumine 17.05.2010-24.03.2011 peatunud ning seega ei ole 29.06.2011 esitatud haginõue hüvitiste osas lähtuvalt

§-st 338 aegunud. Hageja 17.05.2010 esitatud avaldust hagi eseme muutmiseks tsiviilasjas nr 2-09-61289 saab võrdsustada hagi esitamisega, kohaldades analoogiat TsÜS § 160 lg 2 järgi, kus on loetletud hagi esitamisega võrdsustatud toimingud. Hageja 17.05.2010 mitte ei teavitanud kostjat hagi esitamisest, vaid esitas tsiviilasja nr 2-0961289 menetluses avalduse hagi eseme muutmiseks, milles sisaldusid kõik sisulised nõude alused ja õiguslik põhistus. Seda saab võrdsustada hagi esitamisega. Rõhutama peab, et hageja esitas tsiviilasjas 2-09-61289 rendilepingust tulenevad nõuded rendilepingu kehtivuse ajal. Hagi aluseks olevad asjaolud muutusid hagimenetluse kestel (s.o rendileping öeldi üles). Põhjendatud oli hageja taotlus hagi eseme muutmiseks ning alusetu oli maakohtu poolt taotluse rahuldamata jätmine, millega ringkonnakohus nõustus, sest juhul, kui menetluse kestel asjaolud muutuvad, on võimalik hagi aluse ja hagi eseme muutmine. Hageja hüvitise nõude aegumistähtaeg, mida ta soovis koheselt realiseerima hakata, algas tsiviilasja 2-09-61289 menetluse kestel ning ka lõppes tsiviilasja 2-09-61289 menetluse kestel, enne kui kohus oli oma lõpliku seisukoha hagi eseme muutmise kohta esitanud. Tallinna Ringkonnakohus tegi määruse alles 07.03.2011, mis jõustus 24.03.2011 ning kohtuotsuses on viidatud hageja võimalusele esitada haginõue uues menetluses. Sellest järeldub, et ka ringkonnakohus võttis seisukoha, et aegumistähtaeg on kohtumenetluses peatunud. Kirjalik vastus apellatsioonkaebusele 5. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 27.03.2012 osaotsus aegumise kohaldamise kohta tuleb TsMS § 654 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusõigusnorme, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. 3 Pooled ei vaidle selles, et nende vahel 05.11.2007 sõlmitud üürileping lõppes 28.02.2010.

§ 338

lg 1 ja 2 kohaselt oli üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuste äravõtmise nõude aegumistähtaeg 6 kuud alates lepingu lõppemisest. Käesolev hagi esitati kohtule 29.06.

1. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, lõikes 2 loetletakse hagi esitamisega võrdsustatud toimingud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsuse põhjendustega, milles maakohus leidis, et hageja nõude aegumine ei olnud peatunud. Vaidlust ei ole selles, et maakohtu menetluses oli alates 20.11.2009 samade poolte vahel 05.11.2007 sõlmitud rendilepingust tulenev vaidlus (tsiviilasi 2-09-61289), kus hageja esitas kostja vastu nõude rendilepingu kohta märke tegemiseks kinnistusraamatusse, nõudis juurdepääsu tagamist renditavale pinnale ja elektrienergiatariifi kindlaksmääramiseks. Menetluse kestel teatas kostja, et rendileping on 28.02.2010 lõppenud ja selles ei ole vaidlust. 17.05.2010 esitas hageja kohtule seisukoha ja hagi täienduse, kus ta on teavitanud kohut osaliselt nõuetest loobumisest ja taotles 188 000 krooni suuruse hüvitise väljamõistmist, st sisuliselt on ta taotlenud loobutud nõuete asendamist 188 000 krooni suuruse hüvitise nõudega (II kd, lk 50). Maakohus on 24.08.2010 kirjaga palunud hagejal selgitada, kas ta soovib nõuete asendamist ja kui ei, siis tuli sellest kohut teavitada ning esitada iseseisev hagiavaldus, milleks anti hagejale aega 14 päeva. Ringkonnakohus käsitleb maakohtu eelnimetatud kirja puuduste kõrvaldamise nõudena. Hageja esitaski 07.09.2010 täiendava taotluse, s.t vastuse kohtule, mida saab käsitleda puuduste kõrvaldamisena. Nimetatud nõudele on kostja 04.10.2010 esitanud sisulised vastuväited (II kd lk 55-60). Maakohus jättis 10.12.2010 määrusega hageja avalduse rahuldamata ja ringkonnakohus 07.03.2011 määruse muutmata ja selgitas hagejale võimalust esitada hagi uues menetluses. Seega saab antud vaidluse asjaolusid hinnates lugeda aegumistähtaeg peatunuks ajaks, mil kohus menetles hageja avaldust nõude asendamiseks, so 17.05.2010-24.03.
2. Maakohtu otsuse põhjendustel algas hageja hüvitise nõude aegumistähtaeg tsiviilasja 2-09-61289 menetluse kestel ja ka lõppes sama tsiviilasja menetluse kestel, s.t isegi enne, kui oli jõustunud lahend hageja taotluse osas. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et 29.06.2011 hagi hüvitise saamiseks tuleb lugeda esitatuks tähtaegselt. Hageja poolt eelnimetatud tsiviilasjas esitatud taotlust hagi muutmiseks saab võrdsustada hagiavalduse esitamisega, mis annab aluse lugeda käesolev hagi hüvitise nõudes esitatuks tähtaegselt ning et avalduse esitamisega eelnimetatud tsiviilasjas aegumine peatus. Vastustaja vastuväite jätab kohus rahuldamata. Kuna maakohus rikkus TsMS § 442 lg-s 8 nõuet ja ei selgitanud välja kõiki asjas tuvastamisele kuulunud asjaolusid, esitas apellant ringkonnakohtu ettepanekul rea tõendeid, millised ringkonnakohus vastu võttis. Vastustaja esitas tõendite vastuvõtmisele vastuväite, mille rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu osaotsus tuleb tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks kohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldada. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 5 ei märgita menetluskulude jaotust vaheotsuses, vaid lõppotsuses. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 4 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-9-13 Otsuse kuupäev Tartu,
3. märts
4. a Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks Kohtuasi Osaühingu Nesterol hagi OSAÜHINGU ERATO vastu 41 947 euro 54 sendi saamiseks ja värvikambri USI MASTER GM valduse saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
5. septembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-30352 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus OSAÜHINGU ERATO kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja Osaühing Nesterol (registrikood 11431306), esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus 5453 eurot 90 senti Kostja OSAÜHING ERATO (registrikood 10504003), esindaja vandeadvokaat Indrek Veso Asja läbivaatamise kuupäev
7. veebruar
8. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
9. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
10. septembri
11. a otsus tsiviilasjas nr 2-1130352osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu
12. märtsi
13. a osaotsuse Osaühingu Nesterol üüritud asjale tehtud kulutuste hüvitamise nõudest 9800 euro 21 sendi suuruse osa rahuldamata jätmiseks. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
14. Lugeda maakohtu osaotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 2.
15. Jätta vaheotsusega kohaldamata aegumine Osaühingu Nesterol üüritud asjale tehtud kulutuste hüvitamise nõudest 12 015 euro 39 sendi suurusele osale ning jätkata selles osas menetlust. 2.
16. Jätta Osaühingu Nesterol nõue üüritud asjale tehtud kulutuste hüvitamiseks 9800 euro 21 sendi osas aegumise tõttu rahuldamata.
17. Saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. 5
18. Kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
19. Tagastada OSAÜHINGULE ERATO kassatsioonkaebuselt
20. oktoobril 2012 tasutud kautsjon 218 (kakssada kaheksateist) eurot 16 senti. 6