Obsah (5)

§ 137§ 138§ 147§ 146§ 115

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoobril 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-515 Haldusasi Osaühing Haveli Invest kae

) §-des 137 - 151.

§ 137

lg 1 tuleneb, et maksukohustuslane või muu menetlusosaline, kes leiab, et maksuteate, maksuotsuse, vastutusotsuse, korralduse või muu maksuhalduri haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib nõuda selle haldusakti kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist.

§ 137

lg 3 sätestab, et vaie Maksu- ja Tolliameti haldusakti või toimingu peale esitatakse Maksu- ja Tolliametile. Kui Maksu- ja Tolliameti haldusakti on väljastanud või toimingu on sooritanud piirkondlik struktuuriüksus, esitatakse vaie Maksu- ja Tolliametile piirkondliku struktuuriüksuse kaudu. 2

§ 138

lg 1 tulenevalt tuleb vaie haldusakti peale esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. 10.2. Kaebaja poolt esitati vaie Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.03.2009 maksuotsusele 13.04.2009, seega oli kaebaja vaie esitatud tähtaegselt. Kaebaja 13.04.2009 vaie esitati Maksu- ja Tolliametile nõuetekohaselt piirkondliku struktuuriüksuse kaudu, kusjuures kaebaja vaie vastas kõikidele seadusega kehtestatud formaalsetele ning sisulistele nõuetele.

§ 147

lg 3 sätestab imperatiivselt, et vaie vaadatakse läbi 30 päeva jooksul, arvates selle vastuvõtmisest vaiet läbivaatava haldusorgani poolt.

§ 147

lg 4 kohaselt võib vaide täiendava uurimise vajaduse korral vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega kirjaliku otsusega pikendada kuni kümne päeva võrra. Konkreetsel juhul on Maksu- ja Tolliamet nimetatud sättest tulenevat õigust üks kord kasutanud, kuivõrd Maksu- ja Tolliameti 21.05.2009 otsusega nr 6-2/851 pikendati kaebaja vaide läbivaatamise tähtaega 10 päeva võrra kuni 31.05.

1. Edaspidine Maksu- ja Tolliameti poolne viivitamine kaebaja 13.04.2009 vaide läbivaatamisega on olnud põhjendamatu ning õigusvastane. Seadus ei näe ette mitte mingisuguseid võimalusi selle suhtes, et Maksu- ja Tolliamet võiks viivitada kaebaja vaide läbivaatamisega enam kui 2,5 aastat. 10.
2. Kaebuse esitaja leiab, et kaebuse esitamine on vajalik kaebuse esitaja õiguste kaitseks, kuna juhul kui jääb jõusse Maksu- ja Tolliameti maksuotsus haldusasjas nr 3-12-935, siis ei sa maksuhalduril olla õigust nõuda kaebajalt intresse perioodi eest, millal Maksu- ja Tolliameti ise õigusvastaselt viivitas kaebaja vaide läbivaatamisega. Kaebaja viitab siinkohal Riigikohtu lahenditele haldusasjades nr 3-3-1-78-08 ja 3-3-1-88-
3. Lisaks märgib kaebaja, et vastustaja viited Riigikohtu lahenditele on ilmselt põhjendamatud. Vastupidiselt vastustaja seisukohale tuleneb vastustaja vastuses viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-24-10, et tuvastamiskaebuse esitamiseks on põhjendatud huvina kohtupraktikas aktsepteeritud kavatsust tulevikus esitada kahju hüvitamise kaebus. Kohtul tuleb tuvastamiskaebuse läbivaatamisel kontrollida põhjendatud huvi haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise vastu, kuid selle raames ei tohi kohus anda hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta välja arvatud juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu (RK lahend nr 3-3-1-88-09). Juhul kui maksuotsus aga haldusasjas nr 3-12-935 tühistatakse, võib kaebajal tekkida riigi vastu kahju hüvitamise nõudeid ka tulenevalt asjaolust, et kaebajale kuuluvatele kinnisasjadele oli seatud käsutamise keelumärkeid ning sellest tulenevalt oli takistatud kaebaja igapäevane majandustegevus, mis on samuti tekitanud kaebajale kahju. Kaebaja arvates on tal vaieldamatult kaevatava toiminguga otsene ja isiklik puutumus. 10.
4. Kaebaja palub jätta kõik asja läbivaatamisega seotud menetluskulud Maksu- ja Tolliameti kanda ning mõista Maksu- ja Tolliametilt välja kaebaja kasuks kõik kantud menetluskulud vastavalt menetluskulude nimekirjale kokku summas 3235,97 eurot (menetluskulud ilma käibemaksuta, tl 160-161 ja 164-168). Kaebaja selgitab täiendavalt, et on lisanud menetluskuludele on arve nr 1208017 (summa 4095 eurot), millel kajastub ka käesolevas haldusasjas osutatud õigusabi 8 h ja 30 minutit. Eelnevast tulenevalt on menetluskulu arve nr 1208017 osas 892,5 eurot ilma käibemaksuta (sisaldab bürookulu). Kaebaja viitab, et kuivõrd arve nr 1208017 maksetähtaeg on 12.09.2012, ei ole kaebajal käesoleval hetkel võimalik veel esitada kulude kandmist tõendavat dokumenti. 3 VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. 11.
6. Vastustaja märgib, et HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuvastamiskaebuses selgitatakse, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-99-08 leidnud, et esiteks saab isikul haldusakti õigusvastaseks tuvastamiseks olla põhjendatud huvi, kui tal on selle haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus. See tähendab, et haldusaktil peab olema vahetu mõju selle isiku õigustele. Teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-24-09, milles Riigikohus on leidnud, et kohtul puudub vajadus hinnata väidetava õigusrikkumise toimumist juhul, kui põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks pole näidatud. Lahendis nr 3-3-1-76-10 on Riigikohus märkinud, et kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib kohus põhjendatud huvina kõrvale jätta üksnes juhul, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-21-09 asunud seisukohale, et halduskohus võib ilma kohtuistungit korraldamata ja asja otsusega lahendamata määrusega tagastada ka kaebuse, milles põhjendatud huvi on küll ära näidatud, kuid on ilmselge, et see huvi ei saa kuidagi aidata tuvastamiskaebuse esitajat kaebuses nimetatud õiguste teostamisel või kaitsmisel. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole põhjendanud, kas üldse ja kuidas vaideotsuse tegemisega viivitamine põhjustab kaebajale kahju.

§ 146lg 1 kohaselt vaide esitamine ei peata vaidlustatava haldusakti täitmist.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 kohaselt kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Seega 10.03.2012 maksuotsus nr 12.5/141 kehtis nii vaidemenetluse ajal kui ka käesoleval hetkel ning vaideotsuse vormistamata jätmine ei saa kaebajale kuidagi eraldiseisvalt kahju tekitada. Kaebaja ei ole seega vastavalt HKMS § 38 lg-le 4 selgitanud, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. 11.

1. Täiendavalt viitab vastustaja Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-24-10 p 17, milles kohus on leidnud, et täiendav vaide lahendamise ootamine ei saanud kaebajale tekitada sellist mittevaralist kahju, millega kaasneks kahju hüvitise väljamõistmine. Samale seisukohale on Riigikohus asunud ka lahendis nr 3-3-1-8-11 p
2. Viidatud lahenditest tulenevalt leiab vastustaja, et esinevad kaebuse tagastamise alused. 11.
3. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on täiesti põhjendamatult 23.08.2012 vastuses märkinud, et vaide lahendamisega viivitamine üle 2,5 aasta võib tekitada kaebajale tunduvalt suurema intressinõude, kui oleks tekkinud vaide õigeaegse lahendamise korral ning täiendavad intressid on käsiteldavad kaebaja kahjuna. Vastustaja leiab, et tähtajanõuete (

§ 147

lg 3) mittejärgimine ei saa reeglina kunagi mõjutada asja sisulist otsustamist, kuna neil puudub abstraktne tulemusrelevantsus. Õigusaktiga tähtaja sätestamine kannab üksnes signaalfunktsiooni haldusorganitele ja menetlusosalistele, et tähtaegadest tuleb kinni pidada. Tähtajanõue ei mõjuta seega maksuintressi arvestamist. MTA selgitab veelkord, et vaideotsuse vormistamisega viivitamine ei mõjuta intressisumma arvestust, kuna maksuintress tekib seaduse alusel (

§ 115

lg 1) ning intressisumma suurus sõltub üksnes maksumaksja käitumisest ehk sellest, millal maksumaksja maksusumma ära tasub. Maksuhalduri eksimus vaideotsuse vormistamist reguleerivate menetlusreeglite vastu ei mõjuta intressisumma suurust ja ei anna alust käsitleda vaideotsuse tegemise ajal tekkinud intresse kaebaja kahjuna.

§-s 119 on ammendavalt kirjeldatud intressi mittearvestamise juhtumeid. Juriidilise tõlgendamise meetodiõpetuse kohaselt tõlgendatakse 4 erandeid kitsendavalt. Kuivõrd

§-s 119 sätestatud intressi mittearvestamise reegli puhul on tegemist ühetaolisest intressiarvestamise reeglist (

§ 115

lg 1) erandi kehtestamisega, siis erandite kitsendava tõlgendamise reegel kinnitab täiendavalt, et käesoleval juhul puudub igasugune alus intressi mittearvestamiseks vaideotsuse vormistamisega viivitamise aja eest. Ka Euroopa Kohus on 16.09.2004 lahendis nr C-382-02 leidnud, et maksuvabastusi tuleb tõlgendada kitsendavalt. Ka lahendis nr 3-2-1-54-09 p 11 on Riigikohus leidnud, et erandeid tuleb kitsendavalt tõlgendada. Seega on ilmselge, et vaideotsuse vormistamisega viivitamine ei saa kuidagi eraldiseisvalt kaebajale kahju tekitada. Teoreetiliselt võib kaebajale kahju tekitada ebaõige maksuotsus, kuid see ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Vastustaja märgib, et kaebaja on käesoleva vaidluse olemust (vaideotsuse vormistamise viivituse õigusvastasuse tuvastamine) silmas pidades täiesti asjakohatult märkinud, et kinnistutele seatud käsutamise keelumärked võivad kaebajale kahju tekitada. Kaebaja selline väide ei ole formaalloogiliselt korrektne, sest samastab ajalise järgnevuse põhjusliku seosega (vt Riigikohus lahendis nr 3-1-1-10-11 p 23). Kogu kaebaja kaebuse põhiargumentatsioon lähtub ebaõigest ajalise järgnevuse samastamisest põhjusliku seosega. Kui vaideotsuse vormistamisega viivitamine kõrvale jätta (conditio sine qua non test - nn elimineerimise meetod), siis kaebaja väidetav kahjulik tagajärg (maksuintressid kui kahju) oleks ikkagi saabunud. Vastustaja rõhutab, et kinnistutele keelumärgete seadmine toimub maksuotsuse sundtäitmise menetluses, mitte aga vaideotsuse vormistamise menetluses. Pole alust samastada vaideotsuse vormistamise menetlust kinnistutele keelumärgete seadmise menetlusega. 11.

1. Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt. 12.
3. Käesolevas asjas tuleb tunnistada tõendatuks järgmised asjaolud: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus tegi 10.03.2009 maksuotsuse nr 12-5/141, millega kohustati kaebajat tasuma riigile käibemaksu summas 549 145 krooni ja ettevõtte tulumaksu summas 1 136 844 krooni (tl 67-89). Kaebaja poolt esitati 13.04.2009 Maksu- ja Tolliametile vaie, millega kaebaja palus tunnistada täies ulatuses kehtetuks kaevatav Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.03.2009 maksuotsus nr 12-5/141 (tl 90-101). Maksu- ja Tolliameti 21.05.2009 otsusega nr 6-2/851 otsustati pikendada kaebaja vaide läbivaatamise tähtaega 10 päeva võrra kuni 31.05.2009 (tl 102-103). 29.06.2009 Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna peajurist Heili Kaares elektronkirjaga edastati Osaühingule Haveli Invest vaide läbivaatamise käigus kogutud täiendavad tõendid (tl 105). 02.07.2009 Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna peajurist Heili Kaares elektronkirjaga teatati Osaühingu Haveli Invest esindajale, et maksuhaldur ootab Osaühingu Haveli Invest kirjalikku seisukohta täiendavate tõendite kohta hiljemalt 31.07.2009 (tl 104). 31.07.2009 esitas Osaühing Haveli Invest Maksu- ja Tolliametile omapoolse kirjaliku seisukoha vaide lahendamise käigus täiendavalt kogutud dokumentide suhtes (tl 107-110). 5.04.2012 tegi Maksu- ja Tolliamet vaideotsuse nr 6-1/208-5, millega jättis kaebaja vaide Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.03.2009 maksuotsusele nr 12.5/141 rahuldamata (tl 140-142 pöördel). 5 12.
4. Kohus ei nõustu vastustaja väidetega, et kaebus tuleks tagastada, kuna kaebaja poolt ei ole ära näidatud põhjendust, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Ka ei nõustu kohus vastustajaga selles, et kahju hüvitamise kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, kuna kaebajale ei saanud maksuseaduses sätestatud tähtajanõuete mittejärgimisest mingit kahju tekkida tulenevalt vastustaja viidatud Riigikohtu lahenditele. Kohus leiab kõigepealt, et osad viidatud lahendid ei ole käesoleva asja sisu arvestades üldse asjakohased, kuna käsitlesid mittevaralise kahju hüvitamist (RK lahend nr 3-3-1-24-10 ja 3-3-1-8-11). Teiseks on vastustaja oma vastuses keskendunud üksnes sellele teemale, jättes esitamata igasugused põhjendused, miks ta ei saanud seaduses sätestatud tähtaega järgida. Kohus märgib, et käesoleva kaebuse esemeks ei ole kahju hüvitamise nõude lahendamine vaid kaebaja taotleb Maksu- ja Tolliameti viivituse - Osaühing Haveli Invest poolt 13.04.2009 esitatud vaide läbivaatamisel Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.03.2009 maksuotsusele nr 12-5/141 – õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja näitas eeltoodud kaebuse esitamisel ära, miks see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ning kohus pidas vastavat põhjendust piisavaks ega pidanud põhjendatuks kaebust tagastada. Kohus on seisukohal, et kaebuses esitatud asjaolude pinnalt ei saa kohus ilma reaalselt esitatavat kahjunõuet lahendamata öelda, et kahju hüvitamise nõue oleks ilmselgelt perspektiivitu, eriti arvestades võimalust maksuotsuse tühistamiseks. Samuti ei ole kohtul väljaspool kahjunõuet võimalik käsitleda kaebaja enda osa kahju põhjustamisel ja tema võimalusi selle vältimisele kaasaaitamisel. 12.3.

§ 147

lg 3 sätestab, et vaie vaadatakse läbi 30 päeva jooksul, arvates selle vastuvõtmisest vaiet läbivaatava haldusorgani poolt. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib vaide täiendava uurimise vajaduse korral vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega kirjaliku otsusega pikendada kuni kümne päeva võrra.

§ 147

lg 5 sätestab, et vaiet läbivaatav haldusorgan võib vaide esitajalt vajaduse korral nõuda täiendavate tõendite esitamist. Sellisel juhul vaadatakse vaie läbi viie tööpäeva jooksul, arvates tõendite esitamisest, kuid haldusorganil ei ole kohustust vaiet läbi vaadata varem kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul. 12.

1. Käesolevas asjas on tõendatud ning ka vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud, et kaebaja poolt Maksu- ja Tolliametile 13.04.2009 esitatud vaie, millega kaebaja palus tunnistada täies ulatuses kehtetuks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.03.2009 maksuotsus nr 12-5/141 ei ole läbi vaadatud eelviidatud maksukorralduse seaduses sätestatud tähtaegu järgides. Vaidele vastamise seadusjärgne pikendamise järel oleks pidanud vastustaja vaide lahendama hiljemalt 31.05.
2. Vastustaja ei ole näidanud, et ta oleks täiendavalt seadusjärgselt vaidele vastamise tähtaega pikendanud. Seega tuleb kaebus rahuldada ning tunnistada õigusvastaseks Maksu- ja Tolliameti viivitus alates 1.06.2009 Osaühing Haveli Invest poolt 13.04.2009 esitatud vaide läbivaatamisel Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 10.03.2009 maksuotsusele nr 12-5/
3. 12.
4. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks. Kaebuse esitaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 3235,97 eurot. HKMS § 109 lg 1 kohaselt menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. 6 Kohtule on esitatud Advokaadibüroo Entsik ja Partnerid OÜ 4.04.2012 arve nr 1203036 kokku summas 2514,97 eurot (sh käibemaks 20%); 4.05.2012 arve nr 1204050 summas 294 eurot (sh käibemaks 20%); 5.09.2012 arve nr 1208017 summas 4095 eurot, millest käesoleva haldusasja menetluskulu on 892,5 eurot bürookulu (ilma käibemaksuta) (vt tl 164-166 pöördel). Lisaks on esitatud kohtule tööaja aruanded ja maksekorraldused, millest nähtub, et tasutud on arved nr 1204050 ja
5. Kaebaja märkis, et kuivõrd arve nr 1208017 maksetähtaeg on 12.09.2012, ei ole kaebajal eelpoolmainitud dokumentide esitamise ajal võimalik veel esitada kulude kandmist tõendavat dokumenti. Kaebaja ei ole vastavat kuludokumenti esitanud ka kohtu 10.09.2012 määrusega määratud lõplike seisukohtade esitamise tähtaja jooksul, milleks oli 1.10.
6. Seega saab kohus arvestada menetluskulude väljamõistmisel üksnes arvetega nr 1203036 ja nr 1204050 kokku summas 2808,97 eurot (sh käibemaks 20% va riigilõivu osas summas 15,97 eurot). HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et esitatud menetluskulud summas 2808,97 eurot on põhjendamatult suured. Tegemist ei olnud sisuliselt keeruka vaidlusega – tegemist oli õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamisega, millega seotud faktiliste asjaolude üle sisulist vaidlust ei olnud. Arvestades kohtule esitatud kaebuse mahtu ning kohtule esitatud täiendavate seisukohtade mahtu ja sisu loeb kohus põhjendatud menetluskuludeks kaebuse koostamisele ning vastustajale vastuväiteks esitatud kirjaliku seisukoha koostamisele ning kompromissläbirääkimistele kulutatud aega kokku 5 tunni ulatuses. See teeb õigusabi tunni maksumust arvestades koos käibemaksuga väljamõistmisele kuuluva lepingulise esindaja kulu suuruseks 600 eurot. Kaebaja menetluskuluks koos riigilõivuga kokku on seega 615 eurot ja 97 eurosenti. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 7