3-11-2329/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-2329 Määruse kuupäev

1. oktoober 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi K.K.i kaebus venekeelsest asjaajamisest keeldumisega Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Resolutsioon
2. Tagastada K.K.i kaebus.
3. Saata määrus vene keelde tõlgituna kaebajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. K.K. on koostanud kaebuse, milles ta kurdab, et Viru Vanglas antakse kõik dokumendid, haldusaktid ja vastused tema kaebustele ja avaldustele eest keeles, mida ta ei mõista. Kaebaja leiab, et sellega rikutakse tema vangistusseaduse § 4 lg 1 ja põhiseaduse § 51 tulenevaid õigusi ning palub õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3’ p 5 kohaselt peab halduskohus kaebuse tagastama, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-20-10 kohaselt saab nimetatud alust kohaldada ka juhtudel, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning selgitanud, et selle all tuleb mõista olukorda, kui esitatud kaebuse abil ei saa kaebaja poolt soovitud eesmärki saavutada.
6. Kaebuse väidetest nähtuvalt on K.K.i eesmärgiks saada rahalist hüvitis selle eest, et Viru Vanglas antakse talle eestikeelseid vastuseid ja muid dokumente. Selline nõudmine on käsitletav mittevaralise kahju hüvitamise nõudena. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tulenevalt on mittevaralise kahju rahaline hüvitamine võimalik üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, kodu või eraelu puutumatuse, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. K.K. toetub ainult oma õiguste rikkumisele ega ole seostanud väidetavat kahju ühegi eelnimetatud rahas hüvitatava mittevaralise kahju juhuga. Niisugust seost ei ole kohtul kaebuse väidetest võimalik tuletada ka iseseisvalt.
7. Oma nõudmises tugineb kaebaja põhiseaduse § 51, milles on kehtestatud, et paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutusteelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. Seejuures on ta aga jätnud tähelepanuta keeleseaduse § 10 sätestatu, kus on samu põhimõtted täpsustavalt kehtestatud, et paikkonna all tuleb mõista omavalitsusüksust ja püsielaniku all Eesti kodanikku, alalist elamisõigust omavat Euroopa Liidu kodanikku või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elavat välismaalast, kelle Eesti rahvastikuregistrisse kantud püsiv elukoht, asub vastavas vallas või linnas ning määratleda vähemusrahvusest püsielanike osakaal lähtuvalt vastava aasta
8. jaanuari seisuga rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Kohtule ei ole teada K.K.i rahvus, kuid venekeelse asjaajamise nõudmine võimaldab eeldada, et ta on vene rahvusest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6340 vene rahvusest elanikku 01.01.2011 seisuga 49% selle omavalitsusüksuse 12934 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Seega ei ületa vene rahvusest elanike osakaal Jõhvi valla elanikest poolt ning ühelgi sellest rahvusest isikul pole seadusest tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et selles paikkonnas tegutsevad riigiasutused menetleksid tema venekeelseid pöördumisi ja vastaksid neile vene keeles. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 ja riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 võimaldavad halduskohtusse pöörduda vaid oma seadusest tulenevate subjektiivsete õiguste või vabaduste kaitseks ning nõuda üksnes avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist.
9. Eeltoodud järeldustel on K.K.i kaebus ilmselgelt perspektiivitu, Tartu Halduskohtul ei ole võimalik seda menetleda ning ta peab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3’ p 5 nimetatud alusel tagastama. Raili Randlane Kohtunik