Obsah (6)

§ 50§ 187§ 188§ 280§ 501§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2013.a Tallinn Haldusasja number 3-12-130 Haldusasi N.P. kaebus AS-i Ühisteenus

§ 50

lg 4 sätestatud parkimistasu maksmisest vabastatud 15 minutit, on kaebaja sisukohal, et viivistasu määramine tema suhtes ei olnud asjaolusid arvestades õiguspärane. Lisaks ülaltoodule peab kaebaja vajalikuks märkida, et käesoleval juhul oli parkimiskohas paigaldatud liiklusmärk, mis osutas parkimiskella kasutamisega parklat, kus oli lubatud tasuta parkimine kestvusega kuni 2 tundi. 2 VASTUSTAJA SEISUKOHAD

1. Vastustaja palub rahuldamata. jätta esitatud kaebuse viivistasu otsuse 0116000106 tühistamiseks
2. Tallinna Linnavolikogu 30.jaanuari 2003 määruse nr 9 alusel on kehtestatud tasuline parkimisala, mille kohaselt parkimiskoht Ravi tn 18 vastas kuulub kesklinna avaliku tasulise parkimisala hulka. 10.

§ 187

lg 4 alusel peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamisest. Viivistasu otsuse koostamise ajal 18.11.2011 kell 09:35 oli mootorsõiduki armatuurlauale asetatud parkimise kell, mis tähistas parkimise alguse aega 10:30. Kuivõrd kaebuse esitaja poolt parkimiskella abil tähistatud parkimise algusaeg ei võimaldanud viivistasu otsuse koostamise hetkel parkida parkimistasu maksmata, oli viivistasu otsuse koostamine õiguspärane ja kooskõlas

§ 188lg 1 p 1.

11. Parkimise algusaja teada andmine eeldab, et parkimise algusaeg on tähistatud arusaadavalt (sh tegelikkusele vastavalt). Kui mootorsõiduki juht ei tähista parkimise algusaega arusaadavalt (sh tegelikkusele vastavalt) ja nähtavalt, tekib

§ 187lg 4 mõtte kohaselt parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest.

Kuivõrd viivistasu otsus oli määratud 55 minutit enne parkimiskellal määratud parkimise algusaega, tekkis parkimistasu maksmise kohustus vahetult peale parkimise alustamist.

1. Vastustaja hinnangul kaebuse esitaja poolt (peale viivistasu otsuse koostamist) esitatud ostutšekid või kõneeristuse väljavõtted, ei tõenda parkija poolt parkimise algusaja tähistamist.
2. Kaebuse täienduses osundatud liiklusmärk võimaldas parkimiskohas 2 tundi tasuta parkida, kuid seda tingimusel, et parkimise algusaeg on fikseeritud. Käesoleval juhul kontrollimise hetkel 18.11.2011 kell 9:35 oli mootorsõiduki armatuurlaual parkimiskell parkimisalgusaja näiduga 10:
3. Seega arvestades kaebaja parkimiskella näitu, oli kontrollimise ajal kell 9:35 kaebajal kohustus tasuda parkimise eest. Kuivõrd kaebaja poolt parkimiskella abil tähistatud parkimise algusaeg ei võimaldanud viivistasu otsuse koostamise hetkel parkida parkimistasu maksmata, oli viivistasu otsuse koostamine õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
5. Käesoleval juhul ei ole vaidlust asjaolude üle, et kaebaja sõiduauto Opel registreerimismärgiga xxx xxx oli 18.11.2011 kell 09:35 pargitud Ravi tn 18 vastas parkimistasu maksmata.
6. Alates 01.07.2011 kehtiva

§ 280lg 1 kohaselt tunnistati varemkehtinud liiklusseadus kehtetuks.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 02.11.2006 kohtuotsuses asjas nr 3-4-1-8-06 punktis 26 leidnud, et eelmise seaduse alusel antud määrust saab uue seaduse kehtivuse ajal rakendada üksnes siis, kui uue seaduse rakendussätetes on see sõnaselgelt ette nähtud.

§ 280

lg-s 2 sätestatu kohaselt kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud liiklusseaduse alusel antud määrused kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kuni nende kehtetuks tunnistamiseni. Kuni 01.07.2011 kehtinud

§ 501

lg 1 sätestas, et kohalik 3 omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega tasulise parkimise ala, parkimistasu määra või diferentseeritud määrad ja parkimissoodustused ja -vabastused. Samuti sätestab kehtiva

§ 187

lg 1, et kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu mootorsõiduki ja selle haagise eest.

§ 187

lg 2 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega tasulise parkimise ala, parkimistasu määra või diferentseeritud määrad, parkimistasusoodustused ja -vabastused. Tallinna Linnavolikogu on kehtestanud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 5 lg 2 ja § 22 lg 1 p 2, maksukorralduse seaduse (MKS) § 3 lg 3, kohalike maksude seaduse (KoMS) § 2 lg 2, § 5 p 10 ja § 141 ning liiklusseaduse kuni 01.07.2011 kehtinud § 50 lg 5 ja § 501 – 503 alusel, alates 01.07.2011

§ 68

lg 1, § 187 ja § 188 alusel (Tallinna Linnavolikogu 16.12.2010 määrus nr 64 ) Tallinnas tasulise parkimise ala, parkimistasu määrad ning parkimistasusoodustused ja vabastused 30.01.2003 määrusega nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ (edaspidi Määrus nr 9). Määrus nr 9 on tunnistatud kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrusega nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ alates 01.01.

2. Kesklinna avalik tasuline parkimisala on Määruse nr 9 p 5.1 alusel piiritletud Tallinna lahe - Kalasadama tänava - Põhja puiestee - Kotzebue tänava - Kopli tänava - Telliskivi tänava - raudtee (paralleelselt Tehnika tänavaga ja kuni Filtri teeni) - Filtri tee - Odra tänava Türnpu tänava - Vilmsi tänava - Gonsiori tänava - Roheline Aas tänava - Poska tänava Narva maantee - Bensiini tänava ja Tallinna lahega. Seega parkis kaebaja sõiduauto Opel registreerimismärgiga xxx xxx oli 18.11.2011 kell 09:35 Ravi tn 18 vastas kesklinna avaliku tasulise parkimise alal. 18.

§ 187

lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki ja selle haagise juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Määruse nr 9 lisa punkti 4.1 kohaselt mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Määruse punkti 4.2 kohaselt, kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Parkimiskell või kirjalik teade parkimise algusaja kohta peab olema sõiduki esiklaasil nähtaval kohal, kusjuures kirjalik teade peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Kehtiva korra kohaselt ei ole parkimiskontrolöril kohustust jälgida, mis kell sõidukid tasulise parkimise alasse sisenevad, samuti ei saa parkimiskontrolör parkimise algusaega kindlaks määrata sellel järgi, kas sõiduk tema eelmise ringkäigu ajal oli parklas või mitte, sest see ei võimaldaks täpse parkimise algusaja kindlaks määramist.

§ 187

lg-st 5 tuleneb sõidukijuhile tõendamiskoormis teha parkimise algusaeg korrektselt teatavaks parkimise alustamisel. Isik on kohustatud enne auto juurest lahkumist veenduma, et on parkimise algusaja teinud teatavaks üheselt arusaadavalt. Parkimise alustamise aja korrektne teatavakstegemine on sõidukijuhi enda huvides. 4 Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebuse esitaja on parkimise alustamisel parkimisaja alguse parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt teada andnud. Kaebuse kohaselt alustas kaebuse esitaja parkimist 18.11.2011 kell 9:30 parkimiskellaga. Vaidlust ei ole aga selle üle, et kaebaja oli 18.11.2011 asetanud parkimiskella tunniseieri selliselt, et tunniseier asetses numbrite 10 ja 11 vahel, mitte aga 9 ja 10 vahel. Seda on kaebaja ka kinnitanud kohtule esitatud kaebuses. Samuti nähtub see vastustaja esitatud fotodelt (tl 38-39). Seega märgib parkimiskell parkimisaja alguseks 10:

2. Kaebaja 25.03.2012 seisukohtades ( tl 44) ja leiab kaebaja, et käesoleval juhul oli parkimiskohas paigaldatud liiklusmärk, mis osutas parkimiskella kasutamisega parklat, kus oli lubatud tasuta parkimine kuni 2 tundi. Kaebuse esitaja esitatud fotodel (tl 46-47) olev tahvel nr 873c tähistab lubatud parkimisaja kestuse piirangut. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusele nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 21 „ Tahvlid ja nende tähendused“ punktile 18 tahvlid 873 „Parkimisaja piirang” teatavad märgi 362 „Parkimiskeeld” mõjupiirkonnas, märgiga 384 „Parkimiskeelu ala” või märgiga 387 „Parkimisala” tähistatud alal ja märgiga 575a või 575b „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud parklas sõiduki lubatud pikimat parkimise kestust vastavalt kas ööpäevaringselt või teatud ajavahemikul. Parkimise algusaeg peab olema kontrollijale selgesti nähtavaks tehtud. Tahvli 873c või 873d korral on parkimiskella kasutamine kohustuslik. Käesoleval juhul oli kontrollimise hetkel 18.11.2011 kell 9:35 mootorsõiduki armatuurlaual parkimiskell parkimisalgusaja näiduga 10:30 (tl 3739), seega arvestades parkimiskella näitu, oli kontrollimise ajal kell 9:35 kaebajal kohustus tasuda parkimise eest.
3. Kaebaja esitatud 18.11.2011 kviitungilt ega Säästumarketi 18.11.2011 kaardimaksekviitungilt ei nähtu sõiduauto Opel registreerimismärgiga xxx xxx asumist Linnamäe tee 38/40 18.11.2011 kell 09:05 ega Kärberi 42 18.11.2011 kell 10:54:27 (tl 1617). Nimetatud tõenditelt nähtub vaid kauba eest tasumise aeg nendel aadressidel. Samuti ei tõenda nimetatud tõendid sõiduauto Opel registreerimismärgiga xxx xxx parkimise algusaega 18.11.2011 Ravi tn 18 vastas. Kaebaja 25.03.2012 esitatud AS Ida-Tallinna Kesklabori tõend (tl 45) tõendab asjaolu, et 18.11.2011 on N.P.lt võetud proov, mille vastus on saabunud 18.11.2011 kell 11:
4. Tõendile on käsitsi kirjutatud juurde proovi võtmise aeg 9:36 ja märkus, et arvutis näitab. Kohus leiab, et kui arvutis oli proovi andmise kellaaeg olemas, siis oleks selle saanud ka välja printida. Samas ei tõendaks kaebajalt proovi võtmise aeg siiski sõiduauto Opel registreerimismärgiga xxx xxx parkimise algusaega 18.11.2011 Ravi tn 18 vastas. Kuna puuduvad täiendavad tõendid, mis kinnitaksid kaebaja väiteid parkimise algusaja kohta kell 9:30, tuleb viivistasu otsuse koostamine lugeda õiguspäraseks.
5. Kaebaja leiab, et viivistasu otsusega karistati kaebajat parkimiskella tunniseieri eksliku asetamise eest. Riigikohtu halduskolleegium on 19.06.2007 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-24-07 punktis 14 leidnud, et viivistasu näol ei ole formaalselt ega ka materiaalselt tegemist karistusega, mistõttu ei kuulu viivistasu määramisel kohaldamisele karistusõiguse põhimõtted, s.o viivistasu määramisel ei hinnata, kas tegu on pandud toime tahtlikult või ettevaatamatusest.
6. Vastavalt

§ 188

lg 1 punktile 1 teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi. Sama sätestas Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 lisa p 9.1.1. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust asjaolude üle, et kaebaja sõiduauto Opel registreerimismärgiga xxx xxx oli 18.11.2011 kell 09:35 pargitud Ravi tn 18 vastas parkimistasu maksmata. Seega oli AS-l Ühisteenused õigus teha

§ 188lg 1 p 1 ja Määruse nr 9 lisa p 9.1.1 alusel kaebajale viivistasu otsus.

5

1. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vaidlusalune viivistasu otsus on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks.
2. HKMS § 285 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustikku. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg 1). Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, on menetluskulude kandjaks kaebaja. Käesolevas haldusasujas ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 6