2-12-56567/5

2-12-56567 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise päev ja koht Viru Maakohus Leanika Tamm

1. veebruar 2013, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Menetlusosalised ja nende esindajad 2-12-56567 OÜ Aseri Kommunaal hagi J. B. vastu võlgnevuse nõudes Hageja: OÜ Aseri Kommunaal (registrikood: 10294913) Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Naumkin (e-post: aleksei.naumkin@mail.ee) Kostja: J. B. (isikukood: xxx) Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON
2. Keelduda hageja OÜ Aseri Kommunaal hagi J. B. vastu menetlusse võtmisest.
3. Menetluskulud jätta hageja kanda.
4. Saata määrus hagejale teadmiseks.
5. Määruse jõustumisel tagastada avaldus koos lisadega hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Asjaolud OÜ Aseri Kommunaal esitas Viru Maakohtusse hagiavalduse J. B. vastu. Kohus tuvastas, et kostja elab Venemaal ning jättis hagiavalduse käiguta, paludes hagejat täpsustada kohtualluvust. Hageja esitas avalduse puuduste kõrvaldamiseks ning leiab, et asi allub Eesti kohtule. Hagiavalduse kohaselt kuulus korter nr 12, asukohaga xxx S. P.ile, kes on surnud. Kostja J. B. on S. P.i pärija. Hageja teostab hooldustöid elamus, kus asub pärijale kuuluv korter. Seoses hooldustööde teostamisega jäi kostja hagejale võlgu. Hageja on seisukohal, et kuna hageja ja kostja vahel pole lepingut sõlmitud, siis tegemist on alusetu rikastumisega ja kohaldamisele kuulub Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping) artikkel 40 (kahju hüvitamine). Hageja on seisukohal, et kuna õigusabileping ei reguleeri eraldi alusetu rikastumist, siis tuleb analoogi akorras kohaldada kahju hüvitamise sätteid, kuna tegemist on lepinguvälise nõudega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Õigusabilepingu art 40 p 1 kohaselt kahju hüvitamise kohustused, välja arvatud lepingutest ja muudest õiguspärastest tegudest tulenevad kohustused, määratakse selle lepingupoole seadusandluse järgi, kelle territooriumil leidis aset tegu või muu asjaolu, mis oli kahju hüvitamise nõude aluseks. Kohus selgitab, et antud artikkel reguleerib selliste nõuete kohtualluvust, mis on tekkinud õigusvastastest tegudest. Antud juhul ei ole tegemist kostja õigusvastase teoga, mille tagajärjel hagejal võiks tekkida kahju. Antud artiklit pole võimalik kohaldada ka analoogia korras alusetu rikastumisele, sest alusetu rikastumise elemendiks ei ole õigusvastasus. Artikeel 40 ei reguleeri kõikidest lepinguvälistest suhetest tulenevate nõuete kohtualluvusut, vaid piirdub õigusvastaste tegudega. Kohus juhib hageja tähelepanu ka asjaolule, et antud juhul pole tegemist alusetu rikastumisega. Kui hageja osutab teenuseid kostjale ja nende vahel pole lepingut sõlmitud ning hageja tegevus ei tulene seadusest, on sel juhul tegemist käsundita asjaajamisega. Kuna õigusabileping ei reguleeri eraldi käsundita asjaajamist ja käsundita asjaajamise puhul on kostja tegude õigusvastasus selgelt välistatud, tuleb kohtualluvuse määramisel lähtuda üldreeglist. Õigusabilepingu art 21 p 1 alusel kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Nad on pädevad juriidiliste isikute vastu esitatavates hagides, kui kõnesoleva poole territooriumil asub juriidilise isiku haldusorgan, esindus või filiaal. Seega ei ole Eesti kohus antud juhul pädev asja arutama ja hagi tuleb esitada Vene Föderatsiooni kohtusse kostja elukoha järgi. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagi ei allu Eesti kohtule. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 372 lg 4 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus selgitab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist uue hagiavaldusega. /digitaalselt allkirjastatud/ kohtunik Leanika Tamm 2