2-13-16/7

2-13-16 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2013 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-16 Tsiviilasi V. T. hagi A. T. vastu abielulahutuse nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi aeg Hageja:V. T., isikukood *, elukoht * Hageja lepinguline esindaja: Vello Treial Kostja: A. T., isikukood *, elukoht *
2. veebruar 2013 RESOLUTSIOON 1.Rahuldada hagi.
3. Lahutada V. T. (isikukood *) ja A. T. (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * aastal * Maavalitsuses ja mille kohta on koostatud dokument nr *.
4. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.
5. Jõustunud kohtuotsus saata * Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1 Menetluse käik 02.01.2013 esitas hageja V. T. Pärnu Maakohtule hagiavalduse abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palutakse lahutada V. T. ja A. T. abielu. 10.01.2013 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 18.01.2013 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. 04.02.2013 toimus kohtuistung. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus Kohtule esitatud hagi kohaselt ei ela hageja ja kostja koos alates 2003 aasta detsembrist. Poolte abielu sõlmiti esialgsete tunnete mõjul. Detsembris 2003 olid poolte suhted halvenenud sel määral, et hageja lahkus poolte ühisest kodust *. Kostja keeldub lahutamast perekonnaseisuametis. Seetõttu palub hageja kohtul abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Kohtuistungil oli hageja nõus sellega, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Ühisvara pooltel ei ole. Poolte abielust ei ole sündinud lapsi. Hageja esitas kohtule Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõendi /tl 3/. Kostja seisukoht Kostja tunnistab esitatud hagi. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt ei ole ta keeldunud abielu lahutamisest. Hageja ise oli isikuks, kes ei ilmunud perekonnaseisuasutusse abielu lahutama. Oma väite tõendamiseks esitas kostja * Maavalitsuse registrite osakonna tõendi 26.09.2009 nr *, mille kohaselt oli poolte abielu lahutamise ajaks määratud * maavalitsuses 31.10.2009 kell 13.00 /tl 16/. Poolte abielulised suhted on lõppenud alates 14.02.2004, kui kostja kolis ära poolte ühisest kodust *. Kohtuistungil oli kostja nõus, et menetluskulud jäetakse poolte endi kanda. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Abielutõendi järgi on poolte abielu sõlmitud * aastal * Maavalitsuses, mille kohta on koostatud dokument nr *. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja väidetel ei ela nad kostjaga koos juba üheksa aastat. Kostja kinnitas kohtuistungil, et abielulised suhted lõppesid 14.02.
6. Need asjaolud kinnitavad, et poolte abielulised suhted on juba aastaid tagasi lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Seega, poolte abielu tuleb lahutada. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus 2 TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3