3-12-2058 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-2058 Ha

ldus nr 1-1/360 Asja läbivaatamise kuupäev

1. veebruar 2013 Menetlusosalised Kaebaja Saare Haldus OÜ Vastustaja Saare maavanem RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Jätta rahuldamata Saare Haldus OÜ kaebus haldusasjas nr 3-12-
2. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
3. veebruaril
4. ASJAOLUD 25.09.2012 Saare maavanema

ldusega nr 1-1/360 otsustati Leisi vallas Karja külas asuv maatükk anda ajutiseks kasutamiseks OÜ-le Karja (tl 9, 10). 27.09.2012 esitas Saare Haldus OÜ kohtule kaebuse

lduse tühistamiseks (tl 6-7). 02.10.2012 määrusega lahendati kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (tl 5356). 15.10.2012 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega lahendati kaebaja määruskaebus 02.10.2012 määrusele (tl 92-94). 1 3-12-2058 14.11.2012 määrusega võeti kaebus menetlusse ja kaastati kolmanda isikuna OÜ Karja (tl 9799). 01.12.2012 esitas kolmas isik arvamuse kaebuses (tl 102). 06.12.2012 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 105-106). 08.01.2013 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 113). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja selgistuste kohaselt esitas kaebaja Saare maavanemale 23.08.2012 taotluse riigi omandis oleva maa ajutiseks kasutamiseks ja teabenõude maa kasutamist takistavate asjaoludest teavitamiseks. 13.09.2012 teatas maavanem, et taotletaval maaüksusel puudub kehtiv kasutusõigus, kuid nimetatud maad 2007-2008 kasutanud isik OÜ Karja, soovib kasutust jätkata. Kaebaja hinnangul on maavanem jätnud täitmata kaebaja poolt taotluses esitatud teabenõude, leides seega vaikimisi, et OÜ Karja 13.09.2012 esitatud avaldus ei ole takistuseks kaebaja taotluse rahuldamisel. Saare Maavalitsus saadab vastuse kaebaja teabenõudele peale kaevatava

lduse vastuvõtmist 26.09.

1. Kaebaja hinnangul on tegemist kaebajale olulise teabele juurdepääsu piiramisega, mis seab ohtu riigikorralduse tagamise, avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise. Kaebaja taotlus maa kasutamiseks registreeriti esimesena. OÜ Karja ei ole tema valduses olnud maad kasutanud õiguspäraselt, vaid eesmärgiga saada pindalatoetusid PRIA-lt ja seda ka ajal, mil ta maad tegelikult ei kasutanud. OÜ Karja oli teadlik maa kasutusõiguse lõppemisest, kuid tegutses jätkuvalt pahauskselt toetuse taotlemisel ja riigimaa valdamisel, teostades seega omavoli taotletaval maal. OÜ-ga Karja lõpetati vaidlusaluse maa kasutusleping
2. aastal. Vahepeal ei ole nimetud äriühing maad kasutanud. Maa ajutine kasutamine saab olla vaid õiguspärane ning maa kasutamise eesmärgiks saab olla kasutatava maa järjepidev ja katkematu kasutus. Kuna OÜ Karja ei ole peale
3. aastat vaidlusalust maa kasutanud, siis on mõistlik eeldada, et isik on kaotanud huvi maa kasutamiseks. Maamaksu tasub maa kasutaja. Kuna maa kasutus saab olla vaid õiguspärane, kuid OÜ-l Karja puudub kehtiv leping maa kasutamiseks, siis tegutseb äriühing maal omavoliliselt ning tal ei ole maamaksu tasumise kohustust. Saare maavalitsuse poolt OÜ Karja eelistamine tekitab olukorra, kus varem maa kasutanud isikul puudub vajadus kehtiva kasutuslepingu ja kasutusõiguse järjepidevuse järele ning taoline olukord võimaldab maa kasutajal hoiduda maamaksu tasumisest. Taoline omavoli saab toimuda Saare Maavalitsuse vaikival heakskiidul. Kaebaja on seisukohal, et arvesse võttes tema poolt kaebuses kirjeldatud OÜ Karja käitumist on mõistlik eeldada, et OÜ Karja ei suhtu täie tõsidusega oma kohustustesse ka edaspidi. Kuna maavanemale oli ühe maatüki osas esitatud mitu taotlust, siis pidi maavanem

lduse andmisel kasutama kaalutlusõigust ning koguma asja otsustamiseks vajalikke tõendeid omal algatusel. Kaebaja on esitanud maavanemale 2012 aastal taotlusi mitmekümne maaüksuse kasutamiseks, mille menetlemine on üldjuhul võtnud aega 70 päeva. Antud juhul tehti

ldus 12 päeva pärast, mis kaebaja hinnangul näitab, et maavanem ei ole olnud piisavalt hoolikas

lduste andmiseks vajalike tõendite kogumisel. 10.10.2007 sõlmis OÜ-ga Karja lepingu EV nimel M. T, kes ei olnud Saare maavanem ega tema poolt volitatud isik. Maavanema poolt 13.08.2007

ldusega nr 551 nimetatud isikule antud allkirja õiguse delegatsioon on õigustühine ning seega on tühine ka EV ja OÜ Karja vahel 10.10.2007 sõlmitud maakasutusleping. HMS § 40 järgi peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalistele võimaluse esitada asjas oma arvamus ja vastuväited. Antud juhul seda tehtud ei ole ning tegemist on olulise menetlusnõuete rikkumisega. Kaebaja 16.08.2012 taotlusele, kaebaja teavitamist 2 3-12-2058 taotluse rahuldamist takistavatest asjaoludest, maavanem ennetavalt ei vastanud. Kaebajal oli mõistlik eeldada, et menetlus kulgeb talle soodsas suunas. Vastustaja kaebusega ei nõustu. Maa ajutiseks kasutamiseks andmine toimus nõuetekohaselt, vastavalt VV poolt kinnitatud

le. Maavanem selgitas välja asjas olulised asjaolud ja tuvastas, et taotletud maa andmine ajutiseks kasutamiseks on lubatav. Vaidlusaluse maa kasutamiseks esitasid avaldused kaebaja ja OÜ Karja. Avalduste menetlemisel tuvastati, et OÜ Karja on soovitud maatükki kasutanud 10.10.2007 sõlmitud lepingu nr 57 alusel.

l § 5 lg 1 kohaselt tuli sellisel juhul eelistada OÜ Karja taotlust ning maavanemal puudus võimalus kaaluda ja valida maakasutajat. Kord ei anna maavanemale sellist kaalutlusruumi, vaid sätestab eelistatud isikuna maa varasema kasutaja. Kaebaja väited maa võimaliku omavolilise kasutamise kohta OÜ Karja poolt ei ole asjakohased. Eelise annab vaid maa varasem õiguslik kasutamine, omavoliline kasutamine mingeid eelistusi tekitada ei saa.

kohaselt ei ole asjas oluline, kas kasutamine on toimunud pidevalt või mitte. Eelistatakse igal juhul isikut, kes maad viimati kasutas või kunagi kasutas. Asjakohatud on kaebaja väited põllumajandustoetuste saamise kohta, kuna need ei ole maa kasutusse andmise seisukohalt määravad. Maad õiguslikult kasutanud isikut ei tule eelistada vaid juhul, kui avaldused maa kasutamiseks esitati samal ajal. Maa ajutiseks kasutamiseks ei kuulutata välja mingit konkurssi ega määrata tähtaega avalduste esitamiseks. Antud juhul võis iga soovija esitada avalduse talle sobival ajal. Kui sellises olukorras eelistada esimesena esitatud avaldust, muutuks

§ 5lg 1 eelistuste järjekord mõttetuks.

Maa ajutiseks kasutamiseks andmise menetlus on aeganõudev. Taotluse esitamisel tuleb läbi viia mitmeid toiminguid ja väljaselgitada

§ 4loetletud asjaolud.

Menetluse käigus võib taotluse esitada ka teine isik, kord seda ei välista ega keela. Vaidlusaluse maa osas taotluste kiirem lahendamine on tingitud sellest, et vastustaja oli OÜ Karja taotluse esitamise ajaks välja selgitanud, kas vaidlusaluse maa ajutiseks kasutamiseks andmine on lubatav. Kaebaja väited selle kohta, et OÜ Karja on maad kasutanud omavoliliselt ning kaotanud huvi maa kasutamiseks, ei ole asjakohased. Vastustaja ei ole nimetatud asjaoludest

lduse vastuvõtmisel lähtunud. Maa kasutusse andmine ei olnud aastatel 2008-2010 takistatud. Maatükk oli vabade põllumajadusmaade nimekirjas, mis kuulusid kasutusvaldusesse andmisele. Menetlus nimetatud maatüki osas lõpetati 19.04.2010 otsusega nr 3. Vastustaja ei tea, millistel põhjustel OÜ Karja ei esitanud peale nimetatud kuupäeva avaldust maa kasutamiseks, kuid see pole vaidlustatud menetluses oluline. Vastustaja hinnangul on arusaamatud kaebaja väited seoses 10.10.2007 sõlmitud lepinguga. Saare maavanema

ldusega nr 551 volitati M T sõlmima Saare maavanema nimel maade ajutise kasutamise lepinguid. Kolmanda isiku selgituste kohaselt on OÜ Karja alates

1. aastast tegutsev äriühing Leisi vallas, kus töötab 14 inimest. Äriühingu põhitegevusaladeks on piima tootmine ja põllumajanduskultuuride kasvatamine. Vaidlusalust maad on osaühing kasutanud tegutsemise algusest peale, mille kohta on peetud nõuetekohast põlluraamatut, mida kontrollib PRIA. Osaühing on iga-aastaselt suurendanud investeeringuid, tootmismahtu, maa effektiivset kasutamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HMS § 37 lg 2 p
2. Kaebus on esitatud 27.09.2012 vastustaja 25.09.2012 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HMS § 46 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. 3 3-12-2058 Toetuste taotlemine ja saamine PRIA-lt on õigusaktidega reguleeritud tegevus. PRIA tegevusvaldkond ongi põllumajanduse ja maaelu arenguks toetuste andmise

ldamine ning juhul, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult või toetuse saaja ei ole seda sihipäraselt kasutanud, tuleb PRIA-l see toetuse saajalt tagasi nõuda. Seega ei ole toetuste saamiseks esitatud taotluste menetluse osas läbiviidavate toimingute hindamine maavanema pädevuses. “Maareformi seaduse” § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise kord ei nõua maavanemalt maa ajutiseks kasutamiseks andmise otsustamisel taotletud maa osas PRIA- lt toetuste taotlemise, saamise ja kasutamise hindamist ega nimetatud asjaolude kohta tõendite kogumist. Kaebaja väidetel on maavanema 13.08.2007

ldus nr 551 ja 10.10.2007 sõlmitud vaidlusaluse maatüki kasutamise leping õigustühised. Ühtegi tõendit ega viidet nimetatud

lduse ja lepingu tühisuse/õigusvastasuse tuvastamise kohta asjas esitatud ei ole. Seega on kaebaja eelpool toodud väide paljasõnaline. Käesolevas asjas ei ole vaidlusesemeks maavanema 13.08.2007

ldus nr 551 ega EV ja OÜ Karja vahel 10.10.2007 sõlmitud leping. Samuti ei ole käesolevas asjas vaidluse esemeks maatüki maamaksuga maksustamise faktiliste asjaolude tuvastamine. Seetõttu ei anna kohus eelpool nimetatud väidetele õiguslikku hinnangut. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlustatud Saare Maavalitsuse tegevust/tegevusetust vaidlusaluse maa osas kasutuslepingute sõlmimisel/sõlmimata jätmisel ajavahemikus 20082012. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja seisukohad väidetavalt maavalitsuse heakskiidul toimuva omavoliga vaidlusaluse maa kasutamisel. Kaebaja väidetel on tal põhjendatud kahtlus, et maavanem ei ole taotluste lahendamiseks vajalike tõendite kogumisel ja hindamisel üles näidanud piisavat hoolsust ning

lduse andmisel lähtunud vaid OÜ Karja esitatud tõenditest. Kaebaja hinnangul kinnitab nimetatud väidet vastustaja poolt vaidlusaluse maa osas esitatud taotluse lahendamiseks kulunud lühike ajavahemik võrreldes eelnevalt kaebaja poolt sarnaste taotluste lahendamiseks kulunud ajaga. «Maareformi seaduse muutmise seaduse» § 24 alusel (Vabariigi Valitsus võib kehtestada maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise ning kasutusse andmisega seotud kulude kandmise

) on Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud 06.06.2007 määrus nr 169, mis reguleerib “Maareformi seaduse” § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise korda (edaspidi „kord“ vastavas käändes).

§ 3

lg 1 kohaselt tuleb maa ajutiseks kasutamiseks saamiseks esitada vastav taotlus.

kohaselt ei ole takistatud/keelatud mitme taotluse esitamine sama maatüki kasutamiseks. Kaebaja esitas taotluse maa kasutamiseks 23.08.2012, OÜ Karja 13.09.2012. Kaevatav

ldus on vastuvõetud 25.09.2012.

ldaja poolt sooritatavad toimingud taotluse saamisel on toodud

§ 4

. Nimetud paragrahvi lg 1 kohaselt tuleb

ldajal taotluse saamisel: 1) registreerida taotlus; 2) kontrollida maa vastavust käesoleva määruse § 1 punktis 1 või 2 sätestatud tingimustele; 3) välja selgitada, kas taotletava maa kohta on esitatud maa erastamise või õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise avaldusi ning kas nimetatud avalduste kohta on vastu võetud maa erastamise või maa tagastamise otsus; 4) välja selgitada, kas taotletav maa on kohaliku omavalitsuse poolt «Maareformi seaduse» 3 § 23 alusel välja selgitatud vaba põllumajandusmaana. Kaebaja ei ole kaebuses märkinud, millised

§ 4

nimetatud menetlustoimingud on vastustaja jätnud sooritamata ja/või millised nõutud asjaolud jätnud välja selgitamata. 4 3-12-2058 Hinnates asjas esitatud tõendeid ei ole kohtul alust kahelda vastustaja väidetes selle kohta, et OÜ Karja taotluse kiirem lahendamine oli võimalik seetõttu, et OÜ Karja taotluse esitamise ajaks oli vastustaja kaebaja taotlusel menetlemise käigus tuvastanud

§ 4

nimetatud asjaolud ning OÜ Karja poolt taotluse saamisel tuli välja selgitada, kas ja mil moel kuuluvad

§ 5lg 1 toodud eelistused kohaldamisele taotlejate suhtes.

Lähtudes eeltoodust ei ole kaebaja kahtlus selle kohta, et maavanem ei ole taotluste lahendamiseks vajalike tõendite kogumisel ja hindamisel ülesnäidanud piisavat hoolsust ning

lduse andmisel lähtunud vaid OÜ Karja esitatud tõenditest, leidnud kinnitust.

5 lg 1 sätestab, kui maa ajutiseks kasutamiseks on esitanud taotluse mitu isikut, eelistatakse isikut, kes on seda maad varem õiguslikul alusel kasutanud. Kui maad on varem õiguslikul alusel kasutanud mitu taotlejat, eelistatakse isikut, kes maad viimati kasutas. Kui maad varem õiguslikul alusel kasutanud isik ei ole esitanud taotlust maa ajutiseks kasutamiseks, eelistatakse isikut, kelle taotlus on registreeritud esimesena. Lähtudes eeltoodust on nimetatud paragrahvi lg 1 toodud taotluse esitanud isikute eelistamise põhimõtted. VV 06.06.2007 määrus nr 169 juurde koostatud eelnõu seletuskirja kohaselt on eelistamise põhimõtted vajalikud, kuna paratamatult esitatakse ühele ja samale maale mitu avaldust, mistõttu on vajalik tagada isiku õiguste kaitse. Eelistamisel on seletuskirja kohaselt kolm põhimõtet: esiteks eelistatakse isikut, kes viimasena on taotletavat maad kasutanud; teiseks eelistatakse isikut, kes ükskõik mis ajal on taotletavat maad ajutiselt kasutanud tingimusel, et viimane kasutaja ei soovi enam maad kasutada; kolmandaks, kui kõik taotlejad ei ole varem taotletavat kasutanud, siis eelistatakse isikut, kes esitas taotluse esimesena. Tulenevalt eeltoodust on eelistuste kohaldamisel oluliseks asjaoluks isiku poolt taotletava maa eelnev kasutamine ning ainult juhul, kui taotlused esitanud isikud ei ole varem taotletavat maad kasutanud, siis eelistatakse isikut, kes esitas taotluse esimesena. OÜ Karja väidetel on ta vaidlusalust maad kasutanud tegutsemise algusest peale. Asjas esitatud tõendite kohaselt on OÜ Karja vaidlusalust maatükki kasutanud 10.10.2007 aastal sõlmitud lepingu alusel kuni 10.10.2009 (tl 13). Enne lepingu sõlmimist ja peale lepingu kehtivuse tähtaja lõppemist maa õigusliku kasutamise kohta tõendeid (kas OÜ Karja või mõne teise isiku poolt) asjas esitatud ei ole. Haldusorgan teeb otsustuse kaalutlusõiguse alusel, andes sellekohase haldusakti. Tulenevalt eeltoodust on OÜ Karja puhul tegemist isikuga, kes viimasena on taotletavat maad õiguslikul alusel kasutanud. Seega on

§ 5

lg 1 kohaselt tegemist esimest eelistust omava isikuga ning asjaolu, millises ajalises järjekorras kaebaja ja OÜ Karja taotlused maa kasutamiseks esitasid ei oma asjas tähtsust. Antud juhul selgitati maatüki ajutiseks kasutamiseks välja taotleja ühe, selgelt tuvastava kriteeriumi alusel ning maavanemal puudus kaalutlusõigus maa kasutamiseks esitatud taotluste hindamisel kaaluda muid asjasse mittepuutuvad väiteid ja seisukohti. Kaebaja väidetel piirab kaebaja taotluses tingimuslikult esitatud teabenõudele vastamata jätmine juurdepääsu olulisele teabele ning seab ohtu demokraatliku riigikorralduse tagamise, avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste, kohustuste täitmise. Kaevatavas

lduses sisalduvad

lduse vastuvõtmise põhikaalutlused. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks järelda, et vastustajal olid

lduse andmisel aluseks haldusaktist välja jäänud muud alused ja/või teave. Hinnates kaebuse sisu olid asja menetluses selgunud asjaolud/põhjendused kaebajale teada ja arusaadavad enne kaebusega kohtu poole pöördumist ning olid piisavad selleks, et võimaldada kaebajal oma õigusi kohtus kaitsta. Seega ei saanud asjaolu, et kaebaja sai taotluse p 13 taotletud teabest teada

lduse vastuvõtmisel, rikkuda kaebaja kaebuses kirjeldatud õigusi. Kaebaja arvates oli mõistlik eeldada, et menetlus kulgeb kaebajale soodsas suunas, kuna maavanem ennetavalt ei teavitanud kaebajat taotluse rahuldamist takistavatest asjaoludest. 5 3-12-2058

§ 4

on kirjeldatud toimingud, mis tuleb

ldaja poolt sooritada taotluse saamisel.

§ 4

lg 3 on toodud alused, mille esinemisel ei saa maad käesoleva määruse alusel ajutiseks kasutamiseks anda.

§ 5lg 1 on sätestatud taotleja eelistamise põhimõtted.

Lähtudes

§ 5

lg 3 võtab

ldaja maa ajutiseks kasutamiseks andmise otsuse vastu esitatud dokumentide ja täiendavalt kogutud andmete alusel. Seega võetakse maa ajutiseks kasutamiseks andmise otsus vastu taotluse menetlemise käigus kogutud dokumentide ja tuvastatud asjaolude alusel. Seetõttu ei saanud kaebajal ainuüksi taotluse esitamisest ega ka taotletud teabe edastamata jätmisest maavanema poolt tekkida õigupärast ootust, et menetluse lõpptulemusena võetaks vastu talle soodne otsus. Lähtudes HMS § 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ja asjas esitatud tõendeid on vaidlusaluse

lduse vastuvõtmise menetluses selgitatud välja kõik taotluste lahendamiseks olulised asjaolud ning kohtule esitatud materjalide kohaselt tuleks ka kaevatava

lduse kehtetuks tunnistamisel välja anda uus sama sisuga haldusakt. Seetõttu ei saa vaidlustatud

ldus olla õigusvastane ning ei ole põhjendatud

lduse tühistamine kaebuses kirjeldatud menetlusnõuete rikkumiste tõttu. Tulenevalt eeltoodust ei kuulu kaebus rahuldamisele. Menetlusosalised ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik 6