← Eesti

3-12-100/29

Obsah (4)§ 4§ 10§ 9§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12

) § 9 lg

  1. Lisaks ebaseaduslikule ehitustegevusele soovib taotleja detailplaneerimise menetluse algatamist ka ohu tõttu, et tekib täiendavaid ebaseaduslikke negatiivseid mõjutusi tema kasutuses olevale maa-alale.
  2. Maardu Linnavalitsus võttis AS Muuga CT taotluse menetlusse ja kaasas taotluse menetlusse AS-i Tallinna Sadam. AS Tallinna Sadam esitas taotluse suhtes 21.10.2011 kirjaga nr 17/11-1599/4431 seisukoha, et OÜ Hendrikson ja Ko eksperthinnang on koostatud kehtivat detailplaneeringut tervikuna analüüsimata ning puudub vajadus uue detailplaneeringu koostamiseks (vt Maardu Linnavalitsuse vastus kaebusele tl 72-73 p 2.4). Maardu Linnavalitsus pikendas 03.11.2011 taotluse läbivaatamise tähtaega 30 päeva võrra (tl 29).
  3. AS Muuga CT 11.12.2011 teabenõudele (tl 31-32), milline on linnavalitsuse seisukoht 30.09.2011 taotluse suhtes ja mis täiendavat teavet on linnavalitsus kogunud, vastas Maardu Linnavalitsus 16.12.2011 kirjas nr 7-2.12/3885-2 (tl 33), et uue detailplaneeringu algatamiseks on haldusmenetluse põhiprintsiipidest tulenevalt oluline välja selgitada nii territooriumi omaniku kui valdaja seisukoht algatamise suhtes ja algatatava detailplaneeringuga lahendamist vajavad ülesanded, samuti saada ammendav ülevaade senikehtiva detailplaneeringu realiseerimisest. AS Tallinna Sadam 21.10.2011 kirjaga esitatud seisukohad on uue detailplaneeringu algatamise suhtes eitavad. Ühtlasi on AS Muuga CT esitanud halduskohtule kaebuse AS-le Tallinna Sadam väljastatud ehitusloa vaidlustamiseks mh põhjendusega, et ehitusloa andmine ei olnud kooskõlas detailplaneeringuga. Kuna menetlus ei ole lõppenud, ei ole linnavalitsusel piisavat teavet uue detailplaneeringu algatamise otsustamiseks.
  4. AS Muuga CT esitas 16.01.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3-9), milles taotles vastustaja kohustamist katastriüksuseid nr 44603:001:0072, 44603:001:0076, 44603:001:0077, 44603:001:0075, 44603:001:0073 ja 44603:001:0074 hõlmava detailplaneerimise menetluse algatamiseks ja kaebaja taotluse samu katastriüksusi hõlmava maa-ala keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks viivitamatuks lahendamiseks. 01.03.2012 täpsustuste (tl 61-62) kohaselt täpsustas kaebaja taotlusi selliselt, et tuvastataks tema poolt 30.09.2011 esitatud detailplaneeringu ja keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse menetlemise peatamise õigusvastasus või, kui tegemist pole menetluse peatamisega, siis alternatiivselt tuvastataks vastustaja tegevusetuse õigusvastasus või viivitus taotluste menetlemisel, ning kohustataks vastustajat detailplaneerimise ja keskkonnamõju hindamise menetlust algatama või, alternatiivselt, taotluste menetlust jätkama ja tegema otsuse 14 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest. 1) Detailplaneeringu algatamise ettepaneku lahendamisel on kaalutlusõigust teostatud ebaõigesti. Hoolimata viidetest territooriumi omaniku seisukoha olulisusele, on vastustaja küsinud seisukohta ainult AS-lt Tallinna Sadam, mitte Eesti Vabariigilt. Tähelepanuta on jäetud, et kinnistute omanike mistahes seisukoht ei saa ümber lükata ebaseadusliku ehitustegevuse fakti. 3

(12)3-12-100

§ 4

lg 2 p 1 paneb kohalikule omavalitsusele kohustuse tagada maakasutuse aluseks vajalike planeeringute olemasolu. See nõue on täitmata, kuna kehtival detailplaneeringul puudub seos tegelikkusega. Vastustaja ei ole põhjendanud, kuidas saab ehitusloaga seonduv halduskohtumenetlus olla aluseks detailplaneeringu mittealgatamiseks. Seega on kaalutlusõiguse teostamisel jäetud arvestamata oluliste asjaoludega ja tuginetud ebaolulistele asjaoludele. 2) Täielikult tähelepanuta on jäetud kaebaja taotlus keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Olukorras, kus on läbi viidud ebaseaduslik ehitustegevus seoses sadama ja maismaaga ühendatud kaidega, mis teenindavad 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid, pidi vastustaja keskkonnamõju hindamise algatama tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-st 5, § 6 lg 1 p-st 16 ja § 11 lg-st 3. 3) Kaebuse 08.02.2012 täienduses (tl 50-51) leiab kaebaja, et tal on

§ 10lg 1 alusel subjektiivne õigus nõuda detailplaneeringu algatamist.

Maardu linna ehitusmääruse p 3.

  1. kohaselt on vastustajal nõusoleku andmiseks või sellest keeldumiseks aega 10 päeva taotluse saabumisest arvates. 4) Kaebuse 01.03.2012 täpsustuses (tl 61-62) märkis kaebaja, et 16.12.2011 vastus on ebamäärane ning ei selgu, kas tegemist on taotluse lahendamise peatamisega või viivituse või tegevusetusega taotluse lahendamisel. Seetõttu taotleb kaebaja detailplaneeringu taotluse lahendamise peatamise õigusvastasuse tuvastamist, kuid kui kohus leiab, et tegemist ei ole menetluse peatamisega, siis tegevusetuse või viivituse õigusvastasuse tuvastamist. Samuti taotleb kaebaja vastustaja kohustamist detailplaneeringu menetluse algatamiseks või kui kohus ei rahulda seda nõuet, siis vastustaja kohustamist menetlust jätkama ja otsust tegema 14 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest. Analoogiliselt formuleerib kaebaja kaebuse seoses keskkonnamõju hindamise algatamiseks vastustajale esitatud taotlusega.
  2. Maardu Linnavalitsus palus jätta kaebus rahuldamata (tl 72-73). 30.09.2011 esitatud taotluse menetlemise peatamine ei ole õigusvastane, vastustaja ei ole olnud tegevusetu ega ole põhjendamatult viivitanud taotluse menetlemisega. 1)

ei sätesta detailplaneeringu algatamise ettepaneku menetlemiseks tähtaegu, samuti ei sätesta tähtaegu Maardu linna ehitusmäärus. Kaebaja viidatud ehitusmääruse p 3.1 sätestab ehitusseaduse (EhS) §-s 16 sätestatud kirjaliku nõusoleku menetlemise tähtaja ja ei ole kohaldatav detailplaneeringu algatamise otsustamise menetluses. 2) Taotluse lahendamisel on oluline lahend haldusasjas 3-11-2654, mis peaks andma vastustajale teavet olemasoleva detailplaneeringu realiseerimise kohta. Asja võimalikult õigeks otsustamiseks on vajalik kogu asjassepuutuv teave, sh ka kohtu seisukoht vaidlustatud ehitusloa väljaandmise õiguspärasuse kohta, sest kaebaja on ehitusloa vaidlustanud muuhulgas põhjusel, et see ei vasta kehtivale detailplaneeringule (vastustaja on teisel seisukohal), samuti võib lahendist selguda, kas objektiivselt on üldse

§ 9

sätestatud ülesandeid, mida taotletav planeering peaks lahendama, st kas taotletaval planeeringul saab olla eesmärk. OÜ Hendrikson ja Ko eksperthinnang ei saa anda vastuseid õiguslikele küsimustele, sest tegemist pole õigusekspertidega. 3) Kaebaja esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse motiivides ei kajastu ükski

§ 9lg-s 2 sätestatud ülesanne.

Kehtiv seadus ei näe ette ebaseaduslike ehitiste seadustamist detailplaneeringu muutmise abil ega kohusta mistahes ebaseadusliku ehitustegevuse puhul algatama detailplaneerimise menetlust. Kaebaja ainuke eesmärk taotluse esitamisel näib olevat igasuguse ehitustegevuse peatamine taotluses nimetatud katastriüksustel. Selline olukord ei 4

(12)3-12-100 saa aga olla detailplaneeringu algatamise eesmärgiks, see saab kaasneda detailplaneeringu menetlusega vaid juhul, kui ehitustegevus võib muuta võimatuks menetletava detailplaneeringu realiseerimise tulevikus ja selleks on ülekaalukas avalik huvi. Kuna taotleja ei ole näidanud oma taotluses detailplaneeringu algatamise eesmärke

§ 9

mõttes, on vastustajal seda keerulisem ja aeganõudvam taotluse menetlemine, sest asjakohaste ülesannete määratlemata jätmine taotluses ei pruugi ilmtingimata tähendada, et detailplaneeringul eesmärk puuduks või et neid ülesandeid, mida oleks vaja lahendada, tegelikult poleks. 4) Vastustaja ei ole veel hinnanud detailplaneeringu algatamise taotlust sisuliselt ning ei ole teinud selles osas otsustust. Menetluse peatamine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, sest kaebaja on sidunud oma subjektiivsete õiguste riive detailplaneeringu algatamisest keeldumisega. Kuna vastustaja ei ole teinud detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsust, ei ole ta selles osas kuidagi saanud teha kaalutlusvigu. 5) KeHJS §-st 3 tulenevalt eeldab keskkonnamõju hindamise algatamine vastava tegevusloa taotluse olemasolu. Otsus algatada detailplaneering võib endaga kaasa tuua keskkonnamõju hindamise algatamise. Keskkonnamõju hindamise algatamine ilma, et oleks teada kavandatav tegevus ja esitatud vastav taotlus, ei oleks õiguspärane. Seetõttu saab keskkonnamõju hindamise algatamise/mittealgatamise otsuse teha koos detailplaneeringu algatamise/mittealgatamise otsusega.

  1. Tallinna Halduskohtu 05.06.2012 määrusega rahuldati Transiidikeskuse AS 01.06.2012 taotlus lubada tal HKMS § 29 lg 1 alusel menetlusse astuda AS Muuga CT üld- ja menetlusõigusjärglasena seoses Transiidikeskuse AS poolt AS Muuga CT ühendamisega ja AS Muuga CT lõppemisega.
  2. Tallinna Halduskohtu 20.06.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 1) Kuigi Maardu Linnavalitsuse 16.12.2011 kirjas ei ole selgesõnaliselt märgitud, et taotluse menetlemine peatatakse kuni ehitusloa üle toimuvas kohtumenetluses lahendi jõustumiseni, on võimalik kirja selliselt tõlgendada, arvestades ka vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohta, et menetlus peatati. Seega saab kohus hinnata menetluse peatamise kui menetlustoimingu õiguspärasust. Kuna kaebaja on tegevusetuse või viivituse õigusvastasuse tuvastamise taotlused esitanud alternatiivsena (juhul, kui kohus peaks tuvastama, et menetlust peatatud ei ole), siis kohus neid taotlusi ei käsitle. 2) Menetluse peatamine on menetlustoiming (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-56-08). Kaebaja soovib kaitsta

§ 10lg-s 1 sätestatud menetluslikku õigust.

HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajal kaebeõigust oma menetlusliku õiguse kaitsmiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. 3) Kui lähtuda kaebaja väitest esialgses kaebuses, et detailplaneering tuleks algatada ainuüksi ebaseadusliku ehitamise faktist tulenevalt ning samuti põhjusel, et välistatud ei ole edaspidiselt kaebaja territooriumile tekkiv negatiivne mõju, siis võib järeldada, et kaebaja soovib siiski seostada taotluse esitamise ja menetlemise peatamise ka oma mittemenetluslike õigustega. Ka sellisel juhul tuleb kaebus jätta rahuldamata, kuna menetluse peatamine oli õiguspärane. 5

(12)3-12-100 Detailplaneeringu algatamise taotluses ei ole välja toodud

§ 9

lg 2 kohast detailplaneeringu ülesannet ning kehtiv seadus ei näe ette ebaseaduslike ehitiste (mida kaebaja väidab) seadustamist detailplaneeringu muutmise abil ega kohusta mistahes ebaseadusliku ehitustegevuse puhul algatama detailplaneerimise menetlust. Samas ei ole välistatud detailplaneeringu algatamine, kui selgub, et valminud ehitis ei vasta detailplaneeringule ning planeeringuala omanik (või valdaja) soovib algatada detailplaneeringu menetluse, et kohalik omavalitsus kaaluks, kas detailplaneeringu muutmine (vastavaks olemasolevale olukorrale) on põhjendatud. Kohalikul omavalitsusel ei ole keelatud kaaluda ka väljaantud lubade kehtetuks tunnistamist. Kuna väidetavat ebaseaduslikku ehitist ei pea seadustama detailplaneeringu menetluse kaudu ning eelmärgitud õiguslike hinnangute ja faktiliste asjaolude osas on vaidlus, ei ole võimalik väita, et kohalikul omavalitsusel oli detailplaneeringu algatamise kohustus ning käimasolev kohtumenetlus ei mõjuta taotluse lahendamist. Ilmselgelt ekslik ja ebaloogiline on kaebaja eeldus, et tema väited, mis tuginevad OÜ Hendrikson ja Ko 2011 koostatud eksperthinnangule on tõesed ja vastustaja peaks nendega nõustuma ning detailplaneeringu menetluse algatama. Maardu Linnavalitsuse 13.10.2011 korraldusele nr 382 esitatud kaebuses haldusasjas nr 3-11-2654 on kaebaja poolt sisuliselt väidetud, et kai rajamise ehitusluba ja detailplaneering on vastuolus, millest tulenevalt ei ole võimalik rajada konteinerkraana rööbasteed ehitusloaga lubatud mahus, samuti kaasneb sellise tegevusega keskkonnamõju, mida varasemalt ei ole hinnatud. Seega kaebaja enda teises haldusasjas esitatud kaebusest tulenevalt on tekkinud õiguslik vaidlus, milles võidakse kohtu poolt anda õiguslik hinnang, mis võib omada tähtsust detailplaneeringu algatamise taotluse lahendamisel. Kuigi vastustaja saanuks teha taotluse menetlemisel täiendavalt mõne menetlustoimingu (nt küsida vastuse detailplaneeringu algatamise taotlusele Eesti Vabariigilt, mille küsimata jätmist kaebaja ette heidab), ei too see kaasa menetluse peatamise õigusvastasust. Eelnevast tulenevalt ja lähtudes HMS § 5 lg-st 2 tulenevast menetlusökonoomia põhimõttest on vastustaja peatanud menetluse õiguspäraselt. 4) Tulenevalt KeHJS § 3 p-st 1 ei saa keskkonnamõju hindamist algatada ilma, et oleks teada kavandatav tegevus. Seega ei saa seda otsustada enne detailplaneeringu algatamise otsustamist. Kuna detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemise peatamine on õiguspärane, ei ole õigusvastane ka keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse menetluse peatamine. 5) Kuna kaebus jääb õigusvastasuse tuvastamise nõuetes rahuldamata, ei ole võimalik rahuldada ka esitatud kohustamistaotluseid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. Transiidikeskuse AS 18.07.2012 apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega kaebuse rahuldamist. 1) Halduskohus on kohtuotsuse tegemisel rikkunud HKMS § 157 lg-t 1. Kohus peab otsuses esitama kõikide asjas tähtsust omavate asjaolude osas selge õigusliku analüüsi, mis võimaldab järgida kohtu siseveendumuse kujunemist. Kohus ei ole võtnud seisukohta kõigi kaebaja väidete kohta. Kohus ei ole analüüsinud kaebaja väiteid, et vastustajal on

§ 4

lg 2 p-st 1 tulenev kohustus tagada maakasutuse aluseks vajalike planeeringute olemasolu ning apellandi territooriumi ja vara kahjustamise vältimiseks on planeerimis- ja keskkonnamõju hindamise menetlus vaja algatada võimalikult kiiresti. Kohus ei selgitanud, miks ta eelistas vastustaja seisukohti kaebaja omadele. Võttes arvesse seda, et kohtuotsuse põhjendus lähtus ideest, et vaidlustatakse menetluse peatamise kui menetlustoimingu õiguspärasust, oleks kohus pidanud oma seisukohta detailsemalt põhjendama. 6

(12)3-12-100 2) Et kontrollida, kas kaalutlusõigust teostati õigesti, pidi kohus hindama tõendina OÜ Hendrikson ja Ko eksperthinnangut, mis näitab, kui oluline on detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise algatamise küsimus apellandi jaoks. Kohtuotsuse põhjendavast osast ei nähtu, et kohus oleks eksperthinnangule tõendina tähelepanu pööranud. 3) Kohus tõlgendas ebaõigesti

§ 4lg 2 p 1 ja Ke

HJS § 5, § 6 lg 1 p 16 ja § 11 lg-t

  1. Saanud teada ebaseaduslikust ehitustegevusest, pidi vastustaja algatama detailplaneerimise menetluse, tagamaks maakasutuse aluseks vajalike planeeringute olemasolu. Kuna vastustaja oli teadlik küsimuse olulisusest, kiireloomulisusest ja ohust apellandi varale, ei olnud menetluse peatamine põhjendatud. Vastustaja väide, et oluline on saada ammendav ülevaade senikehtiva detailplaneeringu realiseerimisest, on asjakohatu, sest vastustajale esitatud OÜ Hendrikson ja Ko eksperthinnangust nähtus selgelt, et detailplaneeringu on realiseeritud seda otseselt rikkudes. Vastustaja ei ole eksperthinnangu sisu kahtluse alla seadnud. 4) Kohus on vääralt tõlgendanud HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet. Kaebaja taotlused vastustajale ei lähtunud mitte õiguslikust hinnangust AS Tallinna Sadam tegevusele, vaid tegelikust faktilisest olukorrast ja mõjust apellandi territooriumile ja varale. Mistahes õiguslik hinnang kohtuasjas nr 3-11-2654 ei saa muuta taotluse aluseks olnud tegelikku faktilist olukorda planeeringualal. Haldusorgani õigusliku otsustuse aluseks on faktilised asjaolud, mille peab välja selgitama haldusorgan ise. Tähtsamad faktilised asjaolud olid vastustajale teada eksperthinnangust. Kui vastustajal hoolimata sellest oli kahtlusi, oleks ta HMS §-st 6 tulenevalt need asjaolud pidanud iseseisvalt välja selgitama. Teiste isikute seisukohtade või teiste isikute poolt asjaolude väljaselgitamise ootamine oleks õigustatud vaid siis, kui see võimaldaks haldusmenetluse läbi viia kokkuvõttes oluliselt kiiremini ja säästlikumalt. Menetluse peatamine toob kaasa vastupidise olukorra. Kohtuasja nr 3-11-2654 lõpliku lahendi jõustumiseni võib kuluda kuid või isegi aastaid. Ka on peatatud haldusmenetluse ja kohtuasja nr 3-112654 seos oletuslik. 5) Kohus kohaldas vääralt materiaalõigust, kui nõustus vastustajaga, et keskkonnamõju hindamist ei saa algatada ilma, et oleks teada kavandatav tegevus. Kaebaja on kaebuses üksikasjalikult kirjeldanud, et hinnatavaks tegevuseks on konteinerterminali ehitus ning seejuures ebaseaduslik ja lubatud mahte ületav ehitustegevus. Keskkonnamõju hindamise olulisus tuleneb tegelikust faktilisest olukorrast, mitte kohtuasjas nr 3-11-2654 ehitusloale antavast õiguslikust hinnangust või ehitise seadustamisest uue detailplaneeringu abil. Käesoleval juhul ei ole varasema detailplaneeringu mahte ületava ebaseadusliku ehitustegevuse mõju analüüsitud ning seda tuleb teha viivitamatult.
  2. Maardu Linnavalitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda jätta. 1) Kaebus esitati menetluslike õiguste kaitseks. Vastustaja ei ole kaebaja taotluse alusel andnud haldusakti ega teinud lõplikku toimingut ning peatas menetluse kuni asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude selgumiseni. 2) Peatamine ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sest isegi detailplaneeringu algatamise korral ei oleks kaebajal õiguspärast ootust, et planeering kehtestatakse. Kaebaja ei ole nende kinnistute omanik ega valdaja, mille detailplaneeringu algatamist ta taotleb, tal ei ole seega ka põhiseaduslikust omandipõhiõigusest tulenevaid mittemenetluslikke õigusi planeeringuala osas, mida detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine saaks mõjutada. Detailplaneeringu algatamine/algatamata jätmine ei tooks kaebaja jaoks kaasa mingeid muutusi olemasolevas olukorras. Maardu Linnavolikogu 18.12.2003 otsusega nr 92 kehtestatud detailplanee7

(12)3-12-100 ring on jätkuvalt kehtiv. Uue detailplaneeringu algatamine ei mõjuta varasema detailplaneeringu kehtivust. Uue detailplaneeringu kehtestamine on ebatõenäoline, kui seda ei soovi isik, kellele planeeringualasse jäävad kinnistud kuuluvad või kelle valduses nad on. Apellandil ei teki detailplaneeringu menetluse või menetlemisest keeldumisega juurde ega kao mittemenetluslikke õigusi, mistõttu ei ole kaebajal menetluse peatamise osas üldse kaebeõigust. Planeeringu algatamisega ja isegi kehtestamisega ei muutuks juba ehitatud ja kasutusloa saanud väidetavalt ebaseaduslik ehitis olematuks. Vastustajal ei ole alust pidada kasutusloa saanud ehitisi ebaseaduslikuks olukorras, kus kasutusload kehtivad ja neid pole vaidlustatud. 3) Isegi kui kohus leiab, et detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemise peatamine võib rikkuda apellandi mittemenetluslikke õigusi ja tal on selle peale kaebeõigus, on menetluse peatamine õiguspärane. Kaebusest ega apellatsioonkaebusest ei nähtu, kuidas saaks detailplaneeringu menetluse algatamine või menetlemine kaebaja vara väidetavat kahjustamist ära hoida või sellist ohtu vähendada. Detailplaneeringu algatamisega üldjuhul ei kaasne ehitustegevuse peatamine planeeringualal. Vastustaja ei saaks ka detailplaneeringu algatamise korral kehtiva planeeringu alusel toimuvat ehitustegevust peatada, sest algatatava detailplaneeringu eesmärkide ja planeerimisettepaneku puudumisel ei ole võimalik väita, et algatatava detailplaneeringu realiseerimine on ehitustegevuse jätkudes senikehtiva planeeringu alusel tulevikus võimatu.

§ 4

lg 2 p 1 on üldine kohustus, mida tuleb vaadata koosmõjus teiste sama paragrahvi sätetega. Sellest ei tulene vastustajale konkreetset kohustust detailplaneering algatada ega kaebaja õigus nõuda, et tema taotlus lahendatakse vastavalt tema soovidele. Linn on oma planeerimisalase tegevuse korraldamise kohustuse täitnud, on olemas kehtiv üldplaneering ja apellandi taotletud planeeringuala osas kehtib detailplaneering, mis on olulises osas realiseerimata. Olukorras, kus vastustajal pole selge, milliseid

§ 9

ülesandeid peaks ja saaks taotletav planeering lahendada, samas on käimas kohtuvaidlus (3-11-2654), mille tulemus sõltub sellest, kuidas kohus hindab kehtiva detailplaneeringu realiseerimist, on viidatud kohtuasja lahend oluline, et teha põhjendatud kaalutlusotsus. Vastustajal ei ole käesoleval ajal taotluse õigeks lahendamiseks piisavalt asjakohast teavet. 4) Viited KeHJS §-le 5 ja § 6 lg 1 p-le 16 on asjakohatud. Sellist tegevust, mis tingiks keskkonnamõju hindamise algatamise sõltumatult detailplaneeringu algatamisest, ei kavandata ja selliseid tegevusloa taotlusi pole esitatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kaebaja taotlust detailplaneeringu koostamiseks (I) ja seejärel keskkonnamõju hindamise algatamiseks (II) ning võtab lõpuks seisukoha apellatsioonkaebuse rahuldamise ja menetluskulude jaotamise küsimuses (III). I
  2. Kohustamistaotluse esitamine eeldab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi (RVastS § 6 lg 1). Isiku õigusi puudutab haldusakti andmise või toimingu sooritamise kohustus juhul, kui isikul on õigus nõuda avaliku võimu kandjalt selle kohustuse täitmist. Sellist õigust võib haldusakti või toimingu õigusvastane andmata või sooritamata jätmine rikkuda. RVastS § 6 lg 1 rakendamisel on kohaldatav Riigikohtu poolt juba lahendis nr 3-3-1-2-01 (p 1) avaldatud seisukoht, et kohus peab taotluse toimingu sooritamiseks rahuldama, kui vastustaja on kohustatud sooritama toimingu, kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt, toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel soorita8

(12)3-12-100 tud ja ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Õigusaktid võivad avaliku võimu kandjale panna kohustuse otsustada haldusakti andmine või toimingu sooritamine kaalutlusõiguse alusel. Ka sellisel juhul võib haldusakti andmata või toimingu sooritamata jätmine olla õigusvastane ja rikkuda isiku õigusi, kelle huvides see kohustus on kehtestatud ja kellel on õigus nõuda selle kohustuse täitmist, sh kaalutlusõiguse õiget kasutamist. RVastS § 6 lg 4 sätestab, et kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. 13. Kaebuse esitaja taotleb Maardu Linnavalitsuse kohustamist katastriüksusi nr 44603:001:0072, 44603:001:0076, 44603:001:0077, 44603:001:0075, 44603:001:0073 ja 44603:001:0074 hõlmava detailplaneeringu koostamise menetluse algatamiseks või, kui kohus ei pea sellise nõude rahuldamist võimalikuks, siis algatamise suhtes otsuse tegemiseks. Kaebaja väidetest (vt kaebuse 08.02.2012 täpsustuse p 2.2.1) nähtuvalt on ta kohtusse pöördunud subjektiivse õiguse kaitseks nõuda

§ 10

lg 1 alusel detailplaneeringu algatamist.

§ 10lg 1 sätestab: „Iga isik võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku.

Planeeringu koostamise algatamise otsustamisel võib põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda.“ Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus.

§ 10

lg-test 1 ja 5 tuleneb seega igaühe õigus esitada kohalikule omavalitsusele taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Sellele õigusele ei vasta kohaliku omavalitsuse kohustus detailplaneering algatada, küll aga kohustus taotlus kaalutlusõiguse alusel ja kaalutlusreegleid järgides lahendada.

  1. Haldusakti andmata või toimingu sooritamata jätmine, millega rikutakse avaliku võimu kandja kohustust haldusakt anda või toiming sooritada ning isiku õigust sellise kohustuse täitmist nõuda, võib lisaks õigusvastasele keeldumisele haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest väljenduda õigusvastases tegevusetuses (viivituses) haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel, samuti menetluse põhjendamatus peatamises. Menetlusosalised ei vaidle apellatsiooniastmes selle üle, et vastustaja 16.12.2011 kirjast nr 7-2.12/3885-2 (tl 33) nähtuvalt on vastustaja otsustanud kaebuse esitaja taotluse lahendamise peatada kuni haldusasja nr 3-11-2654 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni ja seda halduskohtu seisukohta pole põhjust ümber hinnata ka ringkonnakohtul.
  2. Menetluse peatamine on käsitatav menetlustoiminguna (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-3-156-08). HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Tuginedes eeltoodule, leidis halduskohus, et kaebuse esitajal ei ole kaebeõigust oma menetlusliku õiguse kaitsmiseks. Menetlusliku õiguse all pidas halduskohus otsuse põhjendustest nähtuvalt silmas

§ 10lg-st 1 tulenevat planeeringu koostamise algatamise ettepaneku tegemise õigust.

Samasugusel arusaamal on ka vastustaja, kes vastuses apellatsioonkaebusele leiab, nagu ei oleks kaebajal menetluse peatamise osas kaebeõigust seetõttu, et detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine ei mõjuta tema mittemenetluslikke õigusi planeeringuala osas. Selle arusaama kujunemisele on aidanud kaasa ka kaebaja, kes kaebuse 01.03.2012 9

(12)3-12-100 täienduses (p 2.1) märgib, et nõustub halduskohtu 21.02.2012 määruses väljendatud seisukohaga, et kaebust on võimalik esitada

§ 10lg-st 1 tuleneva menetlusliku õiguse kaitseks.

Halduskohtu ja menetlusosaliste eelviidatud arusaam on väär.

§ 10

lg-test 1 ja 5 tulenev õigus taotleda kohalikult omavalitsuselt detailplaneeringu koostamise algatamist ei ole menetluslik õigus. Tegemist on avalik-õigusliku subjektiivse materiaalse õigusega. Et detailplaneeringu koostamine on planeerimismenetluse osa ja ühtlasi haldusmenetlus ning haldusmenetlust kujutab endast ka detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse lahendamine, ei muuda detailplaneeringu koostamise algatamise taotlemise õigust menetluslikuks. Subjektiivse materiaalse õiguse maksmapanek eeldabki menetluse läbiviimist. Juba seepärast ei ole viide HKMS § 45 lg-le 3 asjakohane. Kuna kaebuse esitaja taotleb kohaliku omavalitsuse kohustamist taotluse suhtes lõpliku otsustuse langetamiseks, ei saa käesoleval juhul juttu olla ka „ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitatud kaebusest“. Seadus ei sätesta nõudeid

§ 10

lg-te 1 ja 5 alusel detailplaneeringu koostamise algatamise taotlejale ning tingimusi selle taotluse esitamisele. Sealhulgas ei eelda õigus detailplaneeringu koostamise algatamist taotleda seda, et see detailplaneering omaks mingit mõju taotleja maakasutusele. Ka seetõttu ei ole kaebeõiguse seisukohast põhjendatud vastustaja väide, nagu ei mõjutaks detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemine kaebaja „mittemenetluslikke õigusi planeeringuala osas“.

  1. Viivituse aset leidmise või menetluse peatamise õigusvastasuse kui HKMS § 37 lg 2 p-s 2 nimetatud kohustamiskaebuse rahuldamise ühe eelduse saab kohus tuvastada selle kohustamiskaebuse alusel, ilma, et kohtule oleks viivituse või menetluse peatamise peale vaja esitada eraldi kaebust HKMS § 37 lg 2 p-s 6 nimetatud õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Kaebuse esitaja väidetest ei nähtu, et tal oleks viivitust või menetluse peatamist vaidlustada mingi muu huvi kui soov saavutada menetluse lõpuleviimine ja taotluse lahendamine. Seetõttu on asjas esitatud kaebus käsitatav kui taotlusena kohustada Maardu Linnavalitsust katastriüksusi nr 44603:001:0072, 44603:001:0076, 44603:001:0077, 44603:001:0075, 44603:001:0073 ja 44603:001:0074 hõlmava detailplaneeringu koostamise menetluse algatamiseks või algatamise otsustamiseks. Kaebuses ei tule eristada tuvastamistaotlust HKMS § 37 lg 2 p 6 mõttes.
  2. Punktides 12-15 märgitud põhjustel on kaebuse esitajal sellise kaebuse esitamiseks kaebeõigus. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas menetluse peatamine kuni kohtuasja nr 3-11-2654 lõppemiseni oli õiguspärane.
  3. Menetluse peatamine on kaalutlusotsustus (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-56-08, p 25). Antud juhul on kohalik omavalitsus menetluse peatamist põhjendanud asja õige lahendamise vajadusega, kuna lahend haldusasjas nr 3-11-2654 peaks andma teavet olemasoleva detailplaneeringu realiseerimise kohta. Kaebaja ei ole vaielnud vastu vastustaja väitele, et haldusasjas nr 3-11-2654 on kaebuse esitaja vaidlustanud Maardu Linnavalitsuse 13.10.2011 korraldusega nr 382 väljastatud ehitusloa Muuga sadama kai nr 17 konteinerkraana rööbastee rajamiseks muuhulgas põhjendusega, et see on vastuolus Maardu Linnavolikogu 18.12.2003 otsusega nr 92 ja Jõelähtme Vallavolikogu 22.08.2003 otsusega nr 57 kehtestud Muuga sadama idaosa laienduse detailplaneeringuga. Järelikult võib haldusasjas nr 3-11-2654 jõustuvast kohtuotsusest saada teavet senikehtiva detailplaneeringu realiseerimise kohta. Kui kohus selles haldusasjas vaidlustatud ehitusloa vastuolu tõttu detailplaneeringuga tühistab, võib selguda, et detailplaneeringu rakendamine 10

(12)3-12-100 selliselt, nagu on linn seni õigeks pidanud, ei ole võimalik. Teave senikehtinud detailplaneeringu realiseerimise kohta on uue detailplaneeringu koostamise algatamisel oluline. Seetõttu on haldusasjas nr 3-11-2654 tehtava lahendi äraootamise vajadus menetluse peatamisel asjakohane kaalutlus.
  1. Menetluse peatamise otsustamisel tuleb arvestada ka taotleja huvi taotluse võimalikult kiire lahendamise suhtes. Antud juhul ei ole see kaalukas. Alal, mida kaebuse esitaja taotlus puudutab, ei asu kaebuse esitaja kinnistuid ega muud kinnisvara. Detailplaneeringust, mille koostamise algatamist kaebuse esitaja taotleb, ei sõltu järelikult kaebuse esitaja ehitusõigus. Apellatsioonkaebuses märgib kaebuse esitaja, et taotlus lähtub tegelikust faktilisest olukorrast ja mõjust apellandi territooriumile ja varale. Ringkonnakohtu istungil täpsustas kaebaja esindaja, et detailplaneeringu koostamise algatamine võimaldab välja selgitada planeeringualal valitseva faktilise olukorra. Ei ole selge, milline positiivne mõju apellandi territooriumile ja varale oleks detailplaneeringu koostamise algatamisel. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et kaebusest ega apellatsioonkaebusest ei nähtu, kuidas saaks detailplaneeringu menetluse algatamine või menetlemine kaebaja vara väidetavat kahjustamist ära hoida või sellist ohtu vähendada. Planeeringualal valitseva olukorra väljaselgitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamise algatamine vajalik, sest see olukord on võimalik välja selgitada ka igas muus menetluses, milles vastav asjaolu tähtsust omab.
  2. Ei nähtu ka olulist avalikku huvi, mis kõneleks taotluse võimalikult kiire lahendamise poolt. Tegemist ei ole sellise detailplaneeringu kohustusega alaga, kus detailplaneering puuduks, mistõttu ei saa hetkel väita, nagu oleks praegune olukord vastuolus

§ 4

lg 2 p-ga 1.

§ 9

lg-st 1, mille kohaselt on detailplaneering maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks, ei tulene, et ehitusloa ja detailplaneeringu vastuolu tuleks kõrvaldada just detailplaneeringu muutmise kaudu. Seega ei saa väita, et kaebaja taotluse lahendamise viibimine oleks vastuolus seaduslikkuse põhimõttega.

  1. Väide, et vastustaja pole selgitanud välja Eesti Vabariigi kui taotlusega hõlmatud alal paikneva osade kinnistute omaniku seisukohta uue detailplaneeringu koostamise suhtes, ei näita menetluse peatamist mõjutada võinud menetlusvea olemasolu. Erinevalt lõppotsusest ei nõua menetluse peatamise otsuse langetamine kõigi puudutatud isikute seisukohtade ärakuulamist. Vastustaja on selgitanud (vt vastus kaebusele tl 72-73 p 2.2), et AS Tallinna Sadam on Eesti Vabariigiga sõlmitud lepingu alusel õigustatud arendama infrastruktuuri ja tegema sellega seotud toiminguid Eesti Vabariigi omandis olevatel maaüksustel, mille detailplaneeringu algatamist kaebaja soovib. AS-lt Tallinna Sadam on kaebaja taotluse suhtes seisukohta küsitud.
  2. Kuna menetluse peatamine oli õiguspärane, ei ole kaebaja taotluse lahendamine õigusvastaselt viibinud. Seetõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks ja vastustaja kohustamiseks taotlust rahuldama või selle suhtes otsust langetama. II
  3. KeHJS § 3 p 1 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Sama seaduse § 6 lg 1 p 16 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus sadama või maismaaga ühendatud kai püstitamine, kui see teenin11

(12)3-12-100 dab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid. Sama seaduse § 11 lg 3 kohaselt algatatakse § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise selle vajadust põhistamata. Taotluses palus apellant viia läbi „vaidlusaluse merelt võidetud maa-ala keskkonnamõju hindamine“. Kaebuses ja apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS § 16 lg 1 p 16 mõttes seisneb antud juhul täiendavate kaide väljaehitamises 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluste teenindamiseks. 24. Eelviidatud sätted reguleerivad otsustaja, so tegevusloa andja (vt KeHJS § 9 ja § 11 lg 2) kohustust algatada keskkonnamõju hindamine. Kaebaja pole viidanud ühelegi sättele, millest tuleneks tema õigus nõuda vastustajalt nendes sätetes toodud kohustuste täitmist ja keskkonnamõju hindamise taotlemist. Viidatud sätete alusel keskkonnamõju hindamise taotlemise õigus on isikul, kes kavandab ja soovib ellu viia tegevust, mille keskkonnamõju hinnatakse (vt KeHJS § 8 lg 1 ja § 11 lg 1). Kaebusest ei nähtu, et kaebaja kavandaks välja ehitada sadama või maismaaga ühendatud kaid, mis teenindab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid. Vahest võib detailplaneeringu koostamise algatamist taotlev kaebaja silmas pidada keskkonnamõju strateegilist hindamist, mida kaebaja viidatud KeHJS sätted ei reguleeri ja mis KeHJS § 33 lg 1 p 3 kohaselt korraldatakse strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus, kui see dokument on detailplaneering, mille alusel kavandatakse sama seaduse § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust ning milleks tuleks käesoleval juhul pidada detailplaneeringut, mille koostamise algatamist kaebuse esitaja taotleb. Ka sel juhul tuleb tõdeda, et KeHJS ei sisalda sätteid, millest tuleneks kaebuse esitajale õigus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist nõuda. Kaebuse esitaja säärane õigus ei saa tuleneda ka

normidest.

§ 10

lgtest 1 ja 5 tulenev detailplaneeringu koostamise algatamise taotlemise õigus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise taotlemise õigust ei anna. Kuna detailplaneeringu menetlust ei toimu, ei saa kaebuse esitaja vastavat õigust tuletada ka planeeringu kohta ettepanekute ja vastuväidete esitamise õigust käsitlevatest planeerimismenetluse sätetest (

§ 16lg 8 ja § 20 lg 1).

  1. Arvestades käesoleva otsuse p-des 12 ja 24 toodud seisukohti, puudub kaebuse esitajal kaebeõigus vastustaja kohustamiseks keskkonnamõju hindamiseks. Seetõttu pole vaja arutleda selle üle, kas KeHJS-st võis vastustajale mingil põhjusel tuleneda kohustus algatada keskkonnamõju hindamine. III
  2. Eeltoodud põhjendustel on kaebuse rahuldamata jätmine halduskohtu poolt lõppkokkuvõttes õige. Ringkonnakohus muudab üksnes halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega. Muus osas jääb halduskohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
  3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb HKMS § 108 lg 1 alusel rahuldamata apellandi taotlus apellatsiooniastme menetluskulude 1 061,25 eurot (millest riigilõiv moodustab 30 eurot ja esindajatasu ülejäänud summa) väljamõistmiseks. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kaire Pikamäe Lauri Madise Silvia Truman 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.