) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse.
lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielutunnistusest nähtuvalt on pooled 18.02.2009 sõlminud abielu Tallinna Perekonnaseisuametis ja selle kohta on koostatud abieluakt nr xxx. Pooled ei pea abielu jätkamist võimalikuks ning leiavad, et abielusuhted on lõppenud. Nii hageja kui kostja on kohtule kinnitanud, et abielulist kooselu neil enam ei ole ja nad kooselu ei taasta. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et abielu tuleb vastavalt mõlema poole soovile lahutada. Samuti kuulub hagi rahuldamisele ühisvara jagamise osas. Kohus märgib, et arvestab kostja omapoolset ettepanekut ühisvara jagamiseks üksnes vastuväitena hagile. Ühisvara jagamiseks enda pakutud viisil peab olema esitatud vastuhagi, üksnes vastuväitest hagile ei piisa. Kohus saab jagada ühisvara ainult poole taotletud viisil. Vaidlus puudub selles, et ühisvara koosseisu kuuluvad korteriomand asukohaga Xxx, Tallinnas; xxx ja sõiduauto Volkswagen Sharan, reg.märk xxx. Asjas ei ole vaidlust selles, et Värava kinnistu ja sõiduauto jätta ühisvara jagamise käigus hagejale. Samuti puudub vaidlus ühisvara koosseisu kuuluvate korteriomandi, kinnistu ja sõiduauto väärtuse osas. Laenukohustused panga ees soovib hageja võtta enda kanda. Küll aga on pooltel erimeelsused korteriomandi asukohaga Xxx, Tallinn osas. Alates 01.07.2010 kehtiva
lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Riigikohtu tsiviilkolleegium asus
lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.
lg 2 kohaselt kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Ühisvara jagamise viisile tuleb kohaldada alates 01.076.2010 kehtinud perekonnaseadust (
).
lg 3 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse.
Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Kooskõlas § 37 lg 3 ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas 4 jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus on seisukohal, et korteriomand Xxx, Tallinn turuväärtusega 40 000 eurot tuleb jätta hagejale ja kostjale tuleb hagejalt välja mõista õiglane kompensatsioon. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kasutasid nimetatud korteriomandit pooled ühiselt. Käesoleval ajal kasutab korterit hageja. Pooled abiellusid esmakordselt 20.12.2003 ja lahutasid abielu 02.10.2008. Pooled abiellusid uuesti 18.02.2009. Kohtule esitatud notariaalse korteriomandi müügilepinguga on tõendamist leidnud, et hageja müüs esimese poolte vahel sõlmitud abielu ajal 05.03.2007 lahusvaraks oleva korteriomandi asukohaga Xxx, Tallinnas. Nimetatud lahusvara müügist saadud raha eest omandasid pooled osaliselt korteriomandi Xxx, Tallinn. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-46-06 asunud seisukohale, et raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutub see kehtinud
Samas ei tähenda lahusvara müügist saadud raha muutumine ühisvaraks seda, et nimetatud asjaoluga ei saaks ega peaks arvestama ühisvara jagamisel. Seega ei olnud hageja poolt korteriomandi Xxx, Tallinn omandamiseks antud raha enam hageja lahusvara ning korteriomand osteti osaliselt ühisvaraks olnud raha eest, kuid arvestada tuleb asjaoluga, et osaliselt omandati Astangu nt korteriomand hageja lahusvara arvelt. Samas on oluline ka asjaolu, et hageja kantud summa ei katnud korteriomandi väärtust ning ülejäänud summa katmiseks võeti laen perekonna huvides ning kohtule esitatud pangakonto väljavõtetega on tõendamist leidnud asjaolu, et laenumakseid tasus üksnes hageja. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks laenumakseid tasunud. Kuni 30.06.2010 kehtinud
lg 2 p 3 järgi võib abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttega on tõendamist leidnud, et hageja tasus 03.01.2007 korteriomandi Xxx, Tallinnas omandamiseks kokku 447 462,00 krooni, so 28 598,03 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks panustanud rahaliselt vaidlusaluse korteriomandi omandamisel. Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomandi väärtus on käesoleval ajal 40 000 eurot. Kohus leiab, et kuna korteriomand jääb hagejale, siis tuleb ka laenukohustus jätta hageja kanda. Hageja poolt kohtule esitatud Swedbank AS 01.02.2012 tõendi kohaselt poolte ja Swedbank AS vahel 19.12.2006 sõlmitud laenulepingu nr xxx laenu põhiosa jääk seisuga 01.02.2012 on 20 694,47 eurot ning poolte ja Swedbank AS vahel 18.02.2008 sõlmitud laenulepingu nr xxx laenu põhiosa jääk seisuga 01.02.2012 on 9 299,53 eurot. Seega on ühisvara väärtus 48 000 eurot, laenujääk on 29 994 eurot ning kui arvata maha laenujääk on positiivse vara väärtus 18 006 eurot ning seega on kohtu arvates igati õiglane kompensatsioon kostjale 9003 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Kohus andis 17.05.2012 määrusega I B riigi õigusabi kohustusega hüvitada täielikult riigile riigi õigusabi tasu ja kulud ühekordse maksena ühe aasta jooksul alates käesoleva tsiviilasja lõpplahendi jõustumisest. Nimetatud määrus on jõustunud. Seega tuleb I B kohustada tasuma riigile täielikult riigi õigusabi tasu ja kulud ühekordse maksena ühe aasta jooksul alates käesoleva tsiviilasja lõpplahendi jõustumisest. Maie Seppo kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.