) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Pärimisseaduse (PärS) § 19 lg 1 kohaselt testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. PärS § 116 lg 1 kohaselt pärija võib pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. PärS § 118 lg 1 ja lg 3 kohaselt kui pärija PärS §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Pärandist loobumiseks tuleb PärS §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul esitada notarile avaldus, mille notar tõestab. PärS § 119 lg 1 kohaselt pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. PärS § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. * (surnud) on 17.10.2006 koostatud testamendiga nimetanud oma vara pärijaks kostja Toomas Jõesaar’e. Kostja on teadlik * (surnud) surmast ega ole notarile esitanud pärandist loobumise avaldust, seega on PärS § 130 lg 1 kohaselt kostjale üle läinud * (surnud) kohustused, sh laenulepingutest tulenevad kohustused.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt
lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 4
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Toomas Jõesaar’elt hageja Time Finans AB kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 629,37 eurot, millest põhivõlgnevus on 570,91 eurot ning viivis 58,46 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja on hageja kohtule esitanud 15.01.2013, mida käesolevaks ajaks ei ole kostjale kätte toimetatud. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata, kui menetluskulud määratakse kindlaks käesoleva seadustiku §-s 1741 sätestatud korras. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on 15.01.2013 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud summas 350 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud 200 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist
MS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 100 eurot /tlk 30/ ning hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot /tlk 45/. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega jääb hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kostja kanda. TsMS § 169 lg 3 kohaselt rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Hageja esitas 03.08.2012 taotluse hagi tagamiseks ning tasus taotluse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot. 06.08.2012. a kohtumäärusega jättis kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu hageja enda kanda. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 5 TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama OÜ Incure Inkasso Agentuur’i, kellel kulus esindamisele kokku 6 tundi ning hageja esindamise eest käesolevas tsiviilasjas on OÜ Incure Inkasso Agentuur esitanud hagejale arve summas 200 eurot. Kohus on seisukohal, et õigusabikulud summas 200 eurot on põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.