lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. 2 Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Vangistusseaduse § 11 lg 81 sätestatu kohaselt kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Tartu Vangla vastustest kohtu järelepärimistele (e-kiri 20.12.2011) ning sellele lisatud Tartu Vangla 30.11.2011 otsustusest nr 3-30/302-1 „Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks“ ja 19.12.2011 otsustusest nr 3-30/302-3 „Kahjunõude läbi vaatamata jätmine“ selgub, et J. K. on küll kohtueelselt 06.10.2011 esitanud kahju hüvitamise taotluse, milles nõuab mittevaralise ja füüsilise kahju hüvitamist Tartu Vanglalt, kuid taotluse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu on otsustatud jätta taotlus kahju hüvitamiseks läbi vaatamata ja HMS § 43 lg 1 p 3 alusel ja lugeda kahjunõude menetlus lõppenuks. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kuna kaebaja ei ole täpsustanud vangla nõuet, et milline on kahjuhüvitise nõude aluseks olev vangla õigusvastane tegevus 2009, 2010 ja 2011. aastal ning milles seisneb vangla süü ning milline on tekitatud kahju ning milliste tõenditega tõendab J. K. kahju saabumist, on vangla õiguspäraselt jätnud kaebaja taotluse läbi vaatamata. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja puudub õigus võtta menetlusse kaebaja taotlus kohustada vanglalt kompensatsiooni väljamaksmiseks. Kohus on seisukohal, et kuna vastavalt VangS § 11 lg 8 ja lg 81 sätestatule on J.K. läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuulub antud kaebuse nõue tagastamisele. VangS § 11 lg 81 sisuks on see, et enne nõuetele vastava vaide esitamist sama vaide esemega kohtu poole pöörduda ei saa. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lõige 31 p 1 tagastab kohus käesoleva kaebuse selle esitajale kahju hüvitamise nõude osas. 3 Ühtlasi kohus märgib, et Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse nõude tagastamine selle esitajalt õigust seaduses sätestatud korras ja tähtajal uuesti halduskohtusse pöörduda, kui selleks on tekkinud õiguslik alus.
lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kaebusele lisatud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsustusest 19.12.2011 nr 3-30/302-3 ja teistest dokumentidest nähtuvalt on 30.11.2011 teavitanud Tartu Vangla J. K. taotluses esinevatest puudustest andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (kuni 12.12.2011). 02.12.2011 esitas (vanglale laekunud 06.12.2011) J. K. puuduste kõrvaldamise dokumendi. 19.12.2011 otsustusega (nr 3-30/302-3) jättis Tartu Vangla J. K. kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata ja tuginedes HMS § 43 lg 1 p 3 luges kahjunõude menetluse lõppenuks, kuna taotluse esitaja ei ole taotluses esinenud puudusi kõrvaldanud. Kaebaja sai taotluse läbivaatamise kohta tehtud otsustuse kätte 21.12.2011, mida tõendab vangla esitatud otsuse koopial oma allkirjaga (dokumendi koopia esitatud kohtule e-kirjaga 27.12.2011). Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et kaebaja kahju hüvitamise taotlusele vastati tähtaegselt. Taotluse läbivaatamata jätmise otsustus koostati 19.12.2011 ja toimetati kaebajale kätte 21.12.2011, see on vastatud Riigivastutuse seaduse § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja - 2 kuu jooksul, arvates taotluse puuduste kõrvaldamise dokumendi registreerimisest Tartu Vanglas. Antud juhul pikenes taotluse läbivaatamise tähtaeg aja võrra, mis anti kaebajale taotluse puuduste kõrvaldamiseks, sest taotluse lahendamise tähtaeg saab alata kohe nõuetele vastava taotluse saamisest. Kohus on seisukohal, et vangla ei ole rikkunud õigusnorme kaebaja taotlusele vastamisel ega süüliselt käitunud.
lg 31 p 5 eesmärk on eelkõige kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi 4 efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades, on võimalik perspektiivitu kaebuse suhtes kohaldada
Eeltoodust lähtudes kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, järelikult kohus tagastab antud J.K. nõude
Kohus selgitab: seoses J.K. kaebuse tagastamisega
lg 31 p 1 ja p 5 alusel puudub kohtul vajadus võtta seisukohta kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas. Mare Priks Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.