) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus avalduse läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi ning vastavalt
Kuna kohus ei ole hagi menetlusse võtnud, ei saa hageja hagi tagasi võtta ja seega tuleb hageja I taotlus hagi tagasivõtmiseks jätta rahuldamata. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et hagiavaldus on esitatud puudustega – hagiavaldus ei vasta vorminõuetele, s.o hagis esitatud nõuded ei ole selged, mille tõttu ei ole võimalik hagi menetleda. Hagiavalduses paluvad hagejad välja mõista kostjalt hagejate kasuks kahju hüvitisena 500 000 eurot. Hagiavalduses märgitud asjaoludest järeldab kohus, et hagejatele on tekitatud varalist kahju, mis tuleneb erinevatest alustest, ning mittevaraline kahju, sealhulgas tervisekahju. Hagejad on tasunud 17. detsembril 2012 riigilõivu 3500 eurot. Kohus asub seisukohale, et hagejate nõuded ei ole selged. Hageja nõude osas ei ole võimalik tuvastada, millise hüve kahjustamise eest kui suurt hüvitist nõutakse ning kohtul ei ole võimalik kindlaks teha hagihinda ega tasumisele kuuluva riigilõivu suurust. Kohus leiab, et hagejate nimetatud hagihind ei ole õige. Arvestades, et hagejad on esitanud nõude 500 000 eurot, ei saa käesoleva hagi hinnaks olla 3500 eurot. Tegemist on varalise nõudega, mille hagihind määratakse vastavalt
Hagihinnalt sõltub tasumisele kuuluva riigilõivu summa suurus vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1. Vastavalt RLS § 22 lg 11 riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. RLS lisa 1 kohaselt, tsiviilasja hinna puhul kuni 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot.
lg 1 kohaselt, tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. 2
lg 1 p 1, hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Kohus leiab, et hagiavaldus on esitatud oluliste vorminõuete rikkumisega. Vastavalt
lg 1 p 9, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduse esitamisel on rikutud olulisi vorminõudeid - hagiavalduses esitatud nõue ei ole selge, mistõttu ei ole kohtul võimalik hagihinda ega hagilt võetavat riigilõivu täpselt määrata. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmast. Vastavalt
lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hageja I esitas 31. jaanuaril 2013 kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks. Hageja I taotluse riigilõivu tagastamiseks lahendab kohus eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. Menetluskulud Vastavalt
lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hagejate kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.