3-12-2650/27

(18)mide ostmine Tallinna trammiliinile nr 4“ (viitenumber 134921) hanketeate (edaspidi HT). Pakkumuse esitasid kaks pakkujat: Stadler Bussnang AG ja Construcciones y Auxiliar de Ferrocarrile, S.A.

1. Tallinna Linnatranspordi AS-i riigihanke komisjoni 30.10.2012 protokolli (edaspidi Protokoll) kohaselt võttis hankija vastu otsused: 1) kvalifitseerida mõlemad pakkujad; 2) tuvastada Stadler Bussnang AG pakkumuse mittevastavus ja lükata pakkumus tagasi; 3) tuvastada Construcciones y Auxiliar de Ferrocarrile, S.A. pakkumuse vastavus ja tunnistada pakkumus vastavaks esitatud tingimustele ja nõuetele; 4) tunnistada Construcciones y Auxiliar de Ferrocarrile, S.A. pakkumus edukaks.
2. Stadler Bussnang AG esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse, milles taotles enda pakkumuse tagasilükkamise otsuse ning Construcciones y Auxiliar de Ferrocarrile, S.A. (edaspidi ka kolmas isik) pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist.
3. VAKO
4. detsembri
5. a otsusega nr 225-12/134921 jäeti vaidlustus rahuldamata osas, milles taotleti Stadler Bussnang AG pakkumuse tagasilükkamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaidlustus rahuldati kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise nõude osas. VAKO otsuse põhjendused: Uksed HD Lisa 1 p 3.10 sätestab: Trammil peab olema vähemalt viis ust ning soovituslikult peab trammi igas sektsioonis olema vähemalt üks uks. Uste minimaalne avanemislaius on 1300 mm. Vaidlustuse kohaselt on viie 1300 mm ukse nõue ebamõistlik. VAKO on seisukohal, et pakkumuse esitamise tingimused HD-s tuleb RHS § 121 lg 1 kohaselt vaidlustada enne pakkumuste esitamist. Pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist on HD-s esitatud tingimused pakkujatele täitmiseks kohustuslikud ja esitatud pakkumused peavad vastavalt RHS § 47 lg-le 1 vastama hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele. Pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel kontrollib VAKO, kas pakkumus vastab või ei vasta hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele, kuid ei hinda tingimuste õiguspärasust. VAKO ei nõustu vaidlustajaga, et vaidlusaluse tingimuse täitmine pole mitte miinimumnõue vaid hindamisel enam punkte andev hindamise kriteerium. HD Lisa 1 p-st 3.10 tuleneb sõnaselgelt, et uste arv peab olema vähemalt viis ja uste avanemislaius peab olema minimaalselt 1300 mm. Seega viie 1300 mm ukse nõue on mõlema tingimuse osas HD-s miinimumnõue. Uste mõõtmete miinimumnõuded on kehtestatud ka HD Lisa 1 p-s 2.2 järgmiselt: Ukseava laius Min. 1300 mm. Seega on HD kohaselt tegemist selliste tingimustega trammile, mille täitmine on kohustuslik ja milliste puudustega pakkumus ei saa jõuda pakkumuste hindamise staadiumisse. Poolte vahel ei ole vaidlust, et vaidlustaja pakutavatel trammidel ei ole viit ust minimaalse avanemislaiusega 1300 mm, mistõttu vaidlustaja pakkumus ei vasta HD Lisa 1 p-le 3.
6. Akude kasutusiga HD Lisa 1 p 3.6.10 sätestab: Trammi akude eluiga peab olema vähemalt 10 aastat või 380 000 km ja need peavad olema hooldevabad. Pole vaidlust, et vaidlustaja on pakkunud hooldusvaba akut, mille kasutusiga on 5 aastat (pakkumuse lk 58). Vaidlustuse kohaselt ei ole nõuetele vastavaid akusid olemas, mistõttu vaidlustaja on pakkunud akulahenduse, mis maksimaalsel võimalikul määral vastab HD-le. VAKO rõhutab veelkord, et hankemenetluse praeguses etapis ei saa vaidlustaja vaidlustada HD-s esitatud tingimusi, st pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasust kontrollides kontrollib vaidlustuskomisjon üksnes, kas vaidlustaja pakkumus HD-s esitatud tingimustele vastab või mitte, hindamata tingimuse, 2

(18)millele vastavust kontrollitakse, sisulist õiguspärasust. Vaidlustaja on käesoleval juhul jätnud kasutamata kohased vahendid oma õiguste kaitseks, st vaidlustaja oleks pidanud vaidlustama HD-d RHS § 121 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul enne pakkumuste esitamist. Vaidlustaja ei ole seda teinud, mistõttu vaidlustaja pakkumus pidi vastama HD-s esitatud tingimustele ja mittevastavus toob kaasa pakkumuse tagasilükkamise. Käesoleval juhul ei ole akude mittevastavuses HD Lisa 1 p-s 3.6.10 esitatud tingimusele ka vaidlust. Märkimisväärne on, et vaidlustaja on pakkumuse Lisa VI vormil (p-s 3) kinnitanud, et pakub HD Lisa I tehnilisele kirjeldusele vastavaid tramme. Energiasalvesti HD Lisa 1 p 3.6.8 alapunkt 3 sätestab: „Energiasalvesti peab olema heaks kiidetud Tellija poolt. Pakkuja peab pakkuma juba toimivat energiasalvestussüsteemi, mis on reaalselt töötanud rööbastranspordil vähemalt 6 kuud (esitada vastavad referentsid).” Protokolli kohaselt on vaidlustaja pakkumus lükatud tagasi põhjusel, et pakutavad energiasalvestusseadmetega trammid on olnud kasutuses vähem kui nõutud 6 kuud. Hankija on lähtunud süsteemist, mis on kasutusel Genfis alates 2012. aasta juunist. Vaidlustaja väitega, et tingimus iseloomustab pakkuja kogemust RHS § 41 lg 1 p 2 mõttes, mitte pakutavaid tramme, mistõttu on sisuliselt tegemist kvalifitseerimise tingimusega, mida ei saa kasutada pakkumuste vastavuse kontrollimisel, VAKO ei nõustu. HD Lisa 1 p 3.6.8 ap-s 3 on esitatud tingimus konkreetselt pakutava trammi energiasalvestussüsteemile (trammile peab pakkuma sellist energiasalvestussüsteemi, mis on reaalselt 6 kuud töötanud) eesmärgiga mitte lubada pakkumuse esitamist selliste energiasalvestussüsteemidega trammidele, mille kasutuskogemus pakkujal puudub. Seega pidid pakkujad tõendama, et sama energiasalvestussüsteem, mida pakutakse hankijale käesolevas hankemenetluses, on reaalselt töötanud rööbastranspordil vähemalt 6 kuud. Vaidlustaja selgituste kohaselt ei saanud hankija lähtuda üksnes HD Lisa XIII vormil esitatud Genfi objektist ja pidi arvestama ka kõiki HD Lisa XII vormil esitatud andmeid. HT osa III p 2.3 alapunktis 3 esitatud kvalifitseerimise tingimuse kohaselt peab pakkuja olema tootnud ja tellijale üle andnud energiasalvestusseadmetega varustatud tramme, kusjuures need trammid peavad olema olnud kasutusel vähemalt 6 kuud enne pakkumuste esitamise tähtaega. Trammidele paigaldatud energiasalvestusseadmete talitusparameetrid peavad vastama vähemalt hankedokumentide Lisas I toodud tehnilisele kirjeldusele. Pakkuja peab tingimusele vastavuse tõendamiseks esitama kinnituse hankedokumentide Lisas XII toodud vormil. HD p 3.1.10 sätestab, et pakkuja peab esitama eraldi dokumendina HD Lisa XII toodud vormil kinnituse energiasalvestusseadmetega varustatud trammide tarnimise kohta koos tellijate kontaktandmetega. Kasutusel olevad energiasalvestusseadmed peavad oma parameetritelt vastama vähemalt käesoleva hanke tehnilises kirjelduses p 3.6.8 toodule. Kirjeldatud energiasalvestusseadmetega trammid peavad olema olnud kasutuses vähemalt 6 kuud. Seega HT osa III p 2.3 alapunktis 3 kehtestatud kvalifitseerimise tingimuse täitmise kontrollimiseks pidid pakkujad esitama andmed HD Lisas XII toodud vormil, kusjuures pakkuja pidi olema tarninud tramme, mille energiasalvestusseadmete tehnilised parameetrid vastavad HD Lisas 1 toodud tehnilisele kirjeldusele (vastavad nõuded on esitatud HD Lisa 1 p-s 3.6.8) ja mis on olnud kasutuses vähemalt 6 kuud enne pakkumuste esitamist. Kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks piisab, kui pakkuja on tootnud/tarninud HD Lisas 1 sätestatud tehnilisele kirjeldusele vastavate energiasalvestusseadmetega tramme ja need on olnud kasutusel 6 kuud. HD Lisas 1 esitatud tehnilisele kirjeldusele võib vastata rohkem kui üks energiasalvestusseade ja erinevalt HD tehnilise kirjelduse p 3.6.8 alapunktist 3 ei ole kvalifitseerimise tingimuse täitmine sõltuvuses täpselt samade energiasalvestussüsteemidega trammide tootmisest/tarnimisest, mida pakkuja pakub hankijale käesolevas hankemenetluses. Seega HD Lisas XII toodud vormil esitatud andmed võivad tõendada pakkumuse vastavust HD Lisa 1 p 3.6.8 alapunktis 3 esitatud tingimusele, kui pakkuja on tõendanud oma kvalifikatsiooni selliste energiasalvestussüsteemidega trammide tootmise/tarnimisega, mida ta on pakkunud hankijale ka vaidlusaluses hankemenetluses. HD Lisas XII toodud vormil esitatud andmed ei tõenda pakkumuse vastavust HD Lisa 1 p 3.6.8 alapunktis 3 esi- 3

(18)tatud tingimusele, kui toodetud/tarnitud trammide energiasalvestussüsteemid erinevad pakutavate trammide energiasalvestussüsteemidest. Vaidlustaja on HD Lisa XII vormil esitanud andmed kolme linna (Graz, München ja Genf) kohta, kuhu toodetud/tarnitud trammidele on paigaldatud HD Lisas 1 esitatud tehnilisele kirjeldusele vastavad energiasalvestusseadmed, mis on olnud kasutuses vähemalt 6 kuud. Grazi ja Münchenisse tarnitud trammidel energiasalvestis kasutatavaks tehnoloogiaks on vormil märgitud aku ja Genfi tarnitud trammidel ülikondensaator. Vaidlust ei ole, et hankijale pakutavatele trammidele paigaldatakse ülikondensaatoriga energiasalvestid. Vaidlustaja väitel ei sõltu energiasalvestussüsteemi ülesehitus ega toimimine sellest, milline on energiasalvestusmeedium (kas aku või ülikondensaator), mistõttu on kõikidesse linnadesse tarnitud trammid HD Lisa 1 p 3.6.8 alapunktile 3 vastavad. VAKO ei nõustu vaidlustajaga. Nii HD Lisa XII vormil kui ka HD Lisa XIII vormil nõutavate andmete hulgas on hankija soovinud saada andmeid energiasalvestis kasutatava tehnoloogia/energiasalvesti tüübi kohta. Veelgi enam – kui hankija oleks pidanud vaidlusaluse HD tingimuse täitmist kontrollima HD Lisa XII vormilt nagu väidab vaidlustaja, siis muid energiasalvesteid iseloomustavaid andmeid nimetatud vormilt ei nähtugi (HD Lisa XIII vormil on ka andmed energiasalvesti energiamahtuvuse ja maksimaalse väljundvõimsuse kohta, mis võimaldavad hankijal kontrollida, kas tegemist on sama energiasalvestussüsteemiga, mida pakutakse hankijale käesolevas hankemenetluses). Hankija on ka vaidlustusmenetluses rõhutanud, et ülikondensaatoritel põhinev energiasalvestussüsteem ja akudel põhinev energiasalvestussüsteem on erinevad tehnilised lahendused. Seega on VAKO seisukohal, et hankija on pidanud vastavaid andmeid energiasalvestis kasutatava tehnoloogia kohta energiasalvesti iseloomustamiseks oluliseks ja HD Lisa 1 p 3.6.8 alapunktile 3 vastavad üksnes sama tehnilise lahendusega energiasalvestid, mida pakkujad pakuvad Hankijale. Vaidlustaja on HD Lisa XIII vormi p-s 1 Pakutavatele trammidele paigaldatava energiasalvesti referents märkinud, et energiasalvesti tüüp on ülikondensaator, mitte aku ja et selliseid tramme on tarnitud üksnes Genfi (kinnitus ka pakkumuse lk-l 56 Täpselt sellise konfiguratsiooniga (ülikondensaatoriga energiasalvesti) süsteem on Genfis alates 2012 aasta juunist kasutusel). Seega on õige Protokollis märgitu, et HD Lisa 1 p 3.6.8 alapunktile 3 vastavuse kontrollimisel sai hankija lähtuda üksnes Genfi tarnitud trammidest. Vaidlustuse kohaselt vastab ka Genfi objekt tingimustele, kuna pakkumuses märgitud ajal (juunis 2012) algas trammide kommertskasutus, kuid testkasutus algas juba kevadel. Vaidlustaja esindaja täpsustas vaidlustuse läbivaatamisel avalikul istungil, et testkasutus algas aprillis 2012. VAKO juhib tähelepanu asjaolule, et HT-s ja HD-s esitatud tingimused peavad olema täidetud pakkumuste esitamise ajahetkeks ja käesolevas hankemenetluses oli see 03.09.2012. VAKO on seisukohal, et isegi kui hankija oleks pidanud vaatamata pakkumuses märgitud trammide kasutusele võtmise ajaks märgitud juuni kuule asuma välja selgitama trammide testkasutusse võtmise aega, hindamata sealjuures, kas olukorrad „reaalselt töötanud“ nagu on kehtestatud HD-s ja „testkasutus“ on samasisulised, ei olnud Genfi trammid pakkumuse esitamise hetkeks olnud reaalselt töötanud 6 kuud (aprillist septembrini on 5 kuud). Seega nimetatud Genfi objekt ei saanud tõendada pakkuja kvalifikatsiooni vastavust HT osa III p 2.3 alapunktis 3 esitatud kvalifitseerimise tingimusele ega tõenda ka vaidlustaja pakkumuse vastavust HD Lisa 1 p 3.6.8 alapunktile 3. Kliimaseade salongis HD Lisa 1 p 3.14 sätestab: Trammi juhikabiin ja sõitjate salong peavad olema varustatud automaatselt töötavate kliimaseadmetega. Salongi kütte ja ventilatsiooni reguleerimine toimub automaatselt, eelnevalt määratud parameetrite järgi. Poolte vahel ei ole vaidlust, et juhikabiinis on nõuetekohane kliimaseade. Vaidlustuse kohaselt vastab ka pakkumuses esitatud salongi kliimaseade, mille funktsioonideks on kütmine ja ventileerimine, HD-s esitatud tingimustele. Euroopa Komisjoni teatise (Euroopa Liidu Teataja nr C-172/1) p-s 1 on kliimaseadme mõiste defineeritud järgmiselt: kliimaseade on seade, millega saab ühe või mitme elektrilise kompressori 4

(18)jõul jahutada, soojendada või nii jahutada kui ka soojendada ruumis olevat õhku, kasutades selselleks auru kokkusurumise tsüklit, kaasa arvatud kliimaseade, millel on lisafunktsioone, nagu õhu kuivatamine, puhastamine, ruumi ventileerimine või õhu täiendav elektritakistipõhine soojendamine, samuti seade, milles saab kasutada vett (kas aurustis tekkinud kondensaatvett või väljastpoolt lisatud vett) aurustamiseks kondensaatoris, tingimusel et seade töötab ka ilma lisatud veeta, kasutades üksnes õhku. VAKO arvates ei erine kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete mõiste põhimõtteliselt avalikes ruumides, sh ühistranspordis kasutatavate kliimaseadmete mõistest. Tulenevalt eespooltoodust on kliimaseadme peamine eesmärk kas õhku soojenda või jahutada, kusjuures viidatud definitsioonist tuleneb, et ventileerimine nagu ka õhu niiskuse alandamine, on üksnes kliimaseadme lisafunktsioonid. Ventilatsiooniseadme eesmärgiks on tagada ruumis õhuvahetus, millega sõltuvalt välistemperatuurist võib, kuid ei pruugi, kaasneda ruumi jahutamine. Nõue, et käesoleval juhul peab kliimaseade salongi ka jahutama, tuleneb HD Lisa 1 p 3.14

1. ja
2. lausest (salongi jahutuseks tuleb kasutada ainult värsket õhku. Samal ajal jahutusega peab alanema ka õhuniiskus). VAKO on seisukohal, et HD-st tulenevalt peab salongi jahutamine olema võimalik sõltumata välistemperatuurist. HD kohaselt peab salongi [---] ventilatsiooni reguleerimine toimuma automaatselt, eelnevalt määratud parameetrite järgi, millise nõude täitmine ei ole ventilatsiooniseadmega täidetav, kuna ventilatsiooniseadmete kasutamisel salongi jahutamiseks ei ole soovitavate parameetrite eelnev määramine võimalik (salongi automaatne jahutamine Hankija poolt eelnevalt määratud temperatuurini ei ole võimalik). Vaidlustaja esindaja kinnitas vaidlustuse läbivaatamisel avalikul istungil, et pakutavale ventilatsiooniseadmele ei ole võimalik jahutamiseks eelnevalt parameetreid määrata. Seega vaidlustaja ei saanud HD Lisa 1 p 3.14 esimest lauset ignoreerides teha ka teisest lausest järeldust, et kliimaseadet selle mõiste tavatähenduses trammi salongis olema ei peagi ja kliimaseadme asemel võib pakkuda ventilatsiooniseadet. VAKO on seisukohal, et vaidlustaja poolt trammi salongidesse pakutav ventilatsiooniseade ei ole kliimaseade HD Lisa 1 p 3.14 lause 1 mõttes ega ka HD Lisa 1 p 3.14 mõttes kogumis. Kui vaidlustajale jäi HD Lisa 1 p-st 3.14 arusaamatuks, mida on hankija silmas pidanud salongi kliimaseadme all, oleks ta pidanud RHS § 56 lg 1 alusel pöörduma hankija poole selgituste saamiseks. Vaidlustaja ei ole seda teinud. Pärast pakkumuste esitamist ei saa vaidlustaja nõuda, et hankija tõlgendaks HD-d selliselt, nagu vaidlustaja nendest aru sai. Pakkumuse p-dest 39.1 ja 39.2 (lk 78) nähtub üheselt, et vaidlustaja on pakkumuses teinud vahet kliimaseadmel, mida on pakutud juhikabiini, ja ventilatsiooniseadmel, mida on pakutud sõitjate salongi. Seega nähtub pakkumusest, et ka vaidlustaja ise ei ole pidanud ventilatsiooniseadet kliimaseadmeks. Hankija on pöördunud salongi kliimaseadmega seotud asjaolude selgitamiseks vaidlustaja poole ka selgitustaotlusega. Vaidlustaja on 21.09.2012 selgitanud, et In summer: cool the wagon by supplying fresh air from outside. In accordance with the technical specification of the contracting authority, this air is not, however, cooled down artificially. Seega on vaidlustaja kinnitanud, et suvel jahutatakse salongi üksnes välisõhuga, mis ei täida HD-s esitatud nõuet salongi automaatseks ventilatsiooni reguleerimiseks, sh salongi jahutamiseks, eelnevalt määratud parameetrite järgi.
3. Stadler Bussnang AG esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO
4. detsembri
5. a otsuse nr 225-12/134921 osaliseks tühistamiseks ja Tallinna Linnatranspordi AS-i
6. oktoobri
7. a otsuse tühistamiseks, millega lükati tagasi Stadler Bussnang AG pakkumus. Põhjendused: Uksed Hankija on lükanud kaebaja pakkumuse tagasi põhjusel, et pakutud trammi uste arv ja laius ei vasta nõutule. Trammi uksi puudutav tingimus on kehtestatud tehnilise kirjelduse punktis 3.10, kus on nõutud vähemalt 5 ukse olemasolu ja uste avanemislaiust 1300 mm. Pakkumuse tagasilükkamiseks puudub alus, kuna sellisest kriteeriumist lähtumine piiraks ebamõistlikult 5

(18)konkurentsi ja uste väiksem arv või laius saaks tulenevalt hindamiskriteeriumidest olla aluseks väiksemale hindepunktide arvule pakkumuste hindamisel, mitte aga pakkumuse tagasilükkamise otsusele. Tehnilisest seisukohast on uste arv oluline sõitjate sisenemise ja väljumise hõlbustamiseks. Kui aga ukseavade kogulaius moodustab teatud piirist suurema osa trammi üldpikkusest, halvendab see oluliselt trammi kasutusomadusi. Kaebaja esitas oma pakkumuses kaks põhimõttelist võimalust: 5 ust, millest kaks on laiusega 1300 mm ja kolm laiusega 800 mm, ning 4 ust, igaüks laiusega 1300 mm, mis on nõutud parameetritele vastavate trammide puhul optimaalne lahendus. Esiteks pole HD-s sätestatud, et uste avanemislaius 1300 mm peab olema kõigil ustel. Oluline on, et trammi saaksid mugavalt siseneda lastevankrite ja ratastooliga. Seepärast on Stadler pakkunud 2 ust laiusega 1300 mm. Teiseks, majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.07.2011 määruse nr 107 „Trammi ja selle haagise tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ja registreerimise kord“ § 37 lg 1 p 4 kohaselt on rööbassõidukil, mis on ette nähtud enam kui 100 reisijale, nõutud 4 teenindusust. Tehnilises kirjelduses nõutud pikkusega trammi puhul on 5 ust laiusega 1300 mm tehniliselt ilmselgelt ebamõistlik. Sellise arvu ja laiusega uste puhul väheneb oluliselt sõitjate mugavus, kuna väheneb trammi istmete hulk, sest istmeid ei ole võimalik ukseavade ette paigutada. Talvisel ajal on oluliselt raskem hoida trammis stabiilset temperatuuri, mis samuti vähendab sõitjate mugavust ja samaaegselt suurendab märkimisväärselt energiakulu sõitjate salongi kütmiseks. Arvestades korraldatud riigihanke ühte eesmärki keskkonnasäästlikumate trammide hankimise näol, oleks see ilmses vastuolus hanke eesmärgiga. Samuti tõstavad rohkemad uksed paratamatult trammi maksumust. Lisaks kasutusomaduste halvenemisele ja kulude suurenemisele on nõutud arvu ja laiusega uste puhul sisuliselt võimatu ehitada tehnilises kirjelduses kehtestatud nõuetele vastavat trammi, mille kogumass mahuks kehtestatud kaalupiirangu raamesse. See tuleneb nii konstruktsioonilisest vajadusest ehitada uste äramahutamiseks pikem tramm, uksekonstruktsiooni enda kaalust kui sõitjate kaalust. Kuivõrd uste kogulaius vähendab võimalust paigutada sõitjate salongi istmeid, suureneb selle arvel võimalik maksimaalne seisvate sõitjate hulk salongis, kelle kogukaal salongi põranda ruutmeetri kohta on keskmiselt 3-4 korda suurem kui istuvatel sõitjatel. Tulenevalt Pärnu mnt viadukti koormustaluvusest, millest lähtuvalt on HD-s trammide kaalupiirang kehtestatud, ei saanud hankija eesmärgiks olla ebamõistliku uste arvu ja laiuse miinimumnõude kohustuslikuna kehtestamine ja seega kaalupiirangut ületavate trammide soosimine. Seda enam, et kui arvestada trammidele kehtestatud pikkusekriteeriume, ei ole miinimumpikkusega trammidele võimalik reaalselt 5 1300 mm laiusega ust mahutada. Tehnilise kirjelduse p 3.10 sätestatu käsitamine miinimumnõudena piiraks olulisel määral konkurentsi. Kuna viieukselised trammid ei ole turul levinud ja ülalkirjeldatud põhjustel on nende kasutusomadused halvemad ning kulud suuremad, saab uste kohta sätestatud nõuete kohustuslikuks lugemisel olla nende kehtestamise ainsaks loogiliseks põhjuseks konkureeriva pakkuja eelistamine riigihankes. Uste arvu ja laiuse miinimumnõude kohustuslikuna käsitamise vastu räägib otseselt ka see, et sama tingimuse on hankija kehtestanud pakkumuste hindamise kriteeriumina. HD lisas IV “Tehnilise pakkumuse hindamistabel” on punktis 4.5 hindamiskriteeriumiks uste laius ja kõrgus ning punktis 35.1 uste arv ühel küljel. Seega tulenevalt kehtestatud trammi uste arvu ja laiuse miinimumnõude ilmsest ebamõistlikkusest tuleb mõistlikuks ja õiguspäraseks pidada uste arvu ja laiuse kohaldamist hindamiskriteeriumidena, mis tooks väiksemat uste arvu või väiksemat uste laiust pakkunud pakkujale kaasa kaotuse hindepunktides, mitte aga pakkumuse tagasilükkamise hanke eesmärgiga vastuolus olevale tingimusele mittevastavuse tõttu. Hankija on seda ka hindamiskriteeriumina sätestanud ja annab nõude täitmise eest hindamistabelis punkte. Akude kasutusiga 6

(18)Otsuse punktis 17 on hankija leidnud, et kaebaja pakutaval trammil puudub nõuetele vastav aku ja seega on pakkumus mittevastav. Hankija on viidanud otsuses asjaolule, et kaebaja pakkumuse kohaselt on akudel 5-aastane kasutusiga, mitte tehnilise kirjelduse punktis 3.6.10 nõutud 10 aastat või 380 000 km. Kaebaja pakutav aku vastab oma funktsionaalsuselt täielikult kehtestatud tingimustele ja sellisel alusel pakkumuse tagasilükkamine on õigusvastane. HD punktis 3.6.10 on kehtestatud trammide akudele nõue, et nende eluiga peab olema 10 aastat või 380 000 km ja need peavad olema hooldevabad. Lisaks peab tramm olema võimeline käivituma pärast kahenädalast seismist välistingimustes -35°C juures. Sellistele tingimustele samaaegselt vastavaid akusid ei ole tegelikkuses olemas. Kaebaja lähtus oma pakkumuses geelakudest, mis on hooldevabad, nagu on HD-s nõutud. 5aastane kasutusiga on pakkumuses märgitud põhjusel, et selle aja järel hakkab akude mahutavus vähenema, kuid need ei muutu kõlbmatuteks. Geelakude teine oluline eelis lisaks hooldusvajaduse puudumisele on väike mürkainete osakaal ja keskkonnasõbralikkus nende utiliseerimisel. Alternatiivne võimalik tehnoloogia, NiCd akud, mille kasutusiga võib olla pikem, ei ole samaaegselt hooldusvabad, vaid nendesse tuleb regulaarselt vett juurde valada. Samuti ei ole vett sisaldavate akude puhul võimalik trammi käivitamine HD-s nimetatud kahenädalase seismise korral -35°C juures, kuna pikaajalisel seismisel vesi külmub ja aku ei ole enne jää sulamist kasutuskõlblik. Geelakude puhul on nende laadimine ja trammi käivitamine võimalik ka -35°C juures. Seega funktsionaalsete nõuete poolest vastavad kaebaja pakutavad akud täielikult tehnilisele kirjeldusele ja pakkumuse tagasilükkamiseks puudub alus. Energiasalvesti Esiteks on antud hankedokumentide tingimuse puhul sisuliselt tegemist kvalifitseerimistingimusega, mitte pakkumusele esitatud tingimusega. Kvalifikatsiooni kontrollimiseks kasutatavad tingimused iseloomustavad pakkuja kui isiku sobivust ja võimekust hankelepingu täitmiseks. HD punktis 3.1.10 ja selles punktis viidatud HD lisas XII esitatud nõue, mille kohaselt peab pakkuja kinnitama, et ta on tootnud ja tellijale üle andnud energiasalvestusseadmetega tramme, iseloomustab selgelt pakkujat kui subjekti, täpsemalt tema sarnaste asjade müügi lepingute kogemust RHS § 41 lg 1 p 2 tähenduses, mitte riigihankes esitatud pakkumust. Pakkumust ei saa antud tingimus iseloomustada juba seetõttu, et hanke olemus eeldab täpselt tellija vajadustele ja Tallinna linna oludele, sh kliimale vastavate trammide projekteerimist. Olukorras, kus pakkuja peab sisuliselt looma riigihankes osalemiseks uue toote, ei ole võimalik käsitada varasemaid toodetud tramme „tootenäidistena“, mille alusel hinnata pakkumuse vastavust, vaid need saavad iseloomustada üksnes pakkuja varasemat kogemust. Seetõttu ei saa antud tingimusele vastavus või mittevastavus olla pakkumuse tagasilükkamise aluseks. Teiseks, isegi kui vaidlusalust tingimust sisuliselt saaks käsitada pakkumusele esitatud tingimusena, on hankija ekslikult ja alusetult pidanud kaebaja poolt pakkumuses nimetatud Genfis kasutatavaid tramme pakkumuse vastavuse tõendamise ainsaks aluseks. Hankija on lähtunud pakkumuse tagasilükkamisel alusetult üksnes pakkumuse osa 6 „Tehniline kirjeldus“ punktis 26 „Energiasalvestid“ sisaldunud lausest, mille eesmärk oli anda hankijale infot, millises linnas on täpselt samasuguse energiasalvestiga trammidega võimalik tutvuda. Täielikult tähelepanuta on jäetud kaebaja poolt HD lisas XII esitatud andmed Grazis ja Münchenis kasutatud trammide kohta. Hankija on tõlgendanud valesti ja põhjendamatult kitsalt pakkumuse tagasilükkamise aluseks olnud tingimuse sõnastust. Lause, millele väidetava mittevastavuse tõttu on pakkumus ilmselt tagasi lükatud, on HD punktis 3.1.10 sõnastatud järgmiselt: „Kirjeldatud energiasalvestusseadmetega trammid peavad olema olnud kasutuses vähemalt 6 kuud“. Hankija on jätnud otsuse tegemisel arvestamata sama HD punkti esimeses lauses esitatud nõude, et andmed vastavuse kohta antud punktile tuleb esitada HD lisas XII esitatud vormis. 7

(18)Vaidlustuskomisjon on õigesti märkinud, et HD Lisas 1 esitatud kirjeldusele võib vastata rohkem kui üks energiasalvestusseade ning et HD Lisas XII toodud vormil nõutud andmed võivad tõendada pakkumuse vastavust HD Lisa 1 p 3.6.8. alapunktis 3 esitatud tingimusele. Kuid jõudnud siis ebaõigele järeldusele justkui erineksid Stadleri poolt kasutuses olnud trammide energiasalvestussüsteemid käesolevas hankes pakutavatest süsteemidest. HD punkti 3.1.10 tuleb mõista koos HD lisas XII esitatud nõuetega. Nimetatud lisas on üheselt märgitud, et kinnitus tuleb esitada energiasalvestusseadmetega trammide kohta ja sealjuures peavad trammidele paigaldatud energiasalvestusseadmed vastama vähemalt HD lisas I toodud tehnilisele kirjeldusele. Kõigi kaebaja poolt HD lisas XII esitatud vormil nimetatud trammide energiasalvestusseadmed vastavad täielikult HD lisas I esitatud nõuetele. Tabelis nimetatud Genfis kasutatava trammi kommertskasutus Genfis algas alles juunis, mistõttu on see ka pakkumuse osa 6 punktis 26 selliselt märgitud, trammi testkasutus algas aga juba aprillis, mis tähendab, et ka Genfi trammid töötasid reaalselt nõutud 6 kuud. Grazis ja Mühchenis kasutatavad trammid on olnud kasutuses tunduvalt rohkem kui HD-s nõutud 6 kuud. Kui eeldada, et hankija võiks olla teinud otsuse lähtudes sellest, et Grazis ja Münchenis kasutatavate trammide energiasalvestusseadmete juures kasutatakse akusid, mitte kondensaatoreid, ei saaks otsus sellel alusel olla õiguspärane juba ainuüksi põhjendamatuse tõttu, kuna sellist põhjendust ei ole võimalik otsuse motiividest välja lugeda. Hankija ei ole põhjendanud, miks ei vasta trammid, milles kasutatakse akusid, HD punktis 3.1.10 ja HD lisas XII esitatud nõuetele. Märkimisväärne on, et hankija jaoks ei olnud oluline, et pakkujad omaksid reaalset kogemust. Hankija sätestas HD p-s III.2.3, et kvalifitseerib alternatiivselt ka pakkuja kes ei ole tarninud vähemalt 10 (kümme) trammi tellijale, kes ekspluateerib neid tramme kliimatsoonis vähemalt W(III) EN 14750-1:2006 (Annex E) kohaselt või Balti riikidesse. Selleks peab pakkujal olema sõlmitud hankeleping tellijaga, kes hakkab eelmainitud vähemalt kümmet trammi ekspluateerima. Niisiis lubas hankija hankemenetluses osaleda ka pakkujal, kel puudus varasem talvetingimustes töötavate trammide tarnimise kogemus. Kuivõrd HD-s sätestatud nõuetele vastava energiasalvestussüsteemi osas oli reaalne kogemus olemas, vastas Stadleri pakkumus selles osas HD nõuetele. Nimetatud tingimuste sõnastus ei anna alust väita, et pakkujad oleksid olnud kohustatud tõendama täpselt pakutava konfiguratsiooniga trammide kasutamist vähemalt 6 kuu jooksul. Lugedes nõuet „Kirjeldatud energiasalvestusseadmetega trammid peavad olema olnud kasutuses vähemalt 6 kuud“ koos sellele eelnevate lausetega, kus on märgitud, et pakkuja peab kinnitama vormil XII energiasalvestusseadmetega varustatud trammide tarnimist ja energiasalvestusseadmed peavad vastama vähemalt hanke tehnilisele kirjeldusele, mida on korratud ka lisa XII tekstis, saab jõuda üksnes järeldusele, et tingimusele vastamiseks tuligi esitada andmed tehnilisele kirjeldusele vastavate energiasalvestusseadmetega trammide kohta. Hankija ei ole põhjendanud, miks kaebaja poolt nimetatud trammide energiasalvestusseadmed tehnilise kirjelduse nõuetele ei vasta. Märkida tuleb ka seda, et nõue täpselt sama konfiguratsiooniga energiasalvestusseadmete tarnimise kogemuse kohta, mida antud juhul pakutakse, oleks sisult mõttetu. Energiasalvestussüsteem koosneb paljudest elementidest, mille ülesanne tervikuna on võimaldada trammi pidurdamisel tekkiva hõõrdejõu salvestamist elektrienergiana ja selle taaskasutamist trammi liigutamiseks. Süsteemi elementideks on muundur, tarkvaralahendus, kontrollseade, drossel, samuti diagnostikaja järelevalvesüsteem. Sellest, milline on energiasalvestusmeedium, kuhu pidurdamisel saadav energia salvestatakse (kas aku või ülikondensaator), ei sõltu energiasalvestussüsteemi ülesehitus ega toimimine, samuti pakkuja kogemus. Mõlemad salvestusmeediumid on tehnilise kirjeldusega kooskõlas ja hankijal on ka pärast trammide ostmist võimalik vahetada üks meedium teise vastu ilma oluliste muudatusteta energiasalvestusseadmes. Kliimaseade salongis 8

(18)Hankija otsuse punktis 12 leiti, et kaebaja pakutaval trammil puudub sõitjate salongi kliimaseade, mistõttu on pakkumus mittevastav. Põhjendanud on hankija oma väidet sellega, et 21.09.2012 vastas kaebaja hankija küsimusele, et suvel jahutatakse salongi välisõhuga ja talvel soojendatakse salongi soojendatud välisõhuga. Sellest põhjendusest ei ilmne, et kaebaja pakkumus ei vastaks tehnilisele kirjeldusele. Tehnilise kirjelduse p 3.14, kehtestab nõude, et trammi juhikabiin ja sõitjate salong peavad olema varustatud automaatselt töötavate kliimaseadmetega ning et salongi kütte ja ventilatsiooni reguleerimine toimub automaatselt, nagu hankija on otsuses viidanud. Selle, mida tähendab antud kontekstis „kliimaseade“, defineerib aga kogu punkti 3.14 sõnastus koostoimes p-s 3.8 sätestatuga. Tehnilise kirjelduse p 3.14 teist ja kuuendat lõiku koos vaadates on selge, et hankija on eristanud salongi kütte ja ventilatsiooniseadmeid ning juhikabiini kliima, kütte ja ventilatsiooniseadmeid. Tehnilise kirjelduse p-s 3.8 on sätestatud nõuded juhikabiinile. Juhikabiinis nõutakse välisõhufiltriga kliimaseadet ning et oleks tagatud keskmine temperatuur +18ºC kuni välistemperatuurini -30ºC. Eraldi on välja toodud, et kliimaseade peab juhikabiinis olema reguleeritav vahemikus +15ºC... +25ºC. Reisijatesalongi kohta eraldi temperatuurinõudeid HD-st ei tulene. Küll aga on tehnilise kirjelduse p-s 3.14 sätestatud, et salongi jahutuseks tuleb kasutada ainult värsket õhku. Konditsioneer ei kasuta ainult värsket õhku. Konditsioneeris segatakse välisõhk kasutatud siseõhuga. Seepärast pakkuski Stadler sellist õhutamisseadet, mis ei ole pelgalt ventilaator, vaid võtab kogu õhu väljast, filtreerib selle ja vähendab samaaegselt õhuniiskust. Niisiis vastab kaebaja pakkumuses kirjeldatud sõitjate salongi kliimaseade kõigile punktis 3.14 esitatud nõuetele. Ebaõige on vaidlustuskomisjoni järeldus justkui salongi tuleks jahutada hankija poolt eelnevalt määratletud temperatuurini. Hankija on selgelt eristanud kliimaseadet juhikabiinis, mida tõepoolest tuleb teatud temperatuurini jahutada ning ventilatsiooniseadet sõitjate salongis, mille osas pole HD-s nõutud, et süsteem peab jahutama salongi ettemääratud temperatuurini. Seega on täiesti arusaamatu ja põhjendamatu vaidlustuskomisjoni p-s 7.3.1 esitatud seisukoht, et kaebaja pakkumus ei vasta HD p-s 3.14 sätestatud nõutud kliimaseadmetele esitatud nõuetele. Vaidlustuskomisjon on ebaõigesti lähtunud Euroopa Komisjoni teatises sätestatud kliimaseadme mõistest, kuivõrd lähtuda tuleb ikkagi HD-s sätestatust (Komisjoni teatis räägib kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmetest). Pakkuja ei saa pakkuda sõitjatesalongis sellist seadet, mis kasutab lisaks välisõhule ka siseõhku. 6. Tallinna Linnatranspordi AS vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Põhjendused: Uksed Tehnilise kirjelduse punktis 3.10 sisalduva nõude kohaselt peab trammil olema vähemalt viis ust. Soovituslikult peab trammi igas sektsioonis olema vähemalt üks uks. Tehnilise kirjelduse punktis 3.10 on sõnaselgelt kirjas, et „uste minimaalne avanemislaius on 1300 mm“. Stadler ei ole pakkunud trammi, millel oleks viidatud kaks kohustuslikku nõuet täidetud. Seega ei vasta Stadleri pakutava trammi uksed kahele nõudele – uste arv pole piisav ja nad on liiga kitsad. Stadler märgib, et kui uste arv ja laius oleks hindamiskriteeriumid, siis tooks väiksem uste arv ja laius talle kaotuse hindepunktides. Seega tunnistab Stadler ka ise, et ta ei ole nõudeid trammi uste arvu ja laiuse osas täitnud. Uste arv on sätestatud nõudena, mitte soovitusena. Soovituslik on vaid uste paiknemine igas pakutava trammi sektsioonis. Stadleri väited selle kohta, et antud nõue on soovitus ja seda ei tule järgida, on kohatud. Stadleri väide seesuguse nõude konkurentsi piiravast iseloomust, ebamõistlikkusest ning trammi kasutusomaduste halvendamisest on taaskord suunatud hankedokumentide vaidlustamisele. Esiteks ei piira nõutav uste arv kuidagi konkurentsi, nii Stadler kui CAF pakuvad viie uksega tramme, seega ei kahjusta sellise trammi ostusoov kuidagi konkurentsi ega Stadleri võimekust 9

(18)konkureerida. Uste arv ja laius on hankedokumentide nõuded ning kui pakkumus ei täida neid tintingimusi, on hankijal riigihangete seadusest tulenev kohustus tema pakkumus mittevastavaks tunnistada. Stadler väidab kaebuses, et ta ei lugenud lausest „uste minimaalne avanemislaius“ välja, et kõigi uste avanemislaius pidi olema vähemalt 1300 mm. Sellist väidet Stadler vaidlustusmenetluses ei esitanud, mistõttu on kaheldav väite õigsus. Siiski, kui Stadler ka ei mõistnud pakkumuse esitamisel mingit tingimust, oleks ta saanud RHS § 56 lg 1 kohaselt hankijalt küsida. Siiski, sõnastus „uste minimaalne avanemislaius“ on üheselt mõistetav. Stadleri viidatud määrus näeb ette miinimumnõude, kui palju peab trammil uksi olema. Määrus ei keela hankijale osta rohkemate ustega tramme. Uste arvu sätestamine hankedokumentides on hankija diskretsiooniotsus. Stadleri väited, et uste arv mõjutab trammi täismassi ja et suurem uste arv halvendab trammi kasutusomadusi ning suurendab kulusid, on spekulatiivsed – trammi kulude vähendamiseks on võimalik kasutada ka muid vahendeid peale uste arvu ning nende laiuse vähendamise. Stadler pakkus trammi pikkusega 27,210 m, mispuhul esineb väidetavalt raskusi viie ukse mahutamisega. Tegelikkuses on ka 27 meetrisele trammile võimalik mahutada viis ust. Stadler pole vastupidist tõendanud. Pealegi, Stadleril oli õigus pakkuda ka pikemat trammi kui 27 meetrit, kui tal esines probleeme uste arvu mahutamisega. Trammi pikkuse kohta oli hankija poolt antud vahemik 27-33 meetrit (HD punkt 2.2). Pikema trammi puhul ei oleks esinenud väidetavaid probleeme nõutud arvu ja laiusega uste mahutamisega. Tuleb märkida, et Stadleril oli võimalik pakkuda 5-ukselist trammi. Nimelt on Stadler välja arendanud 6-ukselise trammi prototüübi. Hankija arusaama kohaselt jättis Stadler hankedokumentidele vastava trammi pakkumata üksnes selle kallima hinna tõttu ja üritab nüüd vaatamata hanketingimustele pakkuda enda toodetavat hankenõuetele mittevastavat trammi. Akude kasutusiga Tehnilise kirjelduse punkti 3.6.10 kohaselt peab trammi aku kasutuseaks olema vähemalt 10 aastat. Stadler on pakkunud trammi akut, mille kasutusaeg on 5 aastat ehk nõutust poole lühem. Stadler väidab, et hankedokumentides sätestatud nõuetele vastavat akut ei ole olemas. Selle väite ebaõigsust tõendab juba see, et kolmas isik on hankija esitatud nõuetele vastava aku pakkunud. Ka akule esitatavate nõuete osas ei ole Stadler vaidlustanud hankedokumente, mis oleks olnud asjakohane, kui oleks ka tegelikkuses nõutud seadet, millise loomine ei ole tehniliselt võimalik. Seega puudub vaidlus, et Stadleri pakutav trammi aku ei vasta hankedokumentidele. Energiasalvesti Hankedokumentide lisa 11 punkti 3.6.8 punkt 3 sätestab, et pakkuja peab pakkuma juba toimivat energiasalvestussüsteemi, mis on reaalselt töötanud rööbastranspordil vähemalt 6 kuud (pakkuja pidi esitama vastavad referentsid). Stadler on pakkunud ülikondensaatoritel töötavat süsteemi ning märkinud pakkumuses, et sellise konfiguratsiooniga süsteem on Genfis kasutusel alates 2012. aasta juunist. Selline kasutuskogemus ei vasta hankedokumentides sätestatud nõuetele ning sellega on hankija oma otsust muuhulgas põhjendanud. Kaebaja viitab valesti, et kasutuskogemuse nõue tuleneb HD punktist 3.1.10. Pakkumuse vastavuse hindamisel kontrollis hankija, kas pakkumus vastab tehnilise kirjelduse punktile 3.6.8. Viide punktile 3.1.10 ei ole asjakohane, sest vaidlus ei ole pakkuja kvalifikatsiooni üle. Viidatud punktist 3.6.8 on üheselt arusaadav, et pakkuja peab näitama sellise energiasalvestussüsteemiga trammide, mida ta hankijale pakub, kasutuskogemust. Kui Stadler leidis, et punkt 3.6.8 ei saa olla pakkumusele esitatav tingimus või et see on sisutu, oleks ta saanud vaidlustada hankedokumente. Täna on see tingimus hankedokumentides ning hankija ei saa seda eirata. Ka on hankija seisukohal, et on oluline, et pakkuja on pakkumuses pakutud energiasalvestussüsteemiga tramme pakkunud vähemalt 6 kuud enne pakkumuse 10

(18)esitamist. Hankija ei soovinud saada süsteemi, mis on varem läbi proovimata ja olla seega pakkupakkujale esmane uue süsteemi katsetaja. Lisaks sellele on Stadler esitanud selle kohta, millal uus süsteem kasutusele võeti, kohtule ning hankijale ebaõiget teavet. Stadler arvab, et hankija on enda esitatud tingimuse sõnastust valesti tõlgendanud. Hankija on hanketingimused loonud ja saab aru, missugustele tingimustele tramm peab vastama. Kui pakkuja jaoks on hanketingimus arusaamatu või põhjendamatu, oli tal selle tingimuse kohta võimalik küsimusi esitada või see vaidlustada. Nõudmine, et pakutav süsteem peab olema mingi aja jooksul enne pakkumuse esitamist kasutusel olnud, on mõistlik ja tehniliste seadmete ostmisel harilik. Vastavalt RHS § 117 lg 2 p 7 võib pakkuja (kaebaja) hankedokumendi vaidlustada, kuid RHS § 121 lg 1 kohaselt on vaidlustuse esitamise tähtaeg 7 päeva. See tähtaeg on möödunud. Seda on oma otsuse punktis 7.2.1 õigesti märkinud ka vaidlustuskomisjon. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa hankedokumente vaidlustada, kuid Stadler üritab seda siiski teha. Stadleri esitatud referentsid (lisa S-6) on koostatud akudel põhineva süsteemi kohta – tegemist on kardinaalselt erineva salvestusmeetodiga. See, kas energiasalvestussüsteem põhineb ülikondensaatoritel või akudel, on oluline erinevus. Ülikondensaatorid on uus lahendus ja selle eelis on, et ülikondensaatorit võib laadida ja maha laadida enam kui tuhandeid kordi rohkem, võrreldes akudel põhineva süsteemiga. Piltlikult öeldes erinevad need süsteemid nagu LED valgusti ja hõõglamp ning samavõrd kohatu on kaebaja väide, et ei ole vahet, kas tegemist on akudel või ülikondensaatoritel põhineva süsteemiga. Nii ei saa hankija arvesse võtta Stadleri akudel põhineva süsteemiga trammide tootmist Grazi ja Müncheni tarvis ega Stadleri pakkumust seetõttu vastavaks tunnistada. Stadleri pakkumus oleks nõudele vastanud vaid juhul, kui ta oleks tõendanud, et tema toodetud ülikondensaatoritel põhineva süsteemiga tramm on kasutuses olnud kauem kui kuus kuud enne pakkumuse esitamist. Seda Stadleri esitatud referentsidest ei selgu. Ülikondensaatoritel põhinev energiasalvestussüsteem ei ole akudel põhinevaga sarnane. Tegemist on kardinaalselt erinevate tehniliste lahendustega. Stadleri esitatud informatsiooni kohaselt on ülikondensaatoritega süsteem kasutusel Genfi trammidel, mis on Stadleri väidete kohaselt Genfis töös alates juunist

1. Sellistest andmetest lähtudes oli Stadleril pakkumuse esitamise ajaks selliste trammide kasutuskogemust vaid kolm kuud. Stadler on kohtule väitnud, et tegelikult algas ülikondensaatoritega süsteemiga trammide testkasutus juba aprillis
2. Esiteks, trammide testkasutus ei võrdu reaalse kasutuskogemusega. Stadler on sellest aru saanud ja on oma pakkumuses avaldanud vaid, millal algas trammide reaalne kasutus. Stadler üritab lisaks kohtus hanketingimuste vaidlustamisele muuta ka oma pakkumust – avaldada uusi andmeid oma kasutuskogemuse kohta. See ei ole riigihangete seaduse kohaselt lubatav. Oma otsuses on hankija Stadleri tagasilükkamist liigvähese kasutuskogemusega seoses põhjendanud, viidates et ülikondensaatoritel põhineva süsteemiga trammide kasutuskogemus jääb alla kuue kuu. Kusjuures on selgunud, et Stadler on oma kasutuskogemuse kohta avaldanud valeteavet. Stadler on oma koduleheküljel avaldanud pressiteate, milles teatatakse ülikondensaatori süsteemiga põhinevate trammide kasutuselevõtust alates juulis
3. Valeteabe esitamine kahjustab Stadleri mainet ja loob aluse kahelda ka kõigi muude esitatud andmete ja väidete õigsuses. Stadleri väited trammide kasutamiskogemuse kohta teatud kliimas ei ole asjakohased. Hankija ei sellist nõuet hanketingimustes sätestanud. Kliimaseade salongis Tehnilise kirjelduse punkt 3.14 sätestab, et trammi juhikabiin ning sõitjate salong peavad olema varustatud automaatselt töötavate kliimaseadmetega. Salongi kütte ja ventilatsiooni reguleerimine toimub automaatselt, eelnevalt määratud parameetrite järgi. Lisaks sellele on tehnilise kirjelduse punktis 3.14 nõutud, et „salongi jahutuseks tuleb kasutada ainult värsket õhku. Samal ajal peab jahutusega alanema ka õhuniiskus“. Samuti sätestab punkt 3.14, et küte peab tagama sõitjate salongis vähemalt +10 ja juhikabiinis + 18, kui välitemperatuur on kuni -
4. Niisiis on Stadler 11

(18)vääralt väitnud, et hankija pole sätestanud nõuet sõitjate salongi temperatuuriks. Stadleri pakutud trammides on sõitjate salongi paigaldatud vaid ventilatsiooniseade. Hankija on sellele asjaolule ka oma otsuse põhjendustes viidanud. Kusjuures, Stadler on oma pakkumuses ise eristanud kliimaseadet ja ventilatsiooni. Juhikabiini on Stadler pakkunud kliimaseadet, sõitjate kabiini üksnes ventilatsiooniseadet. Seega Stadler ilmselgelt mõistis, et ta ei paku trammi, mille sõitjate salongis on kliimaseade, kuigi selline nõue oli hankedokumentides esitatud. On üheselt arusaadav, mis on kliimaseade. Kliimaseade ei ole ventilaator, mis õhku ringi ajab. Ventilaatori abil ei ole võimalik temperatuuri vähendada, seega ei ole temperatuuri automaatne reguleerimine võimalik. Lisaks, lihtsalt õhu ventileerimisel õhuniiskus ei alane, seda saab saavutada vaid kliimaseadme kasutamisega. Euroopa Komisjoni teatises nr C-172/1, millele vaidlustuskomisjon on viidanud, on defineeritud kliimaseadme mõiste. Vaidlustuskomisjon on õigesti märkinud, et kodumajapidamises kasutatava kliimaseadme mõiste ei erine avalikes ruumides, sh ühistranspordis kasutatavate kliimaseadme mõistest. Stadler on selgitanud, et tema pakutud ventilatsiooniseadmega „jahutatakse suvel salongi värske välisõhuga. See õhk ei ole kunstlikult jahutatud. Talvel soojendatakse välisõhku. Kontrastiks, juhikabiin on varustatud õhukonditsioneeriga, mis jahutab suvel õhku kunstlikult“. Kuna nii juhikabiini kui reisijatesalongi nõuti kliimaseadet ja pakutakse erinevaid seadmeid, on pakkumus mittevastav. Värske õhu kasutamisel salongi jahutamiseks ei ole võimalik tagada temperatuuri automaatset reguleerimist Eestis tavapäraste suviste temperatuuride juures, kus välitemperatuur võib tõusta ka +30 kraadini. Stadleri väide, et hankija on eristanud salongi ja juhikabiini kliimaseadet, on vale. Samuti ei ole õige Stadleri järeldus, justkui konditsioneer ei kasuta vaid värsket õhku. Kaebusest tulenevalt kinnitab Stadler, et ei ole üldse võimeline pakkuma kliimaseadmega trammi. 7. Construcciones y Auxiliar de Ferrocarrile, S.A. vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Põhjendused: Uksed Stadler on tunnistanud nii vaidlustusmenetluses kui ka kohtule esitatud kaebuses läbivalt ise, et tema pakutud trammide uste arv ja avanemislaius ei vasta HD-s esitatud tingimustele. Nimetatud tagasilükkamise põhjuse vaidlustamiseks on Stadler asunud väitma, et esitatud nõuded ei ole mõistlikud. Kolmas isik nõustub VAKO-ga, et sellisele väitele tuginedes ei ole Stadleril õigust enda pakkumuse tagasilükkamist vaidlustada. HD tingimuste vaidlustamise tähtaeg on juba ammu möödunud. Lisaks on Stadleri etteheited tingimuse otstarbekusele ka tõendamata ning sisuliselt ebaõiged. Hankija seatud nõuded on mõistlikud ning nende järgimine praktikas probleeme ei tekita. Stadleri viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega vastuolu puudub, kuna see ei keela hankijatel määruses sätestatud miinimumnõuetest kõrgemaid nõudeid seada. Stadleri väide, et HD-s pole sätestatud, et uste avanemislaius 1300 mm peab olema tagatud kõigil ustel, on vastuolus HD sõnastuse ja Stadleri varasemate seisukohtadega. HD Lisa 1 punktist 3.10 tuleneb üheselt mõistetavalt, et uste avanemislaius 1300 mm peab olema tagatud kõigil ustel. Kogu vaidlustusmenetluse vältel VAKO-s on selliselt mõistnud tingimuse sisu ka Stadler. Stadleri väide, et tegemist ei ole miinimumnõude, vaid hindamiskriteeriumiga, on samuti vale. Kolmas isik nõustub VAKO-ga, kes on leidnud, et HD Lisa 1 punktidest 3.10 ja 2.2 tuleneb üheselt mõistetavalt, et tegemist on pakutavale trammile seatud selliste tingimustega, mille täitmine on kohustuslik ja milliste puudustega pakkumus ei saa jõuda pakkumuste hindamise staadiumisse. Akude kasutusiga Stadler on tunnistanud nii vaidlustusmenetluses VAKO-s kui ka kohtule esitatud kaebuses läbivalt ise, et tema pakutud akulahendus ei vasta HD-s esitatud tingimustele. Nimetatud tagasilükkamise 12

(18)põhjuse vaidlustamiseks on Stadler asunud väitma, et esitatud nõuded ei ole mõistlikud. Kolmas isik nõustub siin täielikult VAKO-ga, et sellisele väitele tuginedes ei ole Stadleril õigust enda pakkumuse tagasilükkamist vaidlustada. HD tingimuste vaidlustamise tähtaeg on juba ammu möödunud. Lisaks on Stadleri etteheited tingimuse otstarbekusele ka tõendamata ning sisuliselt ebaõiged. Hankija seatud nõuded on mõistlikud ning nende järgimine praktikas probleeme ei tekita. Erinevalt Stadleri poolt väidetust on HD-s esitatud nõuetele vastav aku olemas. Energiasalvesti Stadleri pakkumus on lükatud tagasi muuhulgas seetõttu, et tema poolt pakutud energiasalvestusseadmetega trammid ei ole olnud kasutuses HD-s nõutud 6 kuud. Nimetatud tagasilükkamise põhjuse vaidlustamiseks on Stadler mõelnud välja mitmeid alusetuid väiteid. Esiteks väidab Stadler, et trammide energiasalvestusseadmetele HD lisa 1 punktis 3.6.

1. esitatud tingimus iseloomustab pakkujat ja mitte pakutavat trammi ehk Stadleri väitel on tegemist kvalifitseerimistingimuse ja mitte pakkumusele esitatud tingimusega. Kolmas isik nõustub VAKOga, kes on leidnud, et vaidlusalune tingimus on esitatud just pakutavale trammile ehk tegemist on pakkumusele esitatud tingimusega. HD Lisa 1 punkti 3.6.8 alapunktis 3 on nõutud, et pakutaval trammil peab olema selline energiasalvestussüsteem, mis on reaalselt 6 kuud töötanud. VAKO on tuvastanud, et nimetatud nõude eesmärk oli mitte lubada pakkumuse esitamist selliste energiasalvestussüsteemidega trammidele, mille nõutav kasutuskogemus pakkujal puudub. Järelikult on siin tegemist ilmselgelt pakkumusele esitatud tingimuse ja mitte pakkuja kvalifitseerimistingimusega. Teiseks heidab Stadler hankijale ette, et miks hankija ei ole arvestanud lisaks Stadleri poolt viidatud Genfi kogemusele ka Grazis ja Münchenis kasutatud trammide andmeid. Kolmas isik nõustub siin VAKO-ga, et HD-s on nõutud, et just käesolevas hankes pakutaval energiasalvestussüsteemil peab olema vähemalt 6-kuuline kasutuskogemus. Vaidlust pole, et Stadler on antud hankes pakkunud ülikondensaatoritel töötavat süsteemi. Sellise süsteemi kogemus on Stadleril enda väitel üksnes Genfis kasutusel olevatel trammidel. Kuna see oli pakkumuse esitamise hetkel aga lühem, kui 6 kuud, siis järelikult ei olnud vastav nõue täidetud. Seda nõuet ei olnud võimalik täita Grazis ja Münchenis kasutatud trammide kogemusega, kuna seal on tegemist akudel töötava energiasalvestussüsteemiga, mida antud hankes ei pakuta. Ülikondensaatoritel ja akudel töötava süsteemi näol on tegemist kardinaalselt erinevate tehniliste lahendustega süsteemidega. Kuna antud hankes pakkus Stadler ülikondensaatoritel põhinevat energiasalvestussüsteemi, siis ei ole tal võimalik selle süsteemi 6-kuulist kasutuskogemust sisustada akudel töötava süsteemi kogemusega. Kolmandaks väidab Stadler, et kuigi Genfi trammide kommertskasutuse pikkuseks ei olnud nõutud 6 kuud, siis koos testkasutusperioodiga on viidatud 6 kuu nõue siiski täidetud, kuna testkasutus algas juba
2. aasta aprillis. Kolmas isik on seisukohal, et kõnealusele 6-kuulisele kogemusele esitatud nõude täitmise puhul omab tähtsust üksnes see, millal algas kommertskasutus. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et oma pakkumuses on ka Stadler ise avaldanud üksnes kommertskasutuse algusaja (juuni) ja mitte testkasutuse oma (aprill). Isegi, kui lähtuda aprillist, siis pakkumuste esitamise seisuga ei oleks 6 kuu nõue ikka täidetud, kuna aprill, mai, juuni, juuli ja august annavad kokku 5 kuud. Kliimaseade salongis HD Lisa 1 punktis 3.14 on üheselt mõistetavalt nõutud, et nii trammi juhikabiin kui ka sõitjate salong peavad olema varustatud automaatselt töötavate kliimaseadmetega. Stadler tunnistab ise, et tema poolt pakutavate trammide sõitjate salongis kliimaseade puudub. Stadleri pakutavate trammide sõitjate salongis on kliimaseadme asemel ventilaator. Kolmas isik nõustub VAKO-ga, kes on leidnud, et ventilaator ei ole kliimaseade ning ventilaatori abil ei ole võimalik teostada kõiki neid funktsioone, mida teostab kliimaseade. Sealhulgas ei ole ventilaatori abil täita HD Lisa 1 13

(18)punktis 3.14 esitatud õhu jahutamise ning õhuniiskuse alandamise nõudeid sõltumata välistemperavälistemperatuurist. Lisaks on VAKO kolmanda isiku arvates leidnud õigesti, et HD kohaselt peab salongi [---] ventilatsiooni reguleerimine toimuma automaatselt, eelnevalt määratud parameetrite järgi, millise nõude täitmine ei ole ventilatsiooniseadmega täidetav, kuna ventilatsiooniseadmete kasutamisel salongi jahutamiseks ei ole soovitavate parameetrite eelnev määramine võimalik (salongi automaatne jahutamine hankija poolt eelnevalt määratud temperatuurini ei ole võimalik). Seda tunnistas VAKO istungil ka Stadleri esindaja. Siinjuures jääb arusaamatuks, millele tuginedes väidab Stadler oma kaebuses, et HD ei näe sõitjate salongile ette kohustuslikke temperatuurinõudeid. HD Lisa 1 punkt 3.

1. näeb selgelt ette, et küte peab tagama sõitjate salongis vähemalt +10 ℃ ja juhikabiinis + 18 ℃, kui välitemperatuur on kuni -30℃. Kolmas isik nõustub VAKO-ga, kes on leidnud, et Stadler eksib, kui väidab, et HD kohaselt kliimaseadet selle mõiste tavatähenduses trammi salongis olema ei peagi ja kliimaseadme asemel võib pakkuda ventilatsiooniseadet. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus leidis, et Stadler Bussnang AG kaebus on põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub VAKO otsuse põhjendustega vaidlustatud osas ja ei pea HKMS § 165 lg 2 alusel vajalikuks neid korrata. Põhiväited
3. Sisuliselt on Stadler Bussnang AG seadnud praegusel juhul kahtluse alla hankedokumentide põhjendatuse ja vajalikkuse, viidates mitme tingimuse vastuolulisusele, ebamõistlikkusele, täitmise võimatusele, konkurentsimoonutuste tekitamisele jne (kaebuse p 16, 17, 19, 20, 21, 28-30). Kohus nõustub VAKO otsuse p-s 7.2.1 ja 7.4, vastustaja poolt kaebusele esitatud vastuväidete p-s 10, 12, 26, ja 48 ning kolmanda isiku poolt kaebusele esitatud vastuväidete p-s 9 ja 17 esitatud ja riigihankevaidluste praktikas omaks võetud seisukohtadega, mille kohaselt on hankedokumentide vaidlustamise tähtaeg pakkumuste vastavuse hindamise hetkeks möödunud ning selles staadiumis ei saa enam tugineda nende õigusvastasusele, ebaotstarbekusele, ebamõistlikkusele või vastuolulisusele.
4. Nõustuda ei ole võimalik ka kaebaja teise keskse väitega, et HD Lisas 1 „Trammi tehniline kirjeldus“ sätestatud miinimumnõuetele mittevastavat pakkumust ei saa hankija mittevastavaks tunnistada, kui seda pole HD p-s 2.2 nimetatud põhinõudena. Kaebaja arvates räägib miinimumnõude kohustuslikuna käsitamise vastu see, et sama tingimuse on hankija kehtestanud pakkumuste hindamise kriteeriumina HD lisas IV “Tehnilise pakkumuse hindamistabel”. Kohtu arvates pole vastuolu selles, kui kõigepealt kontrollitakse pakkumuse vastavust miinimumnõuetele ja seejärel, tuvastanud vastavuse miinimumnõuetele, antakse pakkumustele punktihinded vastavalt nende sisule. Pakkuja kohustus järgida pakkumuse tegemisel Lisas 1 „Trammi tehniline kirjeldus“ sätestatud miinimumnõudeid ja hankija kohustus miinimumnõuetele mittevastav pakkumus tagasi lükata tuleneb RHS § 47 lg-st 1 ja 2 ning HD p-st 1.6, 3.1.14, 4.3.1 ja 4.3.
5. Uksed
6. VAKO tuvastas õigesti, et Stadler Bussnang AG pakkumus ei vasta trammi uste arvu ja laiuse osas tehnilise kirjelduse p-le 3.10, mis sätestab: „Trammil peab olema vähemalt viis ust ning 14

(18)soovituslikult peab trammi igas sektsioonis olema vähemalt üks uks. Uste minimaalne avanemisavanemislaius on 1300 mm.“ Sellest tingimusest tuleneb selge ja ühemõtteline keeld pakkuda trammi, millel on vähem kui viis ust, kusjuures iga ukse laius peab olema vähemalt 1300 mm. Viimatinimetatud nõue tuleneb seejuures ka tehnilise kirjelduse p-s 2.2 olevast tabelist 3 „Trammi üldised mõõtmed“. Kusagilt ei ole võimalik lugeda või järeldada, et tegelikult on tegemist soovitusega, mitte nõudega. Viidatud lausetest tuleneb selgelt, et soovituslik on üksnes see, et igas sektsioonis oleks üks uks.

1. Kaebaja esitas oma pakkumuses kaks võimalust: 5 ust, millest kaks on laiusega 1300 mm ja kolm laiusega 800 mm, ning 4 ust, igaüks laiusega 1300 mm. Kaebaja pidas seda optimaalseks lahenduseks. Kohus kordab kohtuotsuse p-s 9 võetud seisukohta, et pakkujal ei ole õigust pakkuda toodet, mis ei vasta tehnilises kirjelduses kohustuslikuna kehtestatud nõudele, kuid mida pakkuja ise peab otstarbekaks lahenduseks. Pakkuja ei saa hankijale ette kirjutada, millistele tingimustele vastavat toodet oleks pakkuja arvates hankijal otstarbekas ja mõistlik osta (kaebuse p 18-19). Korrata tuleb ka seisukohta, et väited vastuolude kohta teiste nõuetega ja vaba konkurentsiga on praeguses menetlusstaadiumis asjakohatud (kaebuse p 20-21).
2. Viide majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.11.2010 määrusele nr 107 on asjakohatu. Määruse § 37 kehtestab, kui palju teenindusuksi peab rööbassõidukil vähemalt olema. Õige on hankija väide, et määrus ei keela hankijal osta viie või rohkem uksega tramme. Aku kasutusiga
3. Kaebuses väidetakse: „HD punktis 3.6.10 on kehtestatud trammide akudele nõue, et nende eluiga peab olema 10 aastat või 380 000 km ja need peavad olema hooldevabad. Lisaks peab tramm olema võimeline käivituma pärast kahenädalast seismist välistingimustes -35°C juures. Sellistele tingimustele samaaegselt vastavaid akusid ei ole tegelikkuses olemas.“
4. Kohus märgib esiteks, et kaebaja selle väite õigsuse korral pole ka temal endal isegi teoreetiliselt võimalik tingimustele vastavat pakkumust teha, kuna hankedokumente praeguses staadiumis enam vaidlustada ei saa (kohtuotsuse põhjenduste p 9).
5. Kaebaja kinnitas pakkumuses (lk 58), et tema pakutava geelaku kasutusiga on 5 aastat. Kaebuse kohaselt on 5-aastane kasutusiga pakkumuses märgitud põhjusel, et selle aja järel hakkab akude mahutavus vähenema, kuid need ei muutu kõlbmatuteks. Kohus leiab, et asjaolu, et aku võib pärast eeldatavat kasutusiga olla kasutatav (millise väite õigsuses pole üldjuhul põhjust kahelda), ei väära fakti, et pakkuja soovis akut, mille kasutusiga on 10 aastat, kaebaja aga pakkus akut, mille kasutusiga on 5 aastat. Toote kasutusiga on eeldatav (tavaline) aeg, mille jooksul see töötab täielikult. Hankedokumentidest ei nähtu, et hankija soovis osta trammi akuga, millel on 5 aastane kasutusiga, pärast mida võib hakata selle mahutavus vähenema, samas kõlbmatuks muutumata.
6. Hankija esitas VAKO-le 28.11.2012 tõendi, milles toodud kinnitused on vastuolus Hoppecke Batterie Systeme GmbH 26.11.2012 tõendis väidetuga. Seda vaidlust pole aga alust ega vajadust lahendada käesoleva kohtumenetluse raames (kohtuotsuse põhjenduste p 9). Energiasalvesti
7. HD Lisa 1 p 3.6.8 alapunkt 3 sätestab: „Energiasalvesti peab olema heaks kiidetud Tellija poolt. Pakkuja peab pakkuma juba toimivat energiasalvestussüsteemi, mis on reaalselt töötanud rööbastranspordil vähemalt 6 kuud (esitada vastavad referentsid).” Hankija lükkas kaebaja 15

(18)pakkumuse tagasi põhjusel, et pakutavad energiasalvestusseadmetega trammid on olnud kasutuses vähem kui nõutud 6 kuud (võttes aluseks süsteemi, mis on kasutusel Genfis alates

1. aasta juunist).
2. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et tegemist on pakkuja kogemust iseloomustava kvalifitseerimistingimusega. VAKO leidis õigesti, et see tingimus on esitatud konkreetselt pakutava trammi energiasalvestussüsteemile (trammile peab pakkuma sellist energiasalvestussüsteemi, mis on reaalselt 6 kuud töötanud) eesmärgiga mitte lubada pakkumuse esitamist selliste energiasalvestussüsteemidega trammidele, mille kasutuskogemus pakkujal puudub. Seega pidid pakkujad tõendama, et sama energiasalvestussüsteem, mida pakutakse hankijale käesolevas hankemenetluses, on reaalselt töötanud rööbastranspordil vähemalt 6 kuud. Hankija märgib asjakohaselt, et ta ei soovinud saada süsteemi, mis on varem läbi proovimata ja olla seega pakkujale esmane uue süsteemi katsetaja, ning et nõudmine, et pakutav süsteem peab olema mingi aja jooksul enne pakkumuse esitamist kasutusel olnud, on tehniliste seadmete ostmisel mõistlik ja harilik.
3. Kohtu arvates on kaebaja argumendid, et ülikondensaatoritel põhinevat energiasalvestussüsteemi kasutava trammi pakkumisel võib referentsina kasutada akudel põhinev energiasalvestussüsteemi kasutavat trammi, meelevaldsed ning ilmses vastuolus hankedokumentide sisu, mõtte ja eesmärgiga. VAKO on selles osas oma otsust põhjalikult motiveerinud ning ükski kaebaja väide ei lükka ümber VAKO arutluskäiku. Kohus ei pea HKMS § 165 lg 2 alusel vajalikuks VAKO motiive selles osas üle korrata.
4. Kui kaebaja leidis, et punkt 3.6.8 ei saa olla pakkumusele esitatav tingimus või et see on sisutu, oleks ta saanud vaidlustada hankedokumente (kohtuotsuse põhjenduste p 9).
5. Genfi tarnitud trammide kasutusaeg ei anna kokku 6 kuut ei juhul, kui need võeti kasutusse
6. aasta juunis või juulis ega isegi juhul, kui need võeti kasutusele aprillis. Siiski tuleb märkida, et trammi testkasutus ei võrdu reaalse kasutusega. Arvestades viimatinimetatud nõude mõtet ja eesmärki peab olema tegemist mitte katsetamisega/testimisega, vaid klientidele täismahus teenuse osutamisega vastavalt toote kasutusotstarbele. Kliimaseade salongis
7. Kohtu arvates oli kliimaseadme puudumise motiivil pakkumuse tagasilükkamine vaieldavam võrreldes eespoolnimetatud uste arvu ja laiuse, aku kasutusea ja energiasalvesti referentsi puuduste motiividega. Ehkki ventilatsiooniseadme ja kliimaseadme erinevus on üldteada, muudab praegusel juhul asja vähemalt vaieldavaks hankedokumentide sõnastus, mis erineb juhikabiini ja salongi osas, pole üheselt selge salongiõhu jahutamise nõude osas ning võimaldab seetõttu mitmeid tõlgendusi või vähemalt välistab ühe ja ainuõige tõlgenduse (nagu nt uste ja akude puhul).
8. Siiski märgib kohus, et toetada tuleb hankija ja VAKO lähenemist.
9. HD Lisa 1 p 3.14 lõiked 1, 2 ja 8 sätestavad: „Trammi juhikabiin ja sõitjate salong peavad olema varustatud automaatselt töötavate kliimaseadmetega. Salongi kütte ja ventilatsiooni reguleerimine toimub automaatselt, eelnevalt määratud parameetrite järgi. Küte peab tagama sõitjate salongis vähemalt +10ºC ja juhikabiinis +18ºC, kui välistemperatuur on kuni -30ºC.“
10. Esimesest lausest järeldub, et kliimaseade peab olema nii juhikabiinis kui sõitjate salongis. Siin ei eristata nõudeid juhikabiinis ja salongis olevatele kliimaseadmetele. Teisest lausest tuleneb, et 16

(18)kliimaseade peab võimaldama salongi kütet ja ventilatsiooni reguleerida automaatselt. Kohus leiab, et kaebaja arutluskäik oleks õige juhul, kui esimest lauset tehnilises kirjelduses ei oleks. Samas tuleb sätteid tõlgendada nende koosmõjus ja vastastikuses seoses, mitte isoleeritult. Kui üks seade peab olema võimeline hoidma teatud temperatuuri juhikabiinis (vastavalt vajadusele nii soojendamise kui jahutamise teel – selles osas vaidlust pole ja nõuded on p-s 3.8 sõnaselgelt kirjas), siis peab ta seda võimaldama teha ka sõitjate salongis. Vastasel korral jõuaksime järeldusele, et p 3.14 lõikes 1 räägitakse kahest erinevast seadmest, mida sätte sõnastus ja eeldatav mõte siiski ei võimalda teha. Ka kaebaja ise on pakkumuse punktides eristanud ühelt poolt kliimaseadet (juhikabiinis) ja ventilatsiooniseadet (salongis).

1. See, et salongi jaoks mõeldud seade peab võimaldama ka õhu jahutamist, tuleneb kliimaseadme tavatähendusest, aga ka VAKO otsuses viidatud Euroopa Komisjoni definitsioonist kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete kohta, mis oma põhiolemuselt ei saa olla erinev trammis kasutatavast kliimaseadmest, samuti p 3.14 lõikest 5, mis räägib salongi jahutusest. Asjaolu, et erinevalt juhikabiini jaoks sätestatud ülem- ja alamtemperatuurist ning sõitjate salongi soojendamise puhuks sätestatud alamtemperatuurist ei ole sõitjate salongi jahutamise puhuks ette nähtud maksimumtemperatuuri, mida õhusoojus ei tohi ületada, ei järeldu üheselt, et seade ei peagi võimaldama jahutamist vastavalt eelnevalt seadistatud parameetrile, mida kliimaseadme puhul tavaliselt nõutakse ja eeldatakse.
2. Kaebaja kinnitab ise, et tema pakutav ventilatsiooniseade ei võimalda sõitjate salongis õhku kunstlikult jahutada ning see kasutab värsket välisõhku. Tuleb nõustuda, et tegemist on lihtsalt õhu ventileerimisega, millega pealegi ei alane õhuniiskus, nagu saab saavutada kliimaseadme kasutamisega.
3. Kohus märgib, et praegusel juhul võinuks kaebaja taotleda hankijalt RHS § 56 lg 1 alusel selgitust, kas seade juhikabiini ja sõitjate salongi jaoks võib olla põhiolemuselt erinev, selle eeldamine ilma vastavaid tingimusi tähtaegselt vaidlustamata või hankijalt selgitust küsimata oli professionaalse ettevõtja puhul ilmselgelt ebamõistlik.
4. Kui konditsioneer ei kasuta vaid värsket õhku nagu kaebaja väidab, siis on tehnilise kirjelduse tingimused omavahel vastuolus ja see tulnuks õigeaegselt vaidlustada eraldi menetluses.
5. Kohus märgib, et isegi juhul, kui selles osas on mõned kaebuse väited õiged ja HD võinuks olla koherentsemalt sõnastatud, ei anna see alust kaebuse rahuldamiseks. Nimelt oli kaebaja pakkumuse tagasilükkamine igal juhul õige eespoolnimetatud uste arvu ja laiuse, aku kasutusea ja energiasalvesti referentsi puuduste tõttu. VAKO märkis oma otsuse p-s 7.6 õigesti, et juba ühe sisulise mittevastavuse tuvastamine toob kaasa pakkumuse tagasilükkamise, mistõttu vaidlustamise käigus ühe aluse äralangemine ei tingiks hankija otsuse tühistamist.
6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles, S.A kantud õigusabikulud summas 2520 eurot on kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud, kulud on kantud (tlk 138 asuv kontoväljavõte), summa ei ole ülepaisutatud ning vastab tavaliselt Tallinna õigusabiturul sarnase keerukuse ja mahuga asjas kantavate kulude suurusjärgule. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
7. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu, et menetlusdokumentides on eksitud nii kaebaja kui kolmanda isiku registrikoodi kirjutamisel. Kolmanda isiku esindajad on VAKO-le ja kohtule 17

(18)esitatud avaldustes ekslikult märkinud Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles, S.A, Hispaania registrikoodiks ES-A-20002010, õige on ES-A-

1. Sama viga sisaldub VAKO-le esitatud volikirjas Jaak Parre nimele. Kaebaja Stadler Bussnang AG Šveitsi registrikood on tähistatud ebaõigesti (CH-440.3.000.186-5) VAKO-le esitatud volikirjas T. Väljaotsa, V. Vaske ja A. Jõksi nimele ning kohtule esitatud volikirjas Stan Skalski nimele, õige on CH-440.3.000.189-
2. /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 18