Obsah (4)

§ 152§ 104§ 108§ 109

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Tallinna Halduskohus Daimar Liiv 19.02.2013, Tallinn 3-12-2282 Y.J.’i kaebus Maksu- ja

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja taotleb

§ 104lg 5 alusel tagastada tema pangakontole riigilõiv 15 eurot.

Samuti palub kaebaja välja mõista vastustajalt

§ 108

lg 6 alusel menetluskulud summas 960,44 eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 5963 pöördel).

1. 18.02.2013 teatas vastustaja, et ei nõustu kaebaja poolt taotletavate menetluskulude suurusega. 4.
2. Vastustaja märgib, et Advokaadibüroo Greinoman & Co arvele nr 0718 on märgitud haldusasjas 3-12-2282 kaebuse koostamine 3 t 42 minutit. Spetsifikatsioonist nähtub, et 2012.a oktoobrikuus on kaebajale osutatud õigusabi teenust mahus 3 tundi 32 minutit. Arvele nr 0718 ei ole märgitud ühiku hinda ehk tunnitasu määra, kuid arvetest nr 0760, 0771 ja 0783 nähtub, et kaebajale osutatud õigusabi tunnitasu määraks on olnud 130 eurot. Seega pidanuks arve nr 0718 olema esitatud suuruses 459,30 eurot ning koos käibemaksuga 551,20 eurot. Arve nr 0718 järgi nõutav õigusabi summa peaks olema seega 47,84 euro võrra väiksem.

§ 108

lg 5 järgi juhul, kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Käesolevas haldusasjas on vastustaja teinud 23.01.2013 otsuse nr 12.2-3/2111-27, millega on rahuldanud kaebaja haldusasja nr 3-12-2282 taotlused. Seega ei pea vastustaja kandma pärast 23.01.2013 tekkinud õigusabikulusid. Spetsifikatsioonist nähtub, et pärast seda kuupäeva on osutatud kaebajale õigusabi mahus 1 tund ja 5 minutit, mis tunnitasu määraga 130 eurot arvestades moodustab kokku 140,83 eurot ja koos käibemaksuga 169 eurot. Järelikult väheneb arve nr 0771 alusel nõutavate õigusabikulude summa 104 euro võrra (koos käibemaksuga) 67,60 euroni. Samuti ei kuulu vastustajalt väljamõistmisele veebruarikuu õigusabikulude arve nr 0783 summas 65 eurot. Eeltoodu tõttu vähenevad kaebaja poolt nõutavad menetluskulud kokku 216.84 euro (47,84 eurot + 104 eurot + 65 eurot) võrra ja arvete alusel oleks kaebaja põhjendatud nõudma õigusabikulude summat kokku 743,60 eurot. 4.

1. Vaidlustatud haldusaktil, Põhja MTK 01.10.2012 otsusel nr 12.2-3/2111-21, oli selle tegemise ajal vormiline puudus – selle oli allkirjastanud ametnik, kellele ei olnud allkirjastamiseks volitust. See puudus olnuks kõrvaldatav ning vastustaja oleks kaebuse saamise järgselt andud välja uue, samasisulise otsuse, mille oleks allkirjastanud selleks pädevust omav ametnik. Põhja MTK 01.10.2012 otsuse nr 12.2-3/2111-21 tegemise ajal oli vastustaja selgel seisukohal, et maksumenetluse jätkamine kaebaja suhtes on põhjendatud ning väljastas kaebajale 11.10.2012 kontrollakti (tl 69-78). Vastustaja seisukoht Y. J. maksumenetluse lõpetamiseks ilma maksusummat määramata kujunes välja kompromissläbirääkimiste ajal, s.o alles 2012.a detsembrikuus. Seega ei ole alust ka väiteks, et tegemist oli algusest peale sisuliselt õigusvastase haldusaktiga ning selle kehtetuks tunnistamisega kaebuses toodud põhjustel. Samuti palub vastustaja arvestada menetluskulude kaebajalt väljamõistmisel asjaoluga, et vastustaja oli nõus lõpetama haldusasja menetlus kompromissiga ning teavitas juba
2. detsembril 2012 kaebaja esindajat nõusolekust tunnistada kehtetuks Põhja MTK 01.10.2012 otsus nr 12.2-3/2111-21 ja lõpetada kaebaja suhtes läbiviidav maksumenetlus (tl 79). Selles osas ei olnud pooltel ka eriarvamusi. Kompromiss jäi sõlmimata põhjusel, et pooltel tekkisid lahkarvamused kaebaja selliste õiguste kompromissis kajastamise üle, millised on tal juba seadustest tulenevalt ning milliste osas ei olnud vastustaja hinnangul põhjendatud kompromissi sõlmimine. Kaebaja poolt tehtud kompromissettepaneku kohaselt oleks kumbki menetlusosaline kandnud enda menetluskulud. 2 Kompromiss ei jäänud sõlmimata mitte kohtuvaidluse sisuliste asjaolude tõttu ning vastustaja on kaebaja kompromissettepanekus tehtud vastustaja kohustused täitnud. Sisulist ja õiguslikku vaidlust haldusasjas ei ole toimunud. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes

§ 109lõikele 6 peab vastustaja põhjendatuks vähendada Y.

J.le hüvitamisele kuuluvat menetluskulude summat 743,60 eurot vähemalt ühe kolmandiku võrra ning mõista vastustajalt välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud. KOHTU PÕHJENDUSED. 5.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse muuhulgas juhul, kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebuse esitaja on kohtule kinnitanud, et ta on menetluse lõpetamisega nõus. Seega tuleb haldusasja nr 3-12-2282 menetlus lõpetada

§ 152lg 1 p 4 alusel.

6. Tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel (

§ 104lg 5 p 4).

Y.J.’ tasus kaebuselt riigilõivu 15 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumber 2900072673 (maksekorraldus, tl 19 pöördel), mille saab kaebajale tagastada. 7. Menetluse lõpetamise korral

§ 152

lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (

§ 108lg 6).

Kaebuse esitaja on taotlenud menetluskulud hüvitamist summas 960,44 eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 59-63 pöördel). Vastustaja on asunud seisukohale, et menetluskulud ei ole nõutavas ulatuses põhjendatud ning hüvitamisele kuuluks menetluskulud summas 743,60 eurot, mida tuleks vähendada 1/3 võrra.

§ 108

lg 12 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut. Kohus kontrollib volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 8.

§ 108

lg 5 järgi juhul, kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid.

§ 109

lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Käesolevas haldusasjas on vastustaja teinud 23.01.2013 otsuse nr 12.2-3/2111-27, millega on rahuldanud haldusasjas nr 3-12-2282 kaebaja poolt esitatud taotlused. Samuti nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et Advokaadibüroo Greinoman & Co arvele nr 0718 on märgitud haldusasjas 3-12-2282 kaebuse koostamine 3 t 42 minutit (tl 59). Spetsifikatsioonist nähtub, et 2012.a oktoobrikuus on kaebajale osutatud õigusabi teenust mahus 3 tundi 32 minutit (tl 61), mistõttu ei ole arve 10 minuti osas põhjendatud. Siinkohal nõustub kohus täielikult vastustaja ülejäänud seisukohtadega menetluskulude põhjendatuse osas ning ei hakka neid üle kordama (vt määruse p 4.1). Kohus leiab, et põhjendatud on menetluskulud summas 743,60 eurot. 3 9. Vastustaja taotleb ka põhjendatud menetlusekulude vähendamist

§ 109lg 6 alusel 1/3.

võrra. Kohus leiab, arvestades kaebaja ja vastustaja poolt väljatoodud asjaolusid, et vastustaja taotlus menetluskulude täiendavaks vähendamiseks 1/3 võrra ei ole põhjendatud. Asjaolu, et kaebaja oli kompromissettepanekus valmis kandma oma menetluskulud ise, ei tähenda, et tegemist ei oleks põhjendatud või vajalike menetluskuludega kohtumenetluses. Kompromissläbirääkimiste tulemusel tunnistas vastustaja kaebaja poolt vaidlustatud haldusakti ise kehtetuks. Järelikult olid kompromissläbirääkimised vajalikud käesoleva asja lahendamiseks. Vastustaja ei ole ka vaielnud vastu kompromissläbirääkimistele kulutatud aja suhtes, mistõttu on kulud selles osas põhjendatud. Asjaolu, et vastustaja esialgne akt oli vastustaja seisukoha kohaselt üksnes vormipuudusega (puudus pädeva isiku allkiri) ning vastustajal kujunes alles kompromissläbirääkimiste käigus arusaam, et kaebaja suhtes läbiviidav maksumenetlus tuleb lõpetada, ei muuda kaebaja poolt enne vastustaja poolt Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 1.10.2012 otsuse nr 12.2-3/2111-21 kehtetuks tunnistamist 23.01.2013 (otsuse nr 12.2-3/2111-27) kantud menetluskulusid põhjendamatuteks. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista esindaja kulud kokku 743,60 eurot (sh käibemaks). /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 4