§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed on pooltele teada. 7. Pooled paluvad vähendada edasikaebeõigust kolme päevani. II Menetlus tsiviilasjas nr 2-12-30628 seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada. Kinnitatud kompromissileping kuulub viivitamatult täitmisele. III Tagastada hagejale
summas 112,50 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kahes osas: 180 eurot maksekorraldusega nr 1637, 07.11.2012 ja summas 45 eurot 07.08.2012 maksekäsu avalduse esitamisel viitenumbriga 2900072369. Tagastatav riigilõiv (112,50 eurot) tuleb kanda KÜ Koidu 83 arveldusarvele 1120218904 Swedbank AS, märkides selgitusse „tsiviilasi nr 2-12-30628, riigilõivu osaline tagastamine“. Edasikaebe kord Vastavalt
lg 4 on pooltel nende kokkuleppest tulenevalt õigus esitada kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebus 3 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 07.08.2012 esitas KÜ Koidu 83 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse U H` vastu võlgnevuse nõudes, kokku summas 1175,63 euro saamiseks (nõue – 1130,63 eurot ja riigilõiv – 45,00 eurot). 2
lg 1 alusel anti võlgniku esitatud vastuväitest tulenevalt nõue hagimenetluses jätkamiseks üle Viru Maakohtule.
lg 1 tulenevalt kohustas Viru Maakohus hagejat esitama põhjendatud nõudega hagiavalduse. Hagiavaldus laekus kohtule 07.11.2012, täiendavalt oli tasutud ka ettenähtud ulatuses riigilõivu. Hagiavalduse asjaolud: Kostja (U H) on xxxx asuva korteri omanik. Hageja (KÜ Koidu 83) on esitanud kostjale kommunaalteenuste kohta igakuuliselt osutatud teenuste eest arved, kuid perioodist 31.11.2011 - 30.09.2012 on kostja jätnud need tasumata. Hageja pöördus ka kostja poole ja tegi ettepaneku võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel, kuid kostja ei olnud sellest huvitatud. Kostjal esinb seisuga 31.10.2012 võlgnevus summas 1603,29 eurot. 08.11.2012 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ja väljastas hagimaterjalid kostjale vastuse esitamiseks. 30.11.2012 esitatud vastuses vaidles kostja hagile vastu. Kostja sai hageja seisukohast teada alles maksekäsu kiirmenetluses avalduse kättesaamisel ja tegi ise e-kirja teel hagejale ettepaneku võlgnevuse likvideerimiseks maksegraafiku alusel. Kostja sooviks oli osamaksetena tasuda alates 06.10.2012 summas 75,62 eurot ning järgnevatel kuudel 20,00 eurot kuus. 09.10.2012 tasus kostja esimese osamakse 75,63 eurot. Kostja sissetulek on igakuiselt 157,14 eurot. 16.10.2012 teatas kostja hagejale, et hetkel ei ole tal võimalik rohkem maksta. Pärast seda pöördus hageja hagiavaldusega kohtusse. 27.11.2012 tasus kostja veel 20,00 eurot. Kohus määras hagi läbivaatamiseks kohtuistungil. 19.12.2012 kohtuistungil andis kohus pooltele aega kompromissläbirääkimiste pidamiseks. Kohus kohustas pooli kohtule asja sisulise läbivaatamise jätkamiseks viivitamatult teatama kompromissi sõlmimisest või selle sõlmimise võimatusest, selgitades ühtlasi ka kompromissiga asja lõpetamisel selle õiguslikke tagajärgi. 08.01.2013 edastas hageja kohtule kostjaga peetud kirjavahetuse, teatades, et pooled esitavad kohtule kompromissi esimesel võimalusel digitaalselt allkirjastatuna. 11.02.2013 laekus kohtule poolte vahel sõlmitud ja digitaalselt allkirjastatud kompromissleping, samuti taotlus menetluses tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub veel tasumata võlgnevuse jäägi summas 994,75 eurot maksegraafiku alusel, kindlates igakuulistes summades, samuti hüvitab poole hageja poolt asjas tasutud riigilõivust ning ka õigusabikulud summas 480 eurot. Õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
3
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad õiguslikud tagajärjed on neile teada.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Hageja taotlus tema poolt tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks on põhjendatud.
lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr. 2-12-30628 nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 180 eurot maksekorraldusega nr 1637 viitenumbriga 07.11.2012 ja selgitusega: „KÜ Koidu 8 3 hagi ( nr 2-12-30628 ) U H vastu võlanõudes“, samuti on tasunud riigilõivu 45 eurot 07.08.2012 maksekäsu avalduse esitamisel viitenumbriga 2900072369, selgitusega: „Riigilõiv Korteriühistu Koidu 83 avalduse eest U H vastu“. Seega on hageja tasunud kokku riigilõivu hagiavalduse esitamisel 225 eurot.
lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Hageja on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluva summa 225 : 2 = 112,50 eurot.
lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus 12. märtsil 2013. a. Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.