Obsah (6)

§ 88§ 107§ 79§ 104§ 95§ 109

2-10-66482 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-66482 Tsiviilasi Eve Matvej

§ 88lg 1 p 5 ja 7 alusel.

3. Lõpetada Eve Matvejeva ja OÜ Sirumem vahel sõlmitud tööleping 13.09.2010

§ 107lg 2 alusel.

1. Välja mõista kostjalt OÜ Sirumem hageja Eve Matvejeva kasuks hüvitis töölpingu tühisel ülesütlemisel Eve Matvejeva kolme kuu keskmise töötasu määras arvestuslikus summas 834,05 eurot.
2. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse 1 kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 29.12.2010 esitas OÜ Sirumem Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale avalduse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. 12.10.2011 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega jättis OÜ Sirumem poolt esitatud avalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 09.04.2012 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagi menetlusse. 14.05.2012 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 24 lg 4 järgi kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. 15.10.10.2010 esitas Eve Matvejeva töövaidluskomisjonile kostja vastu avalduse töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise nõudes. TKV otsusega 17.11.2010 tuvastati OÜ Sirumem poolt E. Matvejevaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ning mõisteti välja kostjalt hüvitis summas 13 050 krooni. 29.12.2010 esitas OÜ Sirumem Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale avalduse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. ITVS § 24 lg 5 sätestab, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Kohus, olles tutvunud E. Matvejeva poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldusega ning kostja poolt 29.12.2010 esitatud avaldusega leiab, et hagejat ei pea kohustama oma nõude esitamiseks hagile ettenähtud vormis. Kostja poolt 29.12.2010 esitatud avalduses sisalduvad sisuliselt kostja vastuväited hagile. Kuigi kostja on oma avalduse, mis on 29.12.2010 kohtule esitatud pealkirjastanud hagiavaldusena, loeb kohus selle sisuliselt avalduseks, millega kostja soovib töövaidluse läbivaatamist hagimenetluse korras ning kostja vastuseks hagile, sest hagejaks saab selles menetluses olla üksnes E. Matvejeva. Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud, hageja poolt esitatud tõendid ja hageja seisukoht kohtus Hageja asus kostja juurde tööle müüjana 09.04.
3. Tööleping allkirjastati poolte vahel 19.05.
4. Hageja tööle asumisel inventuuri kostja juures ei tehtud. Kui töölt lahkus T. B. 24.05.2010, siis samuti inventuuri ei tehtud. Vahepeal kui vahetusid töötajad ei tehtud kostja juures inventuuri töötajate tööle tulekul ja lahkumisel. 13.06.2010 viidi kostja juures läbi 2 inventuur, kuid neid tulemusi hagejale ei teatatud. 22.08.2010 viidi kostja juures läbi inventuur, mille tulemusena selgus puudujääk summas 44 000 krooni. 27.08.2010 kordusinventuur kinnitas samas summas puudujääki. 13.09.2010 saabusid kauplusesse kostja esindajad, kes teatasid uue inventuuri läbiviimisest. Hageja jäi haiguslehele. 16.09.2010 sai hageja kostjalt teate töölepingu ülesütlemise kohta. Tööleping lõpetati hagejaga

§88lg 1p 5 ja 7 ning 97 lg 3 alusel.

Hageja leiab, et ta ei ole puudujäägi tekkimises süüdi. Hageja palub kohtul tuvastada, et temaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine on tühine ning välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kolme kuu palga suuruses summas 25 055,10 krooni. Hageja esitas tõendina töölepingu /TVK tl 4/, individuaalse materiaalse vastutuse lepingu /TVK tl 5/, konto väljavõtte /TVK tl 6, 17/, müüja ametijuhend /TVK tl 7/. Kokkulepe võla kustutamiseks ajatamisega /TVK tl 8-9/, töölepingu ülesütlemise teade /TVK tl 10/, tööaja arvestuse tabelid /TVK tl 11-16/. Kohtuistungil 14.05.2012 jäi hageja esitatud hagi juurde. Kostja kirjalikud vastuväited hagile ja kostja seisukoht kohtus ning esitatud tõendid Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja leiab, et tööleping lõpetati seaduslikult

§ 88lg 1 p 5 ja 7 alusel, kuna hageja töökohal avastati suur puudujääk.

Hageja pidi pidama kaubakäibe arvestust. Samuti oli hageja kohustuseks kauba vastuvõtmine ja selle arvele võtmine. Kostja on seisukohal, et kauplusesse saabunud kaup realiseeriti kassast mööda, mistõttu kauba realiseerimisest saadud raha ei antud kassasse üle. Kostja on seisukohal, et 44 000 kroonine puudujääk on tingitud hageja ja tema kaastöötaja J. S. süüst. Kostja on seisukohal, et hageja võttis endale kauba realiseerimisest saadud raha. Hageja on rikkunud oma ameti-juhendi p 4.9. ja töölepingu p 2.6.5. sätteid. Kuna hageja ja J. S. keeldusid alla kirjutamast kokkuleppele võla tasumiseks, siis otsustas kostja hagejaga töölepingu lõpetada. Kostja otsustas J,. S. töölepingu lõpetada 21.09.2010

§ 79alusel, kuna J.

S. on kolm alaealist last. 13.09.2010 andis kostja hagejale tutvumiseks temaga sõlmitud töölepingu lõpetamise teate, millele hageja keeldus alla kirjutamast. Kuna kostja oli veendunud, et kaupluses tekkinud puudujäägi põhjustamises on süüdi hageja ja J. S., siis lõpetas kostja hagejaga töölepingu

§ 88lg 1 p 5 ja 7 alusel.

Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu ja tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. Kostja esitas tõendina töölepingu lisa nr 3 /TVK tl 26/, 22.08.2010 inventuuri tulemused /TVK tl 27-36/, seletuskiri /TVK tl 37/, E. Matvejeva töötasu arvestuse /TVK tl 38/, OÜ Sirumem inventuurid /TVK tl 42-49/. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kuulanud ära hageja ja kostja esindaja, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. 3 Töölepingu seaduse (edaspidi

) § 95 lg 1 sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Nii hageja kui kostja esitasid töövaidluskomisjonile hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu nr 10-210 lisa nr 3, mis kannab 13.09.2010 kuupäeva. Allkirjastanud on selle tööandja esindajana A. A. Eve Matvejeva allkirjastanud ei ole. Lisal nr 3 on märge, et Eve Matvejeva keeldus antud teadet allkirjasta-mast. Samuti on veel märge, et lisa nr 3 on E. Matvejeva poolt kätte saadud 16.09.2010. Töölepingu nr 10-2010 lisast nr 3, mis kannab 13.09.201 kuupäeva nähtub, et tööandja Sirumem OÜ ja töötaja Eve Matvejeva sõlmisid töölepingu seaduse

§ 88

lg 1 p 5 ja 7 , § 97 lg 3 alusel /tl 15/.

§ 104

lg 1 järgi seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kohus on seisukohal, et kostja poolt 13.09.2010 allkirjastatud töölepingu nr 10-2010 lisa nr 3 ei saa käsitleda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusena. Tegemist töölepingu lisaga, mitte kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud ülesütlemisavaldusega. Vastavalt

§ 95

lg 2 tööandja peab ülesütlemist põhjendama Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lisast nr 3 ei nähtu tööandja ülesütlemise põhjendusi. Seega ei vasta töölepingu nr 10-2010 lisa nr 3 ülesütlemisavalduse sisu ja vorminõuetele.

§ 88

sätestab töölepingu erakorralise ülesütlemise tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel. Kohtu hinnangul on töölepingu erakorralisel ülesütlemisel eriti olulised ülesütlemise põhjendused.

§ 95

lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Kuna ülesütlemisavalduse vorminõuete rikkumine on niivõrd ilmne, siis on ülesütlemisavaldus tühine. Seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Seega tuvastab kohus, et OÜ Sirumem poolt Eve Matvejevaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine 13.09.2010

§ 88

lg 1 p 5 ja 7 alusel on tühine.

§ 107

lg 1 ja 2 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Eeltoodud

§ 107

lg 2 alusel lõpetab kohus Eve Matvejev ja OÜ Sirumem vahel sõlmitud töölepingu 13.09.2010. Kuna kohus on tuvastanud OÜ Sirumem poolt Eve Matvejevaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse oluliste vorminõuete rikkumise tõttu, siis ei ole kohtul võimalik anda hinnangut poolte selgitustele puudujäägi kohta, sest ülesütlemisavaldust ei ole ega ole ka ülesütlemise põhjendusi.

§ 109

lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus ei pea põhjendatuks muuta hüvitise suurust, sest töölepingu ülesütlemise vorminõuete ja sisuliste 4 põhjenduste puudumine on nii suure ulatusega, mis tingivad seaduses sätestatud kolme kuu hüvitise määra väljamõistmise kostjalt hageja kasuks. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis kolme kuu keskmise palga suuruses summas 25 055, 10 krooni. Kohtule ei ole esitatud hageja poolt keskmise töötasu summat. Ka kostja ei ole kohtule esitanud hageja keskmise töötasu summas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega tulnuks hagejal esitada kohtule on keskmise töötasu tõend või taotleda kohtule selle väljamõistmist kostjalt. Hageja seda teinud ei ole. Seetõttu võtab kohus hüvitise määra arvutamisel aluseks hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping p 4.

1. sätestatud töötasu suuruse, mis on 4350 krooni kuus, mis teeb 278,01 eurot. Kolme kuu hüvitise suurus on 13 050 krooni ehk 834,05 eurot. Seega rahuldab kohus hüvitise summa osaliselt. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
2. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5