lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja
lg 6 alusel ja ei korda põhjendusi.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus tagastab 17.12.2012 apellandi poolt esitatud dokumentaalse tõendi, mille apellant esitas hilinenult, s.t väljaspool apellatsioonkaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega ja uute tõendite esitamiseks ettenähtud korda (
lg 1, § 633 lg 5).
Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki poolte seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks hageja nõue rahuldamisele ei kuulu. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis ning jõudnud kokkuvõtvalt õigesti järeldusele, et 07.09.2006 ja 08.09.2006 laenulepingute täitmisega ei saanud hagejale kahju tekkida. Maakohus ei ole rikkunud asja lahendamisel menetlusõigusnorme ja on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Hageja on tuginenud oma nõudes asjaolule, et kosja III poolt esitatud nõudeavaldusest sai ta teada, et ta on laenanud kostjalt III raha ja et SEB Pangas olevalt hageja pangakonto väljavõttelt nähtus, et 07.09.2006 on hagejale üle kantud 1 miljon krooni, selgitusega laen ja 21.09.2006 samuti 1 miljon krooni 13 selgitusega laen. Nimetatud summad kandis hageja vastavalt 22. ja 25.09.2006 edasi CRANBROOK OÜ-le. Apellant heidab maakohtule ette, et kohus on analüüsinud toiminguid eraldi, kuid tegelikult tegutsesid kostjad ühise eesmärgi nimel, st solidaarselt hagejale kahju tekitamise nimel. Maakohus on otsuses õigesti täheldanud, et lisaks hageja oletuslikele ja paljasõnalistele väidetele on ta olnud oma seisukohtades vastuoluline. Mitte nõustudes maakohtu käsitlusega, kes ringkonnakohtu arvates seostas hagis toodud asjaolusid õigesti materiaalõigusnormidega ja kostja vastu esitatud nõudeid eraldi ja ka hageja väiteid nende seoses, on hageja nii maakohtus kui ka apellatsioonikaebuses väitnud, et on võimalik, et kostjate vastutus ei ole solidaarne ja kostja III vastu nõude rahuldamiseks ei ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et hageja tugineb ekslikult eeldusele, et hagis toodud asjaolud ja kogutud tõendid annavad aluse väita, et kostjad on hagejale kahju tekitanud, mille väljamõistmist hageja kostjatelt solidaarselt taotleb. Kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus tuvastas õigesti, et kostjate ühine, kooskõlastatud ja pahatahtlik tegevus tõendamist ei leidnud. Hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-72-09 ei ole asjakohane, kuivõrd nimetatud lahendis oli tegemist pommiplahvatusest tuleneva kahju hüvitamisega, milles kostjate osalemine kriminaalasjas oli tuvastatud. Käesolevas asjas kostjate ühine tegutsemine tõendamist ei tõendatud. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid. Maakohus on otsuses märkinud, millistele tõenditele ta oma järeldused rajas ning kohtu hinnang tõenditele on olnud ringkonnakohtu arvates seadusekohane.
lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Kolleegiumil ei ole põhjust anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Hageja mitte nõustumine kohtu kaalutlustega ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Nõustuda saab kostja I poolt apellatsioonkaebuse vastuses märgituga, et hageja kaudsed tõendid ei viita kostjate kooskõlastatud ja pahatahtlikust soovist kantud käitumisele. Tõendatud ei ole, et CRANBROOK OÜ oleks ostnud kostjalt I õigusteenust nagu väidab hageja ja tõendamata on nendevaheline seotus ning käsunduslepingu olemasolu hageja ja kostja I vahel. Maakohus on möönnud, et isegi, kui kostja I ja hageja vahel olnuks käsundusleping, ei saaks hageja väita, et kostja I on VÕS § 620 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud kohustusi rikkunud. Kui hageja poolt sõlmitud laenuleping oli talle kahjulik, ei ole hageja tõendanud kostja I teadlikkust sellest. Kuigi hageja kandis laenulepinguga kostjalt III saadud rahad üle CRANBROOK OÜ-le, ei leidnud tõendamist, et kostja I tegutses viimase huvides ja esindajana eesmärgiga hagejale kahju tekitada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et laenulepingute sõlmimisega ei rikkunud hageja maakohtu 06.07.2005 määrusega kinnitatud kompromissi. Hageja võttis laenu kompromissi täitmiseks, st võlausaldajatele kompromissi alusel maksete tegemiseks. Maakohus laenulepingute tühisust ei tuvastanud. Ka hageja lepingute tühisusel põhinevate väidete tõendatuse korral ei oleks kostja I hagejale kahju tekitanud isikuks. Ringkonnakohus leiab, et kostja II vastu esitatud hagi on maakohus samuti õigesti jätnud rahuldamata. Tõendamist ei leidnud kostja II tegutsemine ühiselt kaaskostjatega eesmärgil tekitada hagejale kahju. Vaidlust ei olnud selles, et kostja II oli CRANBROOK OÜ seaduslik 14 esindaja ja hageja nõukogu liige vaidlusaluste laenulepingute sõlmimise ajal. Vaidlust ei olnud ka selles, et hageja ja CRANBOOK OÜ olid kontserni kuuluvad ettevõtted ja lähikondsed PankrS § 117 lg-te 2 ja 3 mõttes, et omasid ühiseid juhtorganeid ja omanikke, tegutsesid kooskõlastatult ja ühistes huvides. Maakohus tuvastas õigesti, et CRANBROOK OÜ sõltus oma tegevuses hagejast. Tõendatud ei ole, et sõlmitud laenulepingud ja tehtud tehingud olid hageja huvidega vastuolus. Hageja ei ole ümber lükanud omapoolsete tõenditega kostja vastuväidet, et CRANBROOK OÜ ja hageja vahelised lepingud ning tehingud olid hagejale kasulikud ja vastavuses tema huvidega (kompromissi täitmine, majandus/tootmistegevus CRANBROOK OÜ kaudu ning selle läbi tulu teenimine). Hageja väited kompromissi rikkumisest ei ole kooskõlas asja materjalidega ega hageja eelneva tegevusega. Kostja II on seejuures viidanud õigesti kaebuse vastuses, et kui hageja leiab, et ta on saanud kahju, tulnuks hagi esitada hageja juhatuse liikme V. L. vastu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata ka kostja III vastu. Maakohus on hinnanud hageja vastuolulist käitumist ja pidanud seda kohut eksitavaks. Hageja on CRANBROOK OÜ pankrotimenetluses esitatud nõudes tuginenud kehtivale 02.01.2006 sõlmitud krediidilepingule nr 0201, st ta tegi laenumakseid kehtiva lepingu alusel. Samuti ei vaidlustanud hageja kostja III nõuet 27.08.2007 nõuete kaitsmise koosolekul, ega seadnud kahtluse alla kostja III nõude aluseks olevaid dokumente. Käeolevas menetluses on hageja aga väitnud, et kostja III osa kahju tekitamises seisnes nagu laenulepingute alusel hagejale raha ülekandmises. Vaidlust ei ole, et kostjad on äritegevuse raames kokku puutunud, kuid nimetatud tegevust ei saa pidada ühiseks tahteks hagejale kahju tekitada. Hageja ei ole põhistanud, milles seisnes kostja III poolt hagejale laenu andmises heade kommete vastasus. Kostja III on viidanud seejuures põhjendatult viidanud Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-29-02 p 9 ning 3-2-1-140-07 p 30, kus on leitud, et tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle asjaolusid.
Hageja ei ole tõendanud, kuidas Kostja III poolt lepinguliste kohustuste täitmine hageja ees on vastuolus heade kommetega ja kahju hüvitamise aluseks. Asjaolu, et kostja III on alates 01.04.2007 CRANBROOK OÜ ainuosanik, hageja väiteid ei tõenda. Kõnealused tehingud toimusid septembris 2006 ehk üle poole aasta enne CRANBROOK OÜ omandamist kolmandatelt isikutelt kostja III poolt. Maakohus on tõendeid kogumis hinnanud õigesti ning teinud tõenditele tuginedes õiged lõppjäreldused. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta täies ulatuses rahuldamata ja maakohtu kohtuotsus muutmata. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud hageja kanda.
lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti hageja kanda. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.