3-12-2376/2

3-12-2376 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2376 Haldusasi Tulundusühingu Mõigu FAK kaebus faktilise asjaolu tuvastamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: Tulundusühing Mõigu FAK Esindaja juh. liige Tarmo Paling RESOLUTSIOON
2. Tagastada Tulundusühingu Mõigu FAK kaebus.
3. Saata määrus kaebajale ja tema esindajale. Edasikaebamise kord: käesoleva määruse peale on kaebajal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse talle (või tema esindajale) kättetoimetamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, § 204). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot (riigilõivuseaduse § 571 lg 6). ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
5. novembril 2012 saabus Tallinna Halduskohtule Tulundusühingu Mõigu FAK kaebus järgmiselt sõnastatud taotlusega: Tuvastada faktilise asjaoluna avalik-õiguslikus suhtes Kaebaja kaebeõiguse rikkumine temale kuuluva vara tagasisaamiseks lähtudes Kaebaja PS §32 I lõikes sätestatud õigusest pöörduda kohtusse. Kaebusest nähtub, et kaebaja oli
6. aastal asutatud aktsiaseltsi Mõigu EK aktsionär ning leiab, et
7. aastal, kui ülejäänud aktsionärid, kelleks olid erinevad kolhoosid ja sovhoosid, oma aktsiad müüsid, olnuks kaebajal nende aktsiate ostueesõiguse, ent toonane aktsiaseltsi juhatus eiras seda ning korruptiivseid suhteid kasutades kustutas aktsiaseltsi ettevõtteregistrist ning omastas kõik aktsiad. Kaebaja selgitab, et kaotas asjassepuutuva kohtuvaidluse
8. aastal seoses tema väiteid kinnitavate tõendite puudumisega, ent vastavad tõendid leiti
9. aastal, mispeale aga
10. ja
11. aastal tema poolt esitatud teistmisavaldused kohtus tagasi lükati. Käesoleval ajal peab kaebaja oma õiguste kaitse seisukohast probleemiks seda, et
12. aastal jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendussätted ei võimalda kohtutel menetleda teistmisavaldusi asjades, milles need enne selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist tagasi lükatud on. Kaebaja selgitab, et on tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise ja täiendamise ettepanekuga pöördunud Vabariigi Valitsuse, justiitsministri jt. organite poole, ent senini tulutult.
13. Tutvunud kaebusega ja hinnanud sellest välja toodud asjaolusid, leian, et kaebuse menetlusse võtmine ei ole põhjendatud ning kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Nimetatud normis sätestatakse, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebeõigust reguleerib HkMS § 44, mille lõikes 1 sätestatakse, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seejuures tuleneb HkMS § 45 lõikest 2, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Eelnevast tuleneb, et isikul puudub ilmselgelt kaebeõigus, kui on ilmne, et isegi kaebuses nimetatud faktiliste asjaolude tõelevastavuse korral ei saa kaebajal olla seda õigust, mida ta kaebusega kaitsta soovib. HkMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt saab halduskohtule esitatava tuvastamiskaebusega kaebusega nõuda muuhulgas avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Käesoleval juhul soovib kaebaja sisuliselt seda, et kohus teeks kindlaks, et kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku teistmisavalduse lubatavust puudutavad normid ei võimalda kaebajal teostada kohtusse pöördumise õigust oma omandiõiguse kaitseks. Tegemist ei ole faktilise asjaoluga, mille tuvastamist saaks halduskohtus taotleda. Mis puudutab erinevate valitsusasutuste poolt kaebajale antud vastuseid selle kohta, miks ei peeta vajalikuks valmistada ette eelnõu tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmiseks, siis tuleb märkida, et kaebajal ei ole seadusest tulenevat õigust selliste eelnõude ettevalmistamist nõuda ning veelgi enam ei saa kaebaja kohtu kaudu nõuda, et vastavasisuline seadus vastu võetaks. Avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavate faktiliste asjaoludena, mille tuvastamist halduskohtule esitatud kaebusega nõuda saab, on reaalsed elulised asjaolud, millest sõltub isiku ja haldusvõimu vastastikkuste õiguste ja kohustuste sisu ja maht haldusõigussuhetes. Halduskohtule esitatava tuvastamiskaebusega ei saa taotleda, et kohus tuvastaks õigusnormide või nende puudumise ebaõigluse või põhiseadusvastasuse. Kaebaja ei saa niisiis nõuda, et halduskohus tuvastaks, et kehtiv õigusnormistik rikub kaebaja õigust enda omandi kaitseks. Juhul kui kaebaja sellisel seisukohal on, on tal võimalus esitada pädevale kohtule nõue, mida ta enda omandi kaitseks vajalikuks peab ning taotleda, et kohus jätaks selle nõude menetlusse võtmisel ja läbi vaatamisel põhiseadusvastasuse tõttu kohaldamata need õigusnormid, mis sellise nõude esitamist takistavad. Halduskohus ei saa sellist otsust eraldiseisvas tuvastamismenetluses teha. Seega on ilmne, et kaebajal puudub halduskohtusse pöördumise õigus ning tema kaebus tuleb tagastada. Kristjan Siigur kohtunik 2