lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 07. september 2012 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-10-44786 Hagi ese OÜ

§ 170tuleb sellisel juhul lugeda nõude loovutus võlgniku suhtes toimunuks.

1.3. MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidles nõudele vastu AS SEB Pank, kes on oma sisulised vastuväited esitanud kostja vastuses. Kostja väidab, et:

§ 159lg 2);

§ 159lg 2 on väär ning hageja ei ole oma nõude alust muutnud.

2.4. Hageja on varasemalt selgitanud, et kostja tuginemine

§ 159

lg 2 ja väide, et hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, on väär kahel põhjusel: esiteks,

§ 159

lg 2 ei ole kohaldatav teise riigi materiaalõiguse kohaldumise tõttu ning teiseks ei ole hageja tegelikkuses esitanud leppetrahvinõuet, vaid viivise tasumise nõude. Hageja jääb oma seisukohtade juurde ning leiab, et kostja vastuväidetel puudub õiguslik põhjendus. 2.

1. Hageja leiab, et ekslikult nõudeavalduses formuleeritud nõude nimetus ei saa mõjutada hageja tegeliku nõudeõiguse olemasolu. On ilmne, et õigusteadmisteta hageja juhatuse liige ei suutnud piisava korrektsuse ja täpsusega viidata Lepingule ning nõuet selgitada. See ei tähenda ühelgi juhul seda, et hageja oleks nõude alust muutnud. Nõude aluseks on endiselt Leping, kuid ekslik viide punktile 3.
2. tuleb asendada punktiga 3.
3. ning mõiste „leppetrahv“ mõistega „viivis“. Siinkohal juhib hageja kohtu tähelepanu sellele, et Lepingu punkt 3.
4. käsitleb ostja s.o. MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) õiguskaitsevahendit (leppetrahvi) OOO „Викинг“ rikkumise puhuks ning punkt 3.
5. OOO „ Викинг“ õiguskaitsevahendit (viivist) MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) rikkumise puhuks. Seega on hageja juhatuse liikme eksimus nõude nimetamisel ilmne ning sellega ei saa mingil juhul arvestada hageja nõude kvalifitseerimisel. 2.
6. Eeltoodust nähtub, et hageja ei ole muutnud nõude alust, vaid tugineb jätkuvalt Lepingus sätestatud õiguskaitsevahendi kohaldamisest tulenevale nõudele (viivisenõudele) esmases nõudeavalduses nimetatud ulatuses s.o. summas 7 000 000,00 eurot. Seega ei ole rikkunud hageja ka PankrS § 107 tingimusi nõude kohtulikul kaitsmisel, vaid neid järginud. Sama on sealjuures järeldanud ka Tallinna Ringkonnakohus vaidluse asjaolusid hinnates. Hageja ei ole muutnud võrreldes nõude esitamisega pankrotimenetluses nõude suurust ning selleks on jätkuvalt 7 000 000,00 eurot. 2.
7. Siinkohal rõhutab hageja ka seda, et hageja nõude põhjendatuse hindamisel ei oma tähendust see, et algsel nõudega ei olnud esitatud Lepingu tõlget. Nagu näha kostja esitatud kirjavahetusest, siis tõlked esitati ja pankrotihaldur sai nendega tutvuda. Seaduses samas ei tulene, et tõlked peaksid kohustuslikult olema (noatriaalslet või vandetõlgi poolt) kinnitatud ja vastavasisulist nõuet pankrotihaldur ei ole ka esitanud. Seega on kostja vastavasisulised vastuväited ainetud. Lepingul puuduvad näiliku tehingu tunnused. Leping omab majanduslikku eesmärki ning see haakub MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) põhitegevusalaga. Ükski kostja esitatud väide või tõend ei võimalda Lepingu näilisust järeldada. Kostja on esitanud hageja nõudele Lepingu näilisuse vastuväite. Maakohus on tühistatud otsuses sellega nõustunud. Hageja leiab, et Lepingu näilisust ei saa tuvastada kostja ja kohtu poolt esiletoodud asjaoludel ning Lepingu sisu ja eesmärki hinnates on selle tegelikkus ja kehtivus ilmne. 2.
8. OAO „Zavod Sport“ on eksisteeriv Vene Föderatsiooni äriühing ning vastava asjaolu kohta on esitatud hageja poolt ka tõend. Hageja esitab lisaks AS Krediidiinfo väljastatud raporti OAO „Zavod Sport“ kohta, millest nähtub, et see oli asutatud juba lk 6
9. detsembril
10. a. ning kantud
11. detsembril
12. a. ühtsesse riiklikusse äriregistrisse OGRN numbri 1027806079036 all. Nimetatud number ning registreeringu aeg,
13. detsember
14. a., vastavad hageja poolt varem esitatud väljavõtte andmetele. Seega on leidnud tõendamist hageja faktiväide, et OAO „Zavod Sport“ on reaalselt eksisteeriv äriühing, mis oli olemas Lepingu sõlmimise ajal ning eksisteerib tänaseni (AS Krediidiinfo raport on koostatud käesoleva aja kohta). 2.9.Veelgi enam, AS Krediidiinfo raporti viimasest lõigust nähtub, et OAO „Zavod Sport“ põhitegevusalaks (sphere of activity) on kinnisvara üürile andmine (leasing on real estate). Nimetatud fakt vastab hageja arvates kostja vastuse punktis 2.
15. (lk 5) püstitatud küsimusele, miks pidanuks MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) omandama OAO „Zavod Sport“ aktsiad. MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) ja OAO „Zavod Sport“ tegevusalade kattumisest saab järeldada, et selleks, et omandada osalus samal põhitegevusalal Vene Föderatsioonis tegutsevas äriühingus. Sellest järeldub omakorda, et Lepingul oli MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) jaoks olemas majanduslik eesmärk ning seega planeeritud investeering OAO „Zavod Sport“ aktsiatesse omab loogilist põhjendust. 2.
16. Hageja rõhutab siinkohal, et kostja vastuse punktis 2.
17. (lk 5) on kostja imestanud selle üle, miks pidanuks MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) investeerima sporditegevusega tegelevasse äriühingusse, kui MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) tegevusalaks oli põhikirja ning halduri aruande kohaselt enda kinnisvara rentimine. Hageja esiletoodu ja tõendatu kinnitab, et kostja imestus oli tingitud tema poolt tegelike asjaolude pealiskaudsest hindamisest ning OAO „Zavod Sport“ tegevusala meelevaldsest tuletamisest ühingu nime põhjal. Niisugused ainetud arutlused ei saa olla aluseks Lepingu näilisuse või tegelikkuse hindamisel ja tuvastamisel. 2.11.Ka teised kostja väited aktsiate müügilepingu näilikkuse tunnuste kohta ei ole hageja hinnangul veenvad. Esmalt rõhutab hageja, et kuivõrd aktsiate ümberregistreerimine OOO „Викинг“ omandist MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) omandisse pidi toimuma pärast Lepingujärgse ostuhinna tasumist 30 päeva jooksul OOO „Викинг“ poolt, siis ei olnud registreeringu muutmine automaatne ning üksnes Lepingus märgitud vigasel registrikoodil põhinev. Eeltoodust järeldub, et viga Lepingus ei saanud tuua kaasa Lepingu täitmise võimatust (ning isegi juhul, kui see nii oleks olnud, ei tähendaks see veel, et Leping oli näilik). Aktsiate registreeringu muutmise eeltingimuseks oli samas Lepingujärgse ostuhinna tasumine ning on mõistlik ja loogiline, et aktsiate eest tasumata jätmisel MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) poolt ümberregistreerimisega ei alustatutki. 2.12.MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) majandusaasta aruannetes kajastatu ei saa kuidagi mõjutada aktsiate ostu-müügi lepingu kehtivust ning see, millisel viisil korraldas MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) oma raamatupidamist ei oma puutumust Lepingu ning lepinguliste kohustuste kehtivusega. Väide, et MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis)
18. a. kasumit 115 643 823 EEK silmas pidades on väheusutav, et ta oleks kohustuse OOO „Викинг“ ees täitmata jätnud, ei ole asjakohane. Kasumi suurus näitab seda, et MA Kinnisvara Invest OÜ-l (pankrotis) olid
19. a. rahalised vahendid ja võimalus OOO-ga „Викинг“ OAO „Zavod Sport“ aktsiate suhtes müügilepingu sõlmimiseks. Asjaolu, et kasum otsustati jagada selle asemel, et täita lepingulised kohustused OOO „Викинг“ ees ei kinnita Lepingu näilisust, vaid vastupidiselt annab loogilise selgituse selle kohta, lk 7 miks Lepingut lõppkokkuvõttes ei täidetud. 2.
20. Hageja leiab, et kostja väited nagu kinnitaks Lepingu näilisust see, et MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) ei ole näidanud OAO „Tehas „Sport“ oma tütarettevõtjana, on sisutud, kuna MA Kinnisvara Invest (pankrotis) poolt aktsiate müügihinna tasumata jätmine tingis ka selle, et talle aktsiate omandiõigust üle ei antud. Seega ei saanud ega pidanud MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) näitama OAO-d „Zavod Sport“ oma tütarettevõtjana. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja AS SEB Pank (edaspidi ka SEB või kostja) palub jätta Legalitas OÜ hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata. Kostja on nõus hagi lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja leiab, et hageja leppetrahvi nõue on seaduses sätestatud nõuete järgimata jätmise tõttu kehtetu

§ 158

lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 159

lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Legalitas OÜ ei ole tõendanud, et leppetrahvi nõuet oleks esitatud mõistliku aja jooksul.

§ 160

järgi ei või leppetrahvi kohustuse rikkumise vabandatavuse korral nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui kohus peaks siiski leidma, et hagejal eksisteerib õigus leppetrahvi nõuda palub kostja leppetrahvi summat vähendada.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Lisaks märgib kostja, et kuivõrd kostja arvates on aktsiate müügilepingu puhul tegemist näiliku tehinguga, ei ole ka juba sellel alusel hagejal õigust leppetrahvi nõuda, kuna

§ 163

kohaselt on lepingu kehtetuse korral kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta. Riigikohus on oma 20.03.2008 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-15-08 märkinud, et mõistlikku tähtaega leppetrahvi nõudest teatamiseks tuleb hakata lugema päevast, mil kahjustatud pool avastas kohustuse rikkumise. Leppetrahvi nõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvi nõuet oma edasises käitumises arvestada. Mõistlik aeg

§ 159

lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. 29.04.2008.a. lahendis 3-2-1-28-08 on Riigikohus lisaks märkinud, et

§ 159

lg 2 kohaldamise eelduseks on muu hulgas ka kohustuse rikkumise avastamise aja tuvastamine. Sellest hetkest hakkab kulgema mõistlik aeg leppetrahvi nõudest teatamiseks. Mõistlik aeg

§ 159

lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Kui nõude aegumistähtaja pikkus on näiteks 3 aastat, mahub leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud (möödunud on 1/10 aegumistähtajast) pärast kohustuse rikkumise avastamist üldjuhul

§ 159lg 2 mõistliku aja raamidesse.

Seejuures tuleb siiski arvestada, et mõiste "mõistlik aeg" on lk 8 määratlemata õigusmõiste. Seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades ning seega võib kolm kuud teatud juhul olla ka ebamõistlikult pikk tähtaeg. Leppetrahvi nõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvi nõuet oma edasises käitumises arvestada. Nõudeavalduses on tõendamata ka Legalitas OÜ poolt väidetavalt veebruaris 2010 pankrotivõlgnikule leppetrahvi nõude esitamine. Arusaamatu on nõudekirjale märgitud: „kätte saanud u 05.02.00“. Ei ole usutav, et põhitegevusalana õigusliku esindamisega tegelev Legalitas OÜ (lisa 2) ei oleks niivõrd olulise tõendusliku tähendusega dokumenti kui leppetrahvi nõue saatnud tähitud postiga. Kostja hinnangul on aktsiate müügileping tühine. Kostja hinnangul on esitatud leping tegelikkuses näilik ning on esitatud üksnes eesmärgiga võimaldada selle esitajal osalemist pankrotiprotsessis ning -organites. TsÜS § 84 lg 1 tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja juhib kohtu tähelepanu ka asjaolule, et nimetatud lepingu väidetava sõlmimise ajal olid MA Kinnisvara Invest OÜ-l juba tekkinud tõsised makseraskused. Selle valguses ei tundu usutav, et ettevõte oleks ennast sidunud ebamõistlike ja kahjustavate tingimustega lepinguga. Kostja leiab, et lihtkirjaliku aktsiate müügilepingu puhul on tegemist näiliku tehinguga. TsÜS § 89 lg 1-3 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine. Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Kostja leiab, et Legalitas OÜ nõudeavaldus ei vasta PankrS § 82 lg 1 ja PankrS § 82 lg 3 Legalitas OÜ on esitanud nõudeavalduse summas 109 526 200 krooni, tulenevalt nõude loovutuse teel saadud leppetrahvi nõudest. Nõue tuleneb väidetavalt 03.10.2008 sõlmitud aktsiate müügilepingust, millega pankrotivõlgnik (s.o kinnisvara rendile andmisega tegelev ettevõte) kohustus lihtkirjaliku, Venemaa Föderatsiooni õigusele alluva lepingu alusel ostma Venemaa Föderatsiooni äriühingult Викинг OOO aktsiaseltsi „Завод Спорт“ aktsiaid. Sealjuures on tehingus aktsiate osa kogu aktsiapakist sätestamata ning lepingus ei ole käsitletud seda, mis tingimustele võõrandatav ettevõte vastama peab, mis annavad aluse tõsiselt kahelda lepingu autentsuses. Pankrotihalduri ja Legalitas OÜ vahelisest kirjavahetusest (lisa 3) nähtub, et nõudeavaldusele lisatud dokumendid polnud esitatud korrektselt, sest puudus eestikeelne nõude alusdokument (aktsiate müügileping oli venekeelne). Sellele hiljem esitatud tõlge oli aga kinnitamata tõlge. Kostjal puuduvad andmed, et hageja oleks hilisemalt kinnitatud tõlget esitanud. Riigikohus on 10.05.2005 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-05 ja Tallinna Ringkonnakohus oma 01.02.2008 määruses tsiviilasjas nr 2-07-30406 leidnud, et lubatud ei ole häälte andmine sellistele nõuetele, mis on esitatud PankrS § 82 lg 3 sätestatud tähtaega rikkudes. Nõudeavaldust ei saa lugeda nõuetekohaselt esitatuks, kui sellele pole lk 9 lisatud tõendavad dokumendid. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 22.03.2010 määruses tsiviilasjas 2-09-32796 leidnud, et ebapiisavalt põhistatud ja tõendamata nõuetele ei tohi pankrotihaldur anda võlausaldajate esimesel üldkoosolekul hääli. Lisaks eelnevale soovib kostja juhtida kohtu tähelepanu veel ka asjaolule, et pankrotimenetluses esitatud nõue ei vasta nõudeavaldusele esitatavatele nõuetele ning ei ole reaalselt väljamõistetav. Tallinna Ringkonnakohus on 22.03.2010.a. määruses tsiviilasjas 2-09-32796 rõhutanud (p. 20), et TsMS § 235 lause 1 kohaselt on väite põhistamine väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab lugeda väite usutavaks. Sellest järeldub, et võlausaldaja peab nõuet esitades kõrvaldama võimalikud vastuolud ja tagama nõude aluse ära näitamiseks piisava selguse. Halduril peab olema võimalik raskusteta veenduda selles, et võlausaldaja poolt on nõude esitamine võlgniku vastu nõude kohta esitatud dokumentide alusel mitte üksnes materiaalõiguslikult võimalik, vaid et see oleks suure tõenäosusega ka edukas. Ringkonnakohtu poolt viidatud põhimõtet tuleb järgida läbivalt pankrotimenetluse kestel nõuete üle peetavates vaidlustes. Selle valguses, ei saa pidada Legalitas OÜ nõuet ei edukaks ega ka reaalselt väljamõistetavaks. AS SEB Pank on pankrotivõlgniku võlausaldaja ja ainus pandipidaja pankrotimenetluses. AS SEB Pank on tegelik suurim võlausaldaja pankrotimenetluses, omades nõuet summas 137 033 540.89 krooni. Legalitas OÜ on teise järgu võlausaldaja pankrotimenetluses, kellel puudub loogiliselt põhjendatav huvi osaleda pankrotimenetluses, milles, ka hageja enda sõnade kohaselt, ei jätku piisavalt vahendeid ühegi teise järgu nõude rahuldamiseks. Kostja kinnitab, et tänaseks päevaks on realiseeritud kõik AS SEB Pank nõude tagatiseks olnud kinnisasjad hindadega: kinnistu Nurga 3 hinnaga nelikümmend kolm miljonit kakssada tuhat Eesti krooni (edaspidi EEK); kinnistu Keemikute 25 hinnaga neli miljonit kakssada tuhat EEK; kinnistu Nurga 1a hinnaga kolm miljonit kakssada viiskümmend tuhat EEK; ja kinnistu Sütiste tee 30 hinnaga kakskümmend seitse miljonit kaheksasada tuhat EEK. Kuivõrd kinnistute müügist laekus pankrotimenetluses kokku 78 450 000 EEK ehk 5 013 868.827 eurot ja nimetatud summast lähevad vastavalt pankrotiseaduse § 153 lg 2 rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast, siis on AS SEB Pank nõude rahuldamise tõenäoline ulatus tänase päeva seisuga 4 231 788.503 eurot. AS SEB Pank kogunõue MA Kinnisvara Invest OÜ pankrotimenetluses on 8 758 039.503 eurot (137 033 540.899 EEK). Seega jääb AS SEB Pank pandiga tagatud nõudest rahuldamata 4 526 251 eurot ehk üle poole kogu nõudest. Lisaks ei kajastu Legalitas OÜ nõudele lisatud väidetavalt 03.10.2008 sõlmitud aktsiate müügilepingust tulenev kohustus pankrotivõlgniku 2008 bilansis (lisa 4). Samuti ei ole Venemaa Föderatsiooni äriühingut „Завод Спорт“ näidatud konsolideeritud majandusaastaaruandes tütarettevõttena. Tehing „Завод Спорт“ aktsiate omandamiseks on olnud juhul, kui see on üldse toimunud, igal juhul majanduslikult kahjulik, ja lk 10 ilmselgelt tagasivõidetav või isegi tühine. Tehing moodustab 2008 aasta bilansimahust (~ 289 miljonit krooni) ligi 40%. Seejuures väärib märkimist, et 289 miljoni krooni suuruse bilansimahu juures oli kinnisvarainvesteeringute maht sellest 286 miljonit krooni, mis tegi jäägiks üksnes 3 miljonit krooni. Varasemate majandusaasta aruannete kohaselt ei ole pankrotivõlgniku bilansis muude võlgade osakaal ühelgi aastal olnud võrreldav pankrotiseisuks kujunenud 244 miljoniga. Nii on aastatel 2005 - 2007 olnud muu võla osakaal väga madal: 2005 oli see 11 587 krooni, 2006 oli see 47 013 krooni ja 2007 oli 38 735 krooni. Samuti ei ole ühelgi varasemal majandusaastal oma põhitegevusalana kinnisvara rentimisega tegelenud pankrotivõlgnik soetanud teiste ettevõtete aktsiaid, veel enam välismaiste ettevõtete omi, mille tegevusala on kardinaalselt erinev. Tallinna Ringkonnakohus on 22.03.2010 määruses tsiviilasjas 2-09-32796 leidnud, et PankrS § 10 lg 1 järgi peab võlausaldaja tõendama nõude olemasolu. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb seaduse mõtte kohaselt pankrotihalduril võlausaldajatele hääled määrata ainult põhistatud nõuete alusel. Kuigi nõuete kaitsmine toimub hagiavalduse alusel kohtus, ei saa pankrotihaldur võlausaldajatele enne nõuete kaitsmist vajalikke hääli anda ilma piisava põhistuseta. TsMS § 253 lause 1 kohaselt on väite põhistamine väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab lugeda väite usutavaks. Sellest järeldub, et võlausaldaja peab nõuet esitades kõrvaldama võimalikud vastuolud ja tagama nõude aluse ära näitamiseks piisava selguse. Pankrotihalduril peab olema võimalik raskusteta veenduda selles, et võlausaldaja poolt on nõude esitamine võlgniku vastu nõude kohta esitatud dokumentide alusel mitte üksnes materiaalõiguslikult võimalik, vaid et see oleks suure tõenäosusega ka edukas. Ettevõte, mille aktsiaid on väidetavalt müüdud on „Завод Спорт“ registrikoodiga

1. Venemaa Föderatsiooni äriregistri andmete kohaselt kuulub nimetatud registrikood aga ettevõttele nimega Baltiiskij Bank OAO. On vähetõenäoline, et Zavod Sport OOO-st on vahepeal saanud pank. Ka see asjaolu tõendab nõudeavalduse aluseks olevate dokumentide ilmset fabritseeritust. MA Kinnisvara Invest OÜ põhikirjas ei ole kirjas sporditegevust või sellel alal teenuste osutamist, mistõttu Venemaa äriühingu „Завод Спорт“ aktsiate ostmine ei tundu usutava ja tegeliku sammuna. Ka ajutise halduri aruandes on välja toodud, et pankrotivõlgniku tegevusalaks oli ja on enda kinnisvara rentimine. Põhikiri muudeti 30.11.2009 (enne seda kehtis põhikiri 29.12.2005 - 09.12.2009) ning ka uues põhikirjas ei ole kirjas sporditegevust või sellel alal teenuste osutamist. Eeltoodu tõttu palub kostja kohtul jätta Legalitas OÜ hagi täies ulatuses rahuldamata. Tuginedes eeltoodud põhjendustele palub kostja:
2. Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata;
3. Kõik menetluskulud jätta hageja Legalitas OÜ kanda.
5. 2012 esitatud täpsustuses jäi kostja on endiselt seisukohale, et vaidlusalune aktsiate võõrandamise müügileping on näilik ja seega tühine tulenevalt Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeksi (VFTsK) art. 170 lg-st
6. Tühine tehing ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi (VFTsK art. 167 lg 1). Kostja arvates tõendavad kõnealuse müügilepingu näilikkust muu hulgas järgmised asjaolud.
7. Kostja käsutuses oleva informatsiooni kohaselt (vt. näiteks Sant-Peterburi lk 11 Valitsuse poolt avaldatud teadet) müüdi 75,03% OAO „3abog Cnopt“ aktsiakapitalist äriühingule 3AO „Балтийский Банк“ 11.09.2007 enampakkumisel hinnaga 74,1 mln Venemaa rubla (ca 1,875 mln eurot). Siinkohal tuleb märkida, et 75,03% aktsiakapitalist on 220482 aktsiat (OAO „3abog „Cnopt“ on välja lasknud kokku 293859 aktsiat2). Kostja peab vajalikuks märkida, et OOO „Викинг“ puhul on tegemist osaühinguga, mille osakapital on 10000 Venemaa rubla (ca 253,11 eurot); OOO „Викинг“ ei ole registrisse kandmise hetkest ehk aastast 2007 esitanud registripidajale ühtegi majandusaasta aruannet (lisa 2). Kostja arvates ei ole tõenäoline, et äriühingust, mille osakapital on 253,11 eurot ja mis ei täida raamatupidamiskohustust on saanud nimeka ettevõtte suuraktsionär. Seega on äärmiselt ebausutav, et OOO „Викинг“ oli väidetava müügilepingu sõlmimisel OAO „3abog „Cnopt“ aktsiate kontrollpaketi omanikuks. Puuduvad tõendid ka selle kohta, et OOO „Викинг“ oleks saanud aktsiate omanikuks tulevikus ehk pärast vaidlusaluse müügilepingu sõlmimist.
8. Kohtule esitatud 03.10.2008 müügilepingu kohaselt väidetavalt müüdi MA Kinnisvara Invest OÜ-le (pankrotis) OAO „3abog Cnopt“ 203000 aktsiat ehk 69,08% aktsiakapitalist hinnaga 7 mln eurot. On äärmiselt ebausutav, et aastal 2008 ehk ajal, mil nii Eestis kui ka Venemaal oli sügav majanduskriis, otsustas pankrotivõlgnik osta OAO „3abog Cnopt“ aktsiate kontrollpaketi hinnaga, mis oli turuhinnast enam kui 4 korda kõrgem.
9. Kostja märgib veelkord, et RahvEÕS § 2 lg 2 kohaselt lähtutakse välisriigi õiguse kohaldamisel ka õiguse tõlgendusest ja kohaldamise praktikast vastavas riigis. Vene Föderatsiooni kohtud on korduvalt rõhutanud, et „kuna teeseldud (varjav) tehing teostatakse vaid näiliselt, on üheks selle näilisuse välistunnuseks poolte poolt nende tegude tegemata jätmine, mida näeb ette antud tehing. Vastupidi, kui pooled täitsid4 tehingust tulenevad õigused ja kohustused, ei ole selline tehing teeseldud.“ Käesoleval juhul ei ole müüja OOO „Викинг“ isegi üritanud nõuda ostjalt tema kohustuste täitmist, sh. müügihinna tasumist; ostja MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) otsustas aga jaotada kasumit müügihinna tasumise asemel. On ilmne, et väidetav müügitehing oli tehtud ilma kavatsuseta tuua kaasa kindel õiguslik tagajärg - aktsiate omandi üleminek ja müügihinna tasumine.
10. Ettevõte, mille aktsiaid on väidetavalt müüdud on OAO „3abog Cnopt“ registrikoodiga
11. Venemaa Föderatsiooni äriregistri andmete kohaselt kuulub nimetatud registrikood aga ettevõttele nimega 3AO "Балтийский Банк". Vastuses kohtule on hageja küll täpsustanud, et tegemist on ebatäpsusega, kuid kostja peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole väidetavalt sõlmitud müügilepingu pooleks ning tema väidetel müügieseme kohta ei saa olla tõenduslikku väärtust. Isegi siis kui asuda seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tegemist näiliku tehinguga, jääb kostja arvates arusaamatuks, millise äriühingu aktsiaid väidetavalt sõlmitud müügilepingu alusel müüdi. VFTsK art. 455 lg 3 kohaselt loetakse müügilepingu tingimus kauba kohta kokkulepituks, kui leping võimaldab kindlaks teha kauba nimetuse ja koguse (müügilepingu ese). VFTsK art. 432 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui pooled on kokku leppinud lepingu kõigis olulistes tingimustes. Oluliseks tingimuseks on muu hulgas lepingu ese (VFTsK art. 432 lg 1 teine lause). lk 12 Eeltoodut arvestades isegi siis, kui OOO „Викинг“ ja MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis) vaheline kokkulepe ei ole näilik, ei saa müügilepingut lugeda sõlmituks, kuna müügileping ei võimalda tuvastada konkreetset lepingu eset. Sellest tulenevalt ei saa müüja (OOO „Викинг“) nõuda ostjalt (MA Kinnisvara Invest OÜ (pankrotis)) ka müügihinna tasumist ja müügihinna tasumisega viivitamisel viivist.
12. Kostja leiab, et mõnevõrra eksitav on hageja 19.06.2012 vastuse punktis 3.2 toodud väide, nagu oleks hageja nõude aluse kehtivus tõendatud lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu seisukohtadest. Ringkonnakohus leidis, et kuna vaidlusaluse müügilepingu pooled olid kokku leppinud Vene Föderatsiooni õiguse kohaldamises, siis kuulub RahvEÕS § 36 lg 1 järgi kohaldamisele Vene Föderatsiooni õigus lepingu kehtivuse üle otsustamisel. Arvestades eeltoodut palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning kõik menetluskulud jätta hageja Legalitas OÜ kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud hagi ja sellele lisatud dokumentidega leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja Legalitas OÜ esitas osaühing MA Kinnisvara Invest (pankrotis) pankrotihaldurile nõudeavalduse /t.l. 8/summale 7 000 000 eurot e. 109 526 200 EEK. 12.augustil 2010.a. toimus osaühing MA Kinnisvara Invest (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek /t.l. 10/ kus hageja nõue jäi tunnustamata, sest sellele esitas vastuväite AS SEB pank. Pankrotiseaduse (PankrS) §
13. järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hageja on oma nõude alusena esitanud
15. 2010 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu nr. 100120 /t.l. 13/, millega väidetavalt OOO Викинг loovutas hagejale tema ja OÜ MA Kinnisvara Invest vahel
17. 2008.a. sõlmitud aktsiate ostu-müügi lepingust /t.l. 15/ tuleneva nõude. RahvEÕS § 2 lg. 1 järgi , kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda. RahvEÕS § 32 lg. 1 järgi kohaldatatkse lepingule selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud, § 36 lg. 1 järgi lepingu või selle sätte kehtivus määratakse riigi õiguse alusel, mis kuuluks kohaldamisele, kui leping või selle säte oleks kehtiv. OOO Викинг ja võlgnik on
19. 2008 sõlmitud lepingu punktis 4.2 leppinud kokku Vene Föderatsiooni õiguse kohaldamises ja seetõttu tuleb lepingu rikkumisest tuleneva nõude põhistatuse ja lepingu kehtivuse üle otsustamisel kohaldada Vene Föderatsiooni õigust (Vene Föderatsiooni Tsiviilkoodeks). lk 13 Hageja nõude põhjendatuse üle otsustamiseks tuvastab kohus esmalt, kas
21. 2008.a. sõlmitud aktsiate müügileping, millest tulenevat nõuet väidetavalt loovutati, on kehtiv. Kohus ei nõustu siinkohal hageja väitega, et kostjal ei ole õigust vaidlustada lepingut, mille pooleks ta ei ole. Võlausaldajal on õigus esitada nõude aluseks oleva lepingu tühisuse vastuväite. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr. 3-2-1-95-11, milles märgiti, et nõude tunnustamise üle peetava vaidluse puhul on võlausaldajal, kes ei ole tehingu pool, õigus tugineda vastuväitele, et see tehing on näilik. Vastasel juhul ei ole võlausaldajal võimalik oma õigusi pankrotimenetluses võimalike kuritarvituste vastu kaitsta. Võlausaldajal on õigus ja kohustus esitada tõendeid selle kohta, et tegelikult soovisid lepingu pooled jätta mulje tehingu olemasolust või varjata muud tehingut. Hageja nõue tuleneb väidetavalt nõude loovutamise lepingust, millega loovutati 03.10.2008 sõlmitud aktsiate müügilepingust (müügileping) tulenevad nõuded. Müügilepinguga kohustus pankrotivõlgnik (s.o kinnisvara rendile andmisega tegelev ettevõte) lihtkirjaliku, Venemaa Föderatsiooni õigusele alluva lepingu alusel ostma Venemaa Föderatsiooni äriühingult Викинг OOO aktsiaseltsi „Завод Спорт“ aktsiaid. Kostja leiab, et nõude aluseks olev müügileping on näiline ja seega tühine Vene Föderatsiooni (VFTsK) artikli 170 lg. 1 tulenevalt, mille kohaselt leping on näiline, kui poolte tahe ei ole tegelikult suunatud õigusliku tagajärje loomisele. Näilik tehing on kehtetu VFTsK artikli 167 tulenevalt ja ei too pooltele kaasa õiguslikke tagajärgi. Kostja on esitanud muu hulgas tõendi selle kohta, et
22. 09.2007.a. müüdi enampakkumisel 75,03 % OAO Завод Спорт aktsiatest hinnaga 74,1 mlj rubla (1,875 mlj eurot). Aktsiad omandas OAO Скандик Партнер. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et on üsna ebatõenäoline, et OOO Викинг, kelle osakapital oli 10000 rubla e. 253,11 eurot võis peale seda omandada enamusosaluse OAO Завод Спорт. Puuduvad tõendid selle kohta, et väidetav müügilepingu pool ( müüja) oli saanud aktsiate omanikuks. Müügilepingu kohaselt müüdi MA Kinnisvara Invest OÜ-le (edaspidi ka võlgnik) 203 000 OAO Завод Спорт aktsiat e.69,08 % hinnaga 7 miljonit eurot, mis reaalselt ületas neljakordselt turuhinna. On ebatõenäoline, et majanduskriisi tingimustes võttis võlgnik endale säärases mahus kohustuse. Et poolte tahe ei olnud suunatud konkreetse õigusliku tagajärje loomisele, vaid tegu oli näilise tehinguga tõendab ka asjaolu, et aktsiate eest väidetavale müüjale ei makstud. Ka ei kajastu võetud kohustus võlgniku raamatupidamisdokumentides. Kohus leiab, et hageja väide nagu ei omaks kohustuse kajastamine või kajastamata jätmine raamatupidamislikult mingit tähtsust, on ainetu ja ebaõige, sest ettevõttes, kelle raamatupidamine on korraldatud nõuetekohaselt (tuvastatud pankrotimenetluses) kajastuvad võetud kohustused igal juhul ka raamatupidamisdokumentides, seda enam, et tegu on sellises mahus kohustuse võtmisega, tehinguga, mida võib lugeda igapäevast majandustegevust ületavaks. Kohus jääb seisukohale, et kuna ettevõtte kasum 2008.a. lõpuks oli 115 643 823 krooni milj krooni (7 390.93 €), on üsna ebatõenäoline, et ettevõte võttis endale ostumüügilepinguga sellises mahus kohustusi (aktsiate hind 7 000 000 € + leppetrahv kuni lk 14 7 000 000 €), jättes samas lepingujärgse kohustuse täitmata, kuigi vahendid selleks olid olemas, võttes sellega riski maksta samas suurusjärgus leppetrahvi. Lepingu järgi pidi võlgnik põhivõla tasuma
25. Seda aga ei tehtud, kujunenud puhaskasum otsustati jagada /t.l. 117/. Võlgniku selline tegevus näitab, et tegelikult ei olnud tema tahe lepingu sõlmimisel suunatud kohustuste võtmine. Kostja poolt kohtule esitatud Vene Föderatsiooni kohtute lahenditest selgub, et sealsed kohtud on korduvalt asunud seisukohale, et „kuna teeseldud tehing teostatakse vaid näiliselt, on üheks näilisuse tunnuseks poolte poolt tegude tegemata jätmine, mida näeb ette antud tehing. Antuid juhul pooled lepingujärgseid kohustusi täitma ei asunud. VeneFTsK artikkel 432 lg. 1 järgi loetakse müügileping sõlmituks, kui pooled on kokku leppinud lepingu kõige olulisemates tingimustes s.h. lepingu eseme. VeneFTsK artikkel 455 lg. 3 kohaselt loetakse müügilepingu üheks tingimuseks, et leping võimaldab kindlaks teha kauba nimetuse ja koguse. Esitatud ostu-müügi lepinguga müüs OOO Викинг MA Kinnisvara Invest OÜ-le OAO Завод Спорт aktsiad hinnaga 7 000 000 eurot. Lepingus on müüdava aktsiaseltsi registrikood vale. Lepingus märgitud registrikood kuulub OAO Балтийский Банк /t.l. 86/. Seega on vastuväide põhjendatud. Leping ei võimalda tuvastada lepingu eset (selgusetu on kumma ettevõtte aktsiaid silmas peeti) ja pooled ei ole seda ka korrigeerida püüdnud. Hageja ei olnud kõnealuse lepingu pooleks, mistõttu tema väitel müügieseme kohta ei ole tõenduslikku väärtust. Seega , isegi kui lepingut ei saa lugeda näilikuks, tuleb tunnistada, et müügilepingut ei saa lugeda sõlmituks selle ebatäpsuse tõttu ja sellest tulenevalt ei ole võlgnikul tekkinud ka kohustust. Seega puudub alus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist ja nende täitmata jätmisel viivise nõudeks. Kohus leiab, et hageja väide selle kohta, et leping omas väidetavalt majanduslikku eesmärki ja haakub võlgniku põhitegevusalaga ei välista selle näilikkust. Legalitas OÜ on esitanud nõudeavalduse summas 7 000 000 eurot, tulenevalt nõude loovutuse teel saadud leppetrahvi nõudest. Kuna nõude aluseks oleva lepingu näol on tegemist näiliku e. siis kehtetu tehinguga, ei olnud OOO Викинг õigustatud ka nõuet loovutama. Sealjuures on tehingus aktsiate osa kogu aktsiapakist sätestamata ning lepingus ei ole käsitletud seda, mis tingimustele võõrandatav ettevõte vastama peab, mis annavad aluse tõsiselt kahelda lepingu autentsuses. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et müügilepingu on allkirjastanud A. Kovaltšuk osaühingu osanikuna. Sellise tehingu tegemine osaniku poolt eeldanuks osanike otsust (ÄS § 89), mida aga esitatud ei ole.
27. 2010 on MA Kinnisvara Invest OÜ-le väidetavalt esitatud nõudekiri /t.l. 19/ ja
29. 2010 MA Kinnisvara Invest OÜ-le esitatud pankrotihoiatus /t.l. 21/. Kummagi dokumendi kättesaamist ei ole tõendatud, sest selgusetu on, kes kättesaamise märke allkirjastas. Kuna põhivõlg on muutunud sissenõutavaks
31. 2009 on viivitus nõude esitamisel olnud märkimisväärne, mis omakorda kinnitab, et tegemist oli näilise tehinguga. lk 15 Eeltoodut arvesse võttes on kohus asunud seisukohale, et hagi nõude tunnustamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder