2-11-50863/17

(9)transpordipiletid) 40.- eurot, hügieeni- ja pesemistarvetele koos juuksuriga 20 eurot, haridusele ja hobidele 71.- eurot (huvikool 35.- eurot, kooli pikapäevarühma toidukulu 26.eurot; inglise keele tunnid 10 eurot), koolitarvetele (vihikud, pliiatsid, jm) 10.- eurot, ajalehtedele, ajakirjadele, raamatutele ja muudele arendavatele trükistele 10.- eurot, teatrile, kinole ja muudele üritustele 15.- eurot, mänguasjadele 30.- eurot, taskurahale 20.- eurot, ravimitele ja vitamiinidele 50.- eurot. Kokku moodustavad lapse igakuised ülalpidamiskulud summa 536,3 eurot. Lisaks igakuistele kulutustele teeb hageja lapsele igaaastaseid kulutusi koolikoti ostmiskeks väärtuses 100.- eurot, tasub lapse eest klassiraha, mida kogutakse 2 korda aastas a` 20.- eurot ning käib lapsega reisimas ja puhkamas, mis maksab keskmiselt 572.- eurot (arvestatud on mai 2011 puhkusereisi maksumust). Jagades igaaastased kulud 12 kuuga moodustub igakuiseks lisakuluks 59,40 eurot. Lisaks igakuistele ja igaaastastele kulutustele teeb hageja lapsele kulutusi ka iga viie aastat tagant. Nimetatud kulutuste hulka kuuluvad kulutused arvuti ostmiseks 600.- eurot, lapsevoodi + madratsi ostmiseks 752.- eurot, lastetoa mööbli ostmiseks 1134.- eurot, koolilaua ostmiseks 558.- eurot, koolilaua juurde tooli ostmiseks 80.- eurot, jalgratta ostmiseks 320.- eurot, tõukeratta ostmiseks 120.- eurot, mängukonsooli Nintendo Wii ostmiseks koos 15 mänguga kokku 1101.- eurot, LCD teleri ostmiseks koos DVD mängijaga kokku 379.- eurot, kardinate ostmiseks lapse tuppa 309,5 eurot, vaiba ostmiseks lapse tuppa 92.- eurot. Jagades iga viie aasta tagant lapsele tehtavad kulud 60 kuuga (5 x 12) moodustub igakuiseks lisakuluks veel 90,7 eurot. Eeltoodu alusel on lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud kokku kuus 686,40 eurot.

1. Asja sisulisel arutamisel kohtuistungil avaldas hageja, et pärast hagi esitamist kohtule tegi kostja 22.11.2011.a. ühekordse ülekande summas 1378.- eurot lapse ülalpidamiseks. Maksekorralduse selgitusse märkis kostja, et see on elatusraha Lle perioodi 01.06.2011.a. kuni 01.04.2012.a. eest.
2. Lisaks eeltoodule avaldas hageja esindaja kohtuistungil, et huviringide hulk, kus L G käib, on käesolevaks ajaks laienenud. Laps võtab osa järgmistest huvialaringidest: - ED iluvõimlemisklubi treeningutest, mille maksumus on 23.- eurot kuus, (treeningutel käimist alustas hageja 2012.a. aprillikuus); - MTÜ KE huvikooli tegevusest, kus tasu suurus on 35.- eurot kuus; - õpib inglise keelt, mis maksab 10.- eurot kuus; - õpib eesti keelt, mis maksab 50.- eurot kuus ja - käib pikapäevarühmas, kus toitlustamine maksab 26.- eurot kuus. Seega moodustavad hageja kulutused haridusele ja hobile käesolevaks ajaks summa 144.eurot kuus hagiavalduses avaldatud 71.- euro asemel.
3. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: väljatrüki rahvastikuregistrist hageja elukoha kohta, A V pangakonto väljavõtte Sampo Pangast KÜ-le XXX, AS-le S , ja AS-le EE maksete tegemise kohta, MTÜ KE ja AS T arved, AS E arve ostetud reisipaketi eest, DT OÜ arved mööbli ostmise kohta, mängukonsooli Nintendo Wii ostutšeki, kardinate ja vaiba ostutšeki, A V 2010.a. tuludeklaratsiooni, 20.11.2006.a. Sampo Lk 3

(9)Panga ja A G vahel sõlmitud laenulepingu koos selle muudatusega nr 1 ja 2, Sampo Panga väljavõtte kostjalt A V tehtud ülekannete kohta 2006.a. ja 2007.a., S G ja A V vahel 21.02.2008.a. sõlmitud ühisvara jagamise lepingu ning asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, Sampo Panga väljavõtte L G pangakonto tehingute kohta NM ja AS E vahel 10.09.2006.a. sõlmitud järelmaksu müügilepingu, A V pangakonto väljavõtte Swedbankist, S G kirja Tallinna Kesklinna Valitsuse lastekaitsetöötajale ÜL, Sampo Panga väljavõtte kostjalt 22.11.2011.a. saadud elatusraha kohta, ostutšekid kauplustest riiete ja jalanõude ostmise kohat, fotod korterist XXX, Tallinnas, ostutšeki sülearvuti ja printeri ostmise kohta KE AS-st, LCD teleri ja Digi TV S- kaardi ostutšeki kauplusest On-Off, väljavõtte Statoil AS-st tankimiste kohta neljal viimasel kuul, MTÜ TV keele kooli tõendi L G osalemise kohta eesti keele kursustel, tõukeratta, iooninhalaatori, laualambi ostutšekid, hageja mööblikomplekti hinnad internetipoes ja A V i Sampo Panga väljavõtte MTÜ-le E D ülekannete tegemise kohta. Kostja vastuväited ja põhjendused.

1. Kostja võttis osaliselt hagi õigeks ning avaldas kohtule esitatud kirjalikus vastuses, et ta on nõus maksma elatist alates 01.06.2011.a. summas 139.- eurot kuus ja alates 01.04.2012 summas 145.- eurot kuus. Kostja oli seisukohal, et elatise väljamõistmine enne 01.06.2011.a. ei ole põhjendud ning ka suuremas summas kui kostja hagi õigeks võtab ei ole põhjendatud.
2. Kostja asus seisukohale, et osaliselt on hagiavalduses märgitud lapse kulutused ülepaisutatud ja pidas põhjendatuks kulutusi järgmistes summades: - toiduraha 60 eurot kuus. Statistikaameti andmetel oli
3. aastal kahe lapse ja kahe täiskasvanuga leibkonna keskmine ühe liikme toidukulu 689.- eurot ehk 57,42 eurot kuus. Sellest suuremad kulutused ei ole hageja tõendanud; - kulutused riietele – 20.- eurot kuus. Kostja on seisukohal, et lapsele ei ole vaja osta kallite firmade kaupa, pealegi ostab ja saadab osa riideid hagejale kostja. Statistikaameti andmetel oli keskmine kulu
4. aastal rõivastele ja jalatsitele 207,70 eurot aastas ehk 17,31 eurot kuus; - eluasemekulu ja sidekulu 4-ks jagamine ei ole kostja sõnul põhjendatud, sest üldtuntud asjaoluks tuleb pidada, et täiskasvanud kulutavad kommunaalteenuseid lastest rohkem. Põhjendatud on jagada kulud kuuega, lapse kuluks 1/6 ja täiskasvanu kuluks 2/6 kulutustest. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud kulu on ca 40 eurot kuus; - mobiiltelefoni ostis hagejale kostja. Kostja helistab hagejale ise, ema ja vanavanematega on hagejal võimalik rääkida tasuta. Kõnedele eakaaslastega ei kulu üle 5 euro kuus; - transpordikulu 10 eurot kuus, millest 7 eurot on õpilase kuupileti hind Tallinnas; - hügieeni - ja pesemistarbed 10.- eurot. Statistikaameti andmetel oli
5. aastal võrreldava leibkonna ühe liikme keskmine tervishoiukulu 66,90 eurot aastas ehk 5,58 eurot kuus; - kulutused haridusele on põhjendatud summas 55 eurot kuus, sh 35 eurot huvikooli tasu, 10 eurot inglise keele tunnid ja 10 eurot muud kulutused. Põhjendatud ei ole toitlustamise kulu pikapäevarühmas, sest laps ei peaks pikapäevarühmas käima, sest lapse ema on kodune ja laps saaks olla ka vanavanemate juures; - kulutused vabale ajale, s.h. raamatute ostmisele, üritustele, mänguasjadele, taskurahale, on põhjendatud summas 30.- eurot. Statistikaameti andmetel oli võrreldava leibkonna ühe liikme keskmine vaba aja kulu 333,90 eurot aastas ehk 27,83 eurot kuus. Hageja pikemaajalistest kulutustest on osa kostja arvates mittevajalikud. Kostja sõnul on - kulutused arvuti ostmiseks ülepaisutatud, pealegi planeerib arvuti osta hagejale kostja ise; Lk 4

(9)- mööbli ja tekstiilide mõistlik kasutusaeg on kostja arvates kaheksa aastat, mis teeb hageja esitatud muude andmete õigsust eeldades igakuiseks kuluks 22,64 eurot; - kostja nõustub, et voodi, madratsi ning jalgratta kasutusaeg võib olla viis aastat, kuid hageja poolt märgitud hinnad on ülepaisutatud. Seega on pikemaajalised kulutused hagejale põhjendatud ca 30 eurot kuus. Kokku peab kostja põhjendatud lapse ülalpidamiskuluks kuus summat 260 eurot.

1. Kostja nõustub hageja väitega, et vanemate kohustused lapse ülalpidamisel peavad olema võrdsed, kuid kostja väidetel ei ole õige hageja väide nagu ta ei oleks oma lapse ülalpidamiseks elatist andnud. Kooselu ajal soetati ja remonditi ühiseks eluasemeks olnud korter aadressil XXX, Tallinnas. Kostja saadab hagejale regulaarselt ka pakke. Samuti on kostja kandnud raha ka hageja ja tema ema arvelduskontodele. Viimati kandis kostja 21.11.2011.a. elatist summas 1390.- eurot perioodi eest 01.06.2011.a. kuni
2. 04.2012.a. eest.
3. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: väljatrüki Statistikaameti andmebaasist kulude kohta kahe lapsega peres 2010.a., A V avaldused kohtule tsiviilasjades 2-10-63455 ja L G lapsendamise asjas, ostutšekid kauplustest, väljatrüki ühistranspordi piletihindadest Tallinnas, väljatrüki internetilehekülgedelt millelt nähtuvad voodite, madratsite, jalgrataste hinnad, postipakkide saatmise kviitungid ja nende väljastusteated, AS Eesti Posti kiri advokaat Mati Maksingule, fotod L G toast 2007.a., maksekorralduse 21.11.2011.a., fotod laste riietest ja mänguasjadest. Kohtuotsuse põhjendused.
4. Kohtuotsuse tegemisel käeolevas perekonnavaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja hagejale on, PkS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, PkS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). Tulenevalt asjaolust, et alates 01.07.2010.a. kehtiva PkS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealiste laste ülalpidamiseks, vaid PkS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab kostja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Lk 5

(9)- riiete ja jalanõude ostmise kulu 60.- eurot. Kohus asub seisukohal, et asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et laps on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti, et L G elab kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kostja väide sellest, et lapsele ei pea ostma kallite firmade riideid on küll üldjoontes õige, sest laps kasvab kiiresti, kuid samas on üldtuntud asjaolu ka see, et kvaliteetsed riided ja jalanõud kestavad kauem, mistõttu ebakvaliteetsete ja odavate riiete ostmine ei ole samuti põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud kulu lapsele riiete ja jalanõude ostmiseks kuus on 60.- eurot; - eluaseme- ja sidekulu 59.- eurot Hageja on esitanud eluasemekulude suuruse tõendamiseks väljavõtte A V i pangakontost Sampo Pangas, millest on näha, et konto omanik on maksnud KÜ-le XXX igakuiselt majandamiskulusid ja tasu kasutatud teenuste eest keskmiselt 176.eurot kuus (t/l 18), AS-le EE keskmiselt 27,70 eurot kuus (t/l 19) ja AS-le S 33.- eurot kuus. Arvestades asjaoluga, et korteris elab 4 inimest, on põhjendatud ühe inimese eluasemekulu suuruseks 59.- eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kostja väide nagu kulutaksid lapsed vähem vett, elektrit või muid eluaseme kasutamisega seotud teenuseid, on põhjendamatu ja alusetu, lapsed tarbivad vett, elektrit ja muid eluaseme kasutamisega seotud teenuseid võrdselt täiskasvanutega; - transpordikulu 20.- eurot. Kohus asub seisukohale, et 20.- € on piisav kulu L G ühiskondliku transporditeenuse kasutamiseks kuukaardi ostmiseks ja aegajalt ka sõiduautoga sõitmiseks kütuse ostmiseks. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tema ema või keegi teine sõidutaks last järjekindlalt autoga kas kooli või mõnda huvialaringi, mille jaoks kulub bensiini, pealegi elab ja õpib L G Tallinnas, mistõttu tal igapäevaselt pikki vahemaid läbida vaja ei ole. Samas on tõenäoline, et aegajalt vajab laps transportimist ka sõiduautoga, mille kasutamiseks on vaja osta kütist; - hügieeni- ja pesemistarvete, ravimite ja vitamiinide kulu koos juuksuriteenuse kasutamise kuluga 40.- eurot. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ning käib aegajalt juuksuris. Üldtuntud kuluks tuleb arvestada ka seda, et iga inimene vajab aegajalt ravimeid ja vitamiine. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus asub seisukohale, et 40.- eurot kuus on kokku piisav ja põhjendatud summa nimetatud kuluartiklite eest tasumiseks arvestades sellega, et laps elab kliimas kus esineb viirus- ja külmetushaigusi ning, et enda hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. Hageja ei ole märkinud ega tõendanud, et tal oleks probleeme tervisega, mis nõuaksid lisakulusid; - kulutused seoses hariduse, hobide ja koolikohustuse täitmisega 161.- eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et L G käib koolis, milleks on talle vaja osta kantseleitarbeid, töövihikuid, teatmeteoseid, ilukirjanduslikke teoseid jne ning kord aastas ka koolikott, et tavapäraselt käivad koolis õppivad lapsed ka klassi ja/või kooliekskursioonidel, mis on samuti seotud kulutustega ning milleks korjatakse klassis lapsevanematelt ette raha (hageja sõnul klassiraha 2 x 20.- eurot õppeaastas), samuti, et ta käib pikapäevarühmas, kus toiduraha suuruseks on keskmiselt 21.- eurot kuus (t/l 21) ning, et L G võtab osa iluvõimlemisklubi ED treeningutest, mille maksumus on 23.- eurot kuus (tõendab A V Sampo Panga pangakonto väljavõte MTÜ-le ED arvete tasumise kohta t/l 181), võtab osa MTÜ KE huvikooli tegevusest, kus tasu suurus on 35.- eurot kuus (tõendab arve 415 t/l 21), õpib inglise keelt, mis maksab 10.- eurot kuus (vaidlus puudub) ja õpib eesti keelt, mis maksab 50.- eurot kuus (tõendab T vene keele kooli tõend t/l 166), on L G põhjendatud kuluks kuus seoses hariduse omandamise ja huvialade ning hobidega 161.- eurot. Kostja väide nagu ei peaks hageja käima pikapäevarühmas, sest tema ema on kodune ja tal on võimalus olla ka vanavanemate juures, näitab üksnes seda, et kostja ei soovi oma lapse ülalpidamises osaleda. On üldtuntud asjaolu, et pikapäevarühmas valmistavad lapsed ette järgmise päeva Lk 7

(9)õppetunde ning mängivad. Nimetatud tegevused on mõlemad lapse huvide ja arenguga kooskõlas ning seega ka pikapäevarühmas käimine põhjendatud; - kulutused seoses vaba aja veetmisega 50.- eurot. Arvestades kino- ja teatripiletite hindu Tallinnas, peab kohus põhjendatud kuluks kultuuriürituste külastamisele 20.- eurot kuus. Arvestades asjaoluga, et L G on alles 7- aastane, on põhjendatud osta talle aegajalt ka mänguasju, milleks on piisav kulutus kuus 20.- eurot, 7- aastasele lapsele piisavaks taskurahaks peab kohus 10.- eurot kuus. Kohus nõustub hagejaga, et lisaks igakuistele kulutustele, tuleb lapse jaoks teha ka pikemate intervallidega kulutusi näiteks mööbli, lapse toa sisustusesemete ja spordivahendite ostmiseks, samuti arvuti ostmiseks, sest arvuti käsitlemise oskus on koolis õppival lapsel elementaarne ja vajalik. Samuti tuleb pidada tavapäraseks ka ühte välisreisi aastas koos vanematega. Arvestades hageja ja kostja poolt esitatud mööbli ja arvuti hindasid (t/l 23-25, 27-28, 70-75) ning asjaolu, et mööbel ja kodusisustusesemed soetatakse aastateks, spordivahendid vahetatakse lapsel välja seoses tema kasvamisega, arvuti vahetamise vajadus ei ole ka tavapärase kasutamise juures vajalik sagedamini kui iga 5 aastas järel ning reisipakettide hinnad lastele on keskmiselt 400.- eurot ( t/l 22), on kohus seisukohal, et nimetatud kulutuste katteks on põhjendatud arvestada L G juurde igakuise summana 60.- eurot. Kohus on seisukohal, et mängukonsooli ostmist koos mängudega, samuti LCD teleri ostmist lapsele koos DVD mängijaga ei saa pidada lapse põhjendatud ja vajalikuks ülalpidamiskuluks, mida saaks arvesse võtta teiselt vanemalt elatise väljamõistmisel. Kui vanem soovib nimetatud esemeid lapsele osta, siis on see muidugi tema õigus. Kohus on seisukohal, et kõige eeltoodu alusel on L G põhjendatud ülalpidamiskulu kuus 530.eurot, millest ½ ehk 265.- eurot kuulub väljamõistmisele kostjalt. Kohus on seisukohal, et juhindudes PkS § 101 lg 2 sätestatust tuleb elatis kostjalt välja mõista kindlas summas, mitte protsendina sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud miinimummäärast.

1. Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisehagi kohtusse esitamist, s.o. alates 01.11.2010.a. ning kohus tegi kindlaks, et kostja on pärast nimetatud kuupäeva maksnud oma lapse ülalpidamiseks elatist ühel korral, s.o. 22.11.2011.a. 1378.- eurot, märkides ise, et see on elatis L perioodi 01.06.2011.a. kuni 01.04.2012.a. eest, on elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostjalt alates 01.11.2010.a. põhjendatud ja kooskõlas PkS § 108 sätestatuga, kuid kostja poolt makstud elatist tuleb elatise tagasiulatuval väljamõistmisel arvestada. Kuna kostja oleks pidanud maksma elatist oma lapse ülalpidamiseks perioodi 01.11.2010.a. (aeg millest alates elatist nõutakse) kuni 21.10.2011.a. (hagi esitamise aeg) eest kokku 3091,66 ({11 kuud x 265 /elatise määr/ = 2915} + {2/3 265 eurost = 176,66}) eurot, kuid maksis 1378.- eurot, oli kostjal elatise võlg seisuga 20.10.2011.a. 1713,66 eurot, mis kuulub temalt kohtuotsusega hageja kasuks väljamõistmisele enne hagi esitamist hagetava perioodi eest. Alates 21.10.2011.a. kuulub elatis väljamõistmisele summas 265.- eurot kuus. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
2. Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel hageja poolt esitatud A V 2010.a. tuludeklaratsiooni, 20.11.2006.a. Sampo Panga ja A G vahel sõlmitud laenulepingu koos selle muudatusega nr 1 ja 2, Sampo Panga väljavõtte kostjalt A V tehtud ülekannete kohta 2006.a. ja 2007.a., S G ja A V vahel 21.02.2008.a. sõlmitud ühisvara Lk 8

(9)jagamise lepingu ning asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, NM ja AS E vahel 10.09.2006.a. sõlmitud järelmaksu müügilepingu ja S G kirja Tallinna Kesklinna Valitsuse lastekaitsetöötajale ÜL ning kostja poolt esitatud A V avaldused kohtule tsiviilasjades 2-1063455 ja L G lapsendamise asjas, sest nimetatud tõendid ei ole asjakohased käesoleva vaidluses ega tõenda käesoleva hagi aluseks olevaid asjaolusid ega vastu vastuväiteid hagile. Menetluskulude jaotamine.

1. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 77,25 % ulatuses ja hagejat ning kostjat esindasid kohtumenetluses esindajad, jäävad hageja kohtuvälised menetluskulud, milleks on tema esindajakulu, 22,75 % ulatuses hageja enda kanda ja 77,25 % ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 77,25 % ulatuses tema enda kanda ja 22,75 % ulatuses hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis 343.- eurot, on käesoleva tsiviilasja hind 3087.- eurot (9 x 343). Kohtunik: Lk 9