) § 19 lg 8 p 4 ja § 41 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 1 ja 2 ,§ 66 lg 2 p-d 3 ja 4 ja lg 3 Eesti Töötukassa juhatuse 29.08.2011 otsus nr 7-8/1423 tagasiulatuvalt kehtetuks, kuivõrd toetust kasutati olemasoleva ettevõtte edendamiseks. Ühtlasi otsustati nõuda toetuse täies ulatuses tagasi maksmist.
lg 4 kohaselt ei anta toetust olemasoleva ettevõtte majandustegevuse arendamiseks. 29.08.2011 ei olnud kaebaja ettevõtja Äriseadustiku tähenduses, ta ei tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana ega omanud osalusi äriühingutes. Ettevõtjana saab kaebajat käsitleda alates 08.09.2011, mil ta omandas osaluse osaühingus ning viis läbi asukoha ja ärinime muutmise. OÜ Kondor Sport õiguseellane oli Eesti Töötukassa 29.08.2011 otsuse tegemise ajal kantud äriregistrisse OÜ Metal Team nime all. Kaebaja ei kuulunud ettevõtte omanike hulka, asukoht ei olnud seotud M.M.ga ja ettevõttel praktiline majandustegevus puudus.Kaebaja viitab Riigikohtu lahendis 3-3-1-80-06 toodud seisukohtadele, milles on juhitud tähelepanu, et igal juhtumil tuleb eraldi analüüsida asjassepuutuvate EL normide tähendust ja eesmärki ning mõistliku ettevõtja tegevusviisi, kes tegutseb vastavalt kehtivatele seadusesätetele ja majandustavale asjassepuutuvas sektoris, samuti tuleb tuvastada subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused. Kaebajale eraldatud toetus on kasutatud täielikult ja eranditult üksnes äriplaanis kirjeldatud tegevuse käivitamiseks ja täidetud on töötule antava ettevõtluse alustamise toetuse eesmärk. Kaebaja ei ole ettevõtluse alustamise toetuse tingimusi tahtlikult ja oluliselt rikkunud. Eesti Töötukassa poolt esile toodud rikkumine on formaalset laadi ja ei tohi olla aluseks toetuse eraldamise otsuse tühistamisele ning rahasummade tagasinõudmisele.
lg 4 p 1 keelab otseselt ettevõtluse alustamise toetuse andmist olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ja laiendamiseks. Kaebuse esitaja on eksiarvamusel, leides, et kuna toetuse saamisel ei olnud ta veel Kondor Sport OÜ omanik, siis toetuse hilisem kasutamine juba asutatud ettevõtte majandustegevuse alustamiseks on seaduslik. Ettevõte kui selline oli toetuse andmise hetkeks juba asutatud Metal Team UÜ vormis ning oli tegutsenud 5 kuud. Asjasse puutumatu on kaebuse väide, et nimetatud ettevõttel eelnev majandustegevus puudus. Isegi kui kaebuse esitaja väide on tõene ning viidatud äriühingul puudus majanduslik tegevus, siis seadus ei luba toetuse eest ka olemasoleva ettevõtja majandustegevusega alustada, mida kaebuse esitaja aga tegi. Nimetatud säte on nii töötukassale kui ka toetuse saajale imperatiivne ega anna kaalutlusruumi. Kui kaebuse esitaja oleks töötukassat toetuse taotluse esitamisel informeerinud, et kavatseb saadud toetusega alustada või laiendada olemasolevat äriühingut (ettevõtjat), ei oleks töötukassa vastavat toetust võinud väljastada. Samas laieneb toetuse sihipärase kasutamise kohustus ka toetuse saajale ning kaebuse esitaja oli teadlik uue äriühingu asutamise kohustusest.
kuna töötukassal ja kolmandalt isikult ettevõtte ostmise puhul ka toetuse saajal endal puudub võimalus kontrollida enne toetuse andmist loodud ettevõtte eelnevat tegevust, siis piisabki ainuüksi faktist, et äriühing on asutatud enne toetuse väljastamist ja väljastatud toetus muutub automaatselt abikõlbmatuks ning kuulub tagasinõudmisele. Kõike ülaltoodut arvesse võttes on seega üheselt selge, et kaebuse esitaja on kasutanud toetust viisil, mida
12. Kaebuses tehtud osundused struktuuritoetuste seadusele on asjasse puutumatud. Vastavalt nimetatud seaduse § 1 lg-le 1 sätestab see struktuuritoetuse andmise ja kasutamise, tagasinõudmise ja tagasimaksmise alused ning korra, samuti struktuuritoetuse andmise ning kasutamise järelevalve alused ning vaidemenetluse korra. Teisisõnu on tegemist üldnormidega, mis annavad suunised eelkõige toetuse andjale s.t. töötukassale struktuuritoetuste väljastamiseks, kuid konkreetselt erinormid ettevõtluse alustamise toetuse väljastamiseks ja tagasinõudmiseks tulenevad siiski
-st. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohane ka kaebuse esitaja viide nimetatud seaduse alusel kehtestatud määrusele, kuna see sätestab tingimused ja korra, kuidas Euroopa Sotsiaalfondi poolt töötukassale eraldatud ja töötukassa poolt õigusvastaselt väljastatud toetus tagasi nõutakse. 13.Tulenevalt HMS § 64 lg 3 ning § 67 kaalus töötukassa enne otsuse kehtetuks tunnistamist ka selle tagajärgi kaebuse esitajale. Nimetatud kaalutlused nähtuvad kaebuse esitaja poolt kaebusele lisatud töötukassa otsusest ning menetlusökonoomiast lähtuvalt ei hakka töötukassa neid siin üle kordama. Lisaks märgib töötukassa, et kaalus ka otsuse kehtetuks tunnistamisel avalikku huvi, et haldusakt jääks kehtima. Kaalumise käigus jõudis töötukassa järeldusele, et antud juhul kaalub avalik huvi üles isikliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Kuna töötukassa üks eesmärke on ka töötukassale eraldatud vahendite õiguspärane, avalik ja säästlik kasutamine, siis läheks töötukassa hinnangul avaliku huviga ilmselgelt vastuollu olukord, kus jäetakse kehtima otsus toetusele, mida kasutati otseselt seaduse vastaselt. Töötukassa rõhutab, et kuna väljastatav toetus tuleb Euroopa Sotsiaalfondist, siis on töötukassa toetuse väljastamise tingimuste täitmise osas samaselt kontrollitav ning peab suutma põhjendada, miks üks või teine toetus anti või jäeti tagasinõudmata. Käesolevas asjas taolised põhjendused puuduvad. 14.Samas rõhutab töötukassa jätkuvalt oma seisukohta, mille kohaselt on § 19 lg 4 p 1 oma olemuselt töötukassat kohustav säte ning ei nõuaks eraldi HMS-i kohast kaalumist s.t. tegemist ei ole sisuliselt kaalutlusotsusega. Viidatud säte ütleb konkreetselt, et ettevõtluse alustamise toetust ei anta olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ja laiendamiseks. Asjas puudub vaidlus, et käesoleval juhul kasutati toetust juba olemasoleva ettevõtja majandustegevuse 4 alustamiseks, seega ei oma siin sisulist tähtsust, mis oli selle olukorra tekke põhjuseks – toetust on kasutatud vastuolus seadusega ja on seega mittesihipärane (mitteabikõlblik toetus), kuuludes kohustuslikus korras tagasinõudmisele. 15.Seoses kaebuse väidetega toetuse tagasinõudmisega kaasnevast OÜ Kondor Sport tegevuse lõppemisest ning pankroti väljakuulutamise tõenäolisusest, kaebuse esitaja majandusraskustesse sattumisest ja töötuks jäämisest on vastustaja juhtinud esmalt tähelepanu, et toetuse tagasimaksele on võimalik rakendada ka poolte vahel kokkulepitud paindlikku maksgraafikut. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebuse esitaja hirm võimaliku pankrotiohu ees põhjendatud ning igakuised (või vajadusel kvartaalsed) tagasimaksed ei raskenda kaebuse esitaja majanduslikku olukorda märgatavalt. Töötukassa rõhutab, et tal ei ole mingitki huvi takistada või raskendada kaebuse esitaja majandustegevust, kuid samal ajal ei pea töötukassa ka võimalikuks jätta kehtima otsust toetusele, mida on kasutatud otseselt vastuolus seadusega. IV KOHTU PÕHJENDUSED 16.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et Eesti Töötukassa 24.10.2012 otsus nr 7-8/4267 on õiguspärane ja kaebuse esitaja õigusi sellega ei rikuta, mistõttu tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 17.
lg 1 kohaselt on selle seaduse eesmärk tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu.
p 1 avab tööturuteenuse mõiste ning osundatud sättest tulenevalt on tööturuteenus teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale ja samas seaduses sätestatud juhul muule isikule töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks.
lg 1 sätestab tööturuteenuste liigid, nähes ühe tööturuteenusena punktis 9 ette ettevõtluse alustamise toetuse.
, mis käsitleb ettevõtluse alustamise toetust, kehtestab muu hulgas ka selle tööturuteenuse osutamise tingimused ja korra. Osundatud paragrahvi lg 4 sätestab ettevõtluse alustamise toetuse andmisest keeldumise alused, sealhulgas p 1 kohaselt ei anta ettevõtluse alustamise toetust olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ja laiendamiseks, p 2 aga näeb ette, et ettevõtluse alustamise toetust ei anta olemasoleva äriühingu osanikuks või aktsionäriks astumiseks. Kohus märgib siinkohal, et jagab vastustaja seisukohta ja nõustub esitatud põhjendustega selle kohta, et ettevõtluse alustamise toetuse andmist, samuti selle tagasinõudmist käsitlevad konkreetsed normid, millest töötukassa lähtub nimetatud tööturuteenuse osutamisel, sisalduvad
-s , mitte perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduses. Nii
lg 1 sätestatud seaduse eesmärgist kui ka § 2 p 1 avatud tööturuteenuse mõistest tulenevalt, samuti arvestades
ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks seatud tingimusi ja toetuse andmisest keeldumise aluseid tuleneb selgelt, et
-i eesmärk on võimalikult kõrge tööhõive saavutamine, mistõttu antakse toetust nimelt ettevõtlusega alustamiseks, mitte olemasoleva ettevõtja majandustegevuse toetamiseks või laiendamiseks. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et tulenevalt
lg 4 p 1 imperatiivsest sõnastusest, mis sätestab:“ ei anta ettevõtluse alustamise toetust olemasoleva ettevõtja /../“ on üheselt selge seadusandja tahe välistada toetuse andmine olemasolevatele äriühingutele, mis on asutatud enne toetuse andmist. Kuivõrd
lg 4 p keelab ettevõtluse alustamise toetuse andmise mitte ainult olemasoleva ettevõtja majandustegevuse laiendamiseks , vaid ka sellise ettevõtja majandustegevuse alustamiseks, siis järelikult on seadusega üheselt sätestatud toetuse andmisest keeldumine olemasolevale ettevõtjale sõltumata sellest, kas osundatud ettevõtja on alustanud majandustegevusega või puudub see. Kohtu hinnangul on lisaks eespooltoodule 5 asjakohane ja kooskõlas ettevõtluse alustamise toetuse andmise tingimustega, milleks muu hulgas on kavandatava ettevõtluse jätkusuutlikkus, 28.12.2012 menetlusdokumendis toodud vastustaja seisukoht selle kohta, miks
lg 4 p 1 on sätestatud imperatiivselt enne toetuse väljastamist asutatud äriühingute suhtes. 18.Vaidlus puudub selles, et OÜ Kondor Sport õiguseellane Metal Team OÜ oli asutatud 30.03.2011.a. ja et kaebuse esitaja omandas osaluse äriühingus 08.09.2011.a. ning viis läbi asukoha ja ärinime muutmise., s.o.uut ettevõtet ei loodud. Asjaolust, et toetuse andmise hetkel kaebaja osalust äriühingus ei omanud, ei saa teha järeldust, et saadud toetust on M.M. kasutanud ettevõtlusega alustamiseks, s.o.uue ettevõtte asutamiseks ja selle majandustegevuse alustamiseks ja edendamiseks. Kohtu hinnangul on vastustaja tuvastatud asjaoludele tuginevalt põhjendatult asunud seisukohale, et toetust kasutati juba olemasoleva äriühingu majandustegevuse alustamiseks ja laiendamiseks, seega tegevusteks, milleks töötukassa
lg 4 p 1 tulenevalt toetust poleks anda saanud ja järelikult kasutanud ettevõtluse alustamise toetust mittesihtotstarbeliselt. Ettevõtluse alustamise toetuse tagastamise alused sätestab
lg 8 , sealhulgas on ühe sellise asjaoluna viidatud lõike punktis 4 märgitud ettevõtluse alustamise toetuse mittesihtotstarbelist kasutamist. 19. Ülaltoodud põhjendustel leiab kohus, et ettevõtluse alustamiseks antud toetuse kasutamine olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ja arendamiseks ei ole formaalseks rikkumiseks, mistõttu on ka
-s ettevõtluse alustamise toetuse andmisest keeldumise alused sätestatud kohustuslikena, andmata töötukassale selles osas kaalutlusõigust. 20.
lg 1sätestab: „ Eesti Töötukassa nõuab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud tööturutoetuse või käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 3, 5 ja 7–14 ning käesoleva seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis nimetatud tööturuteenuse saaja poolt teadliku valeandmete esitamise või tööturutoetuse või -teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise korral või käesoleva seaduse § 18 lõikes 7, § 19 lõikes 8 ning § 20 lõikes 5 nimetatud juhtudel tööturutoetuseks alusetult makstud või tööturuteenuste osutamiseks kulunud summad tagasi.“. Osundatud säte alusetult makstud toetuse tagasinõudmiseks on imperatiivne. 21.Õigusliku aluseta määratud toetuse tagasinõudmine eeldab toetuse määramise kohta tehtud otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist.
lg 3 tulenevalt kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades
erisusi. Kuna
-is vastav erinorm puudub, kohaldub toetuse maksmise aluseks olnud haldusakti kehtetuks tunnistamisele üldseaduse- haldusmenetluse seaduse (HMS) regulatsioon. Riigikohus selgitas 24.11.2011 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-74-11, et Töötuskindlustuse seaduse § 46 lg 1 sätestab imperatiivselt alusetult makstud hüvitise tagasinõudmise, ent ei reguleeri hüvitise maksmise aluseks oleva haldusakti kehtetuks tunnistamist ning kohaldamisele kuulub eriregulatsiooni puudumisel haldusmenetluse seadus, sealjuures haldusaktide kehtetuks tunnistamine toimub kaalutlusõiguse alusel. Kohtupraktikas on leitud, et viidatud kohtulahendis antud tõlgendus on laiendatav ka
-le ( näit.Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2011 otsus haldusasjas nr 3-10-3247). Kohus jagab siinkohal töötukassa seisukohta, et 22. HMS § 64 lg 2 sätestab, et haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Vaidlust ei ole selles töötukassa on kasutanud otsuse kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigust ja kaalutlusõiguse rakendamine nähtub ka vaidlustatud otsusest. Lisaks nähtub otsusest, et kaebuse esitajale on enne vaidlustatud otsuse tegemist antud võimalus esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kaebuse väitel on töötukassa 6 vaidlustatud otsuse puhul tegemist kaalutlusvigadega, sest arvesse ei ole võetud kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. HMS § 64 lg 3 on loetletud asjaolud, mida haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb arvestada. HMS § 67 lg 1 kohaselt arvestab haldusorgan isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades peale HMS § 64 lg-s 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. HMS § 67 lg 4 p 5 järgi ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui ta oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik. Eeltoodud sätetest tulenevalt oli töötukassal ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamisel lai kaalumisruum. Kaebuse väitel on töötukassa vaidlustatud otsuse puhul tegemist kaalutlusvigadega, sest arvesse ei ole võetud kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Millised on need konkreetsed olulised asjaolud ja põhjendatud huvid, mis kaebuse esitaja arvates on tinginud kaalutlusvea, kaebuses eraldi märgitud ei ole. Arvestades vaidlustatud otsuses kajastatud kaebuse esitaja vastuväiteid ja seisukohti, samuti kohtule esitatud kaebuse väiteid, järeldab kohus, et kaebaja ongi pidanud silmas tema poolt esile toodud faktilisi asjaolusid, samuti kehtetuks tunnistamise tagajärgi kaebuse esitajale. Diskretsiooniotsuse puhul on kohtulik kontroll piiratud. HkMS § 158 lg 3 tulenevalt kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Käesoleval juhul leiab kohus, et toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistamisel on töötukassa võtnud arvesse kaebaja seisukoha, et toetuse tingimusi ei ole tahtlikult ja oluliselt rikutud ning rikkumine on formaalset laadi, kinnituseks esile toodud asjaolusid. Kohus on kaebuse väiteid eespool käsitlenud ja esitanud põhjendused selle kohta, miks tuleb pidada põhjendatuks ja seadusega kooskõlas olevaks töötukassa seisukohta, et kaebuse esitaja kasutas väljastatud toetust tegevusteks, milleks töötukassa
lg 4 p 1 tulenevalt toetust poleks anda saanud ja järelikult kasutas ettevõtluse alustamise toetust mittesihtotstarbeliselt. Samuti leidis kohus , et tegemist ei ole formaalse rikkumisega ning et
Kohtu hinnangul ei ole ülaltoodud asjaolusid kaaludes töötukassa diskretsiooniviga otsustamisel teinud. Lisaks on töötukassa otsuse kehtetuks tunnistamisel põhjendatult leidnud, viidates sealjuures nii kaebuse esitaja äriplaanis sisalduvale kui ka ettevõtluse alustamise toetuse andmise otsuses märgitule, et kaebuse esitaja pidi olema teadlik kohustusest luua uus äriühing ning äriplaanis sisalduvast tulenevalt ei saanud ka tekkida töötukassal kahtlust toetuse mittesihtotstarbelises kasutamises. Kaebuse esitaja sellise järelduse õigsust kummutanud ei ole. HMS § 67 lg 4 p 5 järgi ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui ta oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik. Lisaks vaidlustatud otsuses kajastatule on vastustaja esitanud konkreetsed viited kaebaja äriplaani lehekülgedele , s.h. osaühingu asutamisega kaasnevatele kuludele( mida kohus ei hakka siinkohal kordama), mis kõik kinnitavad , et kaebaja pidi olema teadlik uue ettevõtte loomise kohustusest. Seega töötukassa seisukoht, et kaebuse esitajal puudub kaitstav usaldus otsuse kehtima jäämiseks , rajaneb kõigi oluliste asjaolude ja huvide arvestamise ja kaalumise tulemusena tehtud otsustusel. HMS § 67 lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Vastustaja on teinud kindlaks, et esinevad usaldust välistavad asjaolud ning on esitanud ka piisava põhjenduse, miks töötukassa käesoleval juhul leidis, et avalik huvi on kaalukam kaebuse esitaja huvist. Kohus leiab, et konkureerivatele huvidele ei ole antud ebaõiget kaalu ning vaidlustatud otsus on proportsionaalne. Siinkohal märgib kohus veelkord, et vastupidiselt kaebuse esitaja seisukohale ei ole toetuse kasutamine vastuolus seadusega formaalseks rikkumiseks . Sellekohased põhjendused on kohus esitanud eespool. Lisaks on toetuse 7 tagasinõudmisega kaebaja väidetud kaasnevaid tagajärgi leevendada, millele on juhtinud tähelepanu ka töötukassa. võimalik vältida või oluliselt V MENETLUSKULUD 23.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja M.M. kahjuks. Eesti Töötukassa ei ole selleks sätestatud korras ja tähtajal taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Eeltoodust tulenevalt menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ja kummagi poole kanda jäävad tema enese menetluskulud . /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.