Obsah (6)

§ 230§ 436§ 122§ 162§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtuotsuse avalikult 11. veebruaril 2013.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, T

) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle: 08.06.2010 on OÜ P, keda esindas juhatuse liige AT ja OÜ A&C M , keda esindas AN, vahel sõlmitud käsundusleping XXX, mille objektiks on käsundisaaja poolt käsundiandjale õigusabi ja nõustamise teenuse osutamine lepingus toodud mahus ja tingimustel. Vastavalt lepingu punktile 2.
2. käsundiandja tasub käsundisaajale teenustasu 37 975 krooni ühe kuu osutatud teenuste eest. OÜ A&C M on OÜ P osutatud teenuste eest esitanud arved nr 10006, 10007,10008,
3. Ajavahemikus 08.06.2010-30.09.2010 on OÜ P poolt OÜ A&C M tasutud 144 305 krooni ehk 9 223 eurot. 05.08.2010 oli asutatud P P AS, milles asus hageja täitma juhatuse liikme kohustusi. 01.10.2010 on hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping A-01, mille kohaselt asus hageja tööle juristi ametikohale. Vastavalt lepingu punktile 4.
4. sõlmiti leping tähtajaga kuni 01.01.2011 ning vastavalt lepingu punktile 5.
5. määrati hagejale töötasu 21 000 krooni (bruto) ehk 1342 eurot kuus. 01.12.2010 on OÜ P , keda esindas juhatuse liige AT ja OÜ A&C M , keda esindas AM, vahel sõlmitud käsundusleping nr XXX, mille punkti 1.
6. kohaselt on lepingu objektiks käsundisaaja poolt käsundiandjale õigusabi ja nõustamise teenuse osutamine lepingus toodud mahus ja tingimustel ning lepingu punkti 2.
7. kohaselt tasub käsundiandja käsundisaajale teenustasu 2 600 eurot ühes kuus osutatud teenuste eest. Vastavalt OÜ A&C M poolt esitatud arvele on kostja detsembris 2010 tasunud OÜ A&C M 40 000 krooni ehk 2556,47 eurot.
8. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal on saamata jäänud 2010.a. detsembri töötasu summas 1342 eurot. Hageja leiab, et kostja on täitnud töötasu tasumise kohustuse 2010.a. 3 oktoobri ja novembri eest, kuid on jätnud hagejale tasumata töötasu detsembri eest. Kostja leiab, et hagejale on tasutud ajavahemikus 08.06.2010-31.12.210 hageja poolt osutatud juriidiliste teenuste eest 13 865 eurot ja kostja on täitnud täies ulatuses ja tähtaegselt oma maksekohustused hageja ees hagejaga sõlmitud lepingute raames.
9. Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt on kokkulepe töötasu kohta töölepingu kohustuslik tingimus. TLS § 15 lg 2 p 1 kohustab töötajat tegema kokkulepitud tööd ja TLS § 28 lg 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses, mis arvutatakse ja makstakse kogu palgaarvestusaja kestel tehtud ja tööandja poolt vastuvõetud töö eest. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ajavahemikus 08.06.201031.12.210 osutanud juriidilise teenuseid erinevatele kostjaga seotud äriühingutele. 08.06.2010 kuni 30.09.2010 on hageja osutanud läbi temale kuuluva A&C M OÜ käsunduslepingu alusel õigusabi ja nõustamise teenust OÜ P . 01.10.2010 hageja ja kostja (OÜ P ) vahel sõlmitud tähtajalise töölepingu asus hageja kostja juures tööle juristi ametikohale. Alates 01.12.2010 on hageja osutanud läbi temale kuuluva OÜ A&C M käsunduslepingu alusel õigusabi ja nõustamise teenust kostjale. Hageja on seisukohal, et detsembris 2010 on ta samaaegselt osutanud juriidilisi teenuseid kostjale nii töölepingu kui käsunduslepingu alusel ning tegemist oli erinevate töödega. Kostja on oma vastuses hagile selgitanud, et 05.08.2010 oli asutatud P P AS, milles asus hageja täitma juhatuse liikme kohustusi ja vastavalt P P aS 19.08.2010 nõukogu otsusele oli kooskõlastatud, et hageja valmistab ette dokumendid P P AS tegevusloa saamiseks ja teostatud töö ees tasuvad OÜ P ja OÜ P oma tegevuse lõpetamiseni. Kostja selgituse kohaselt 01.12.2012 käsunduslepingu sõlmise tingimuseks oli välistada topelttasustamist ühel kuul ühe ja sama töö eest, korraga töölepingu ja käsunduslepingu alusel. Kohtuistungil on kostja seaduslik esindaja AT selgitanud, et hageja poolt on kõik lepingud koostatud ja hageja kohustus oli alates 01.12.2010 tööleping lõpetada kuna ta ise soovis käsunduslepingu sõlmimist. Kostja seadusliku esindaja selgituse kohaselt oli hageja kutsutud OÜ P P P AS lepingute ettevalmistamiseks ja tegevusloa saamiseks ja need teenused maksis kinni OÜ P , hageja pidi teenindama kõiki P .
10. TLS § 12 sätestab, et töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Vastavalt TLS § 4 lg 2 tööleping sõlmitakse kirjalikult. Vastavalt TLS § 4 lg 4 käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Seega on üldjuhul lubatud töölepingut sõlmida ja muuta ka suulises vormis, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt TsÜS § 77 lg 3 poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. TsÜS § 83 lg 2 kohaselt kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 13 lg 3 kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Seega kui pooled on kokku leppinud lepingu muutmises või lõpetamises üksnes kirjalikus vormis, võib seda siiski muuta ka suulises vormis, kui lepingupoole käitumisest nähtub, et ta on lepingu muutmise või lõpetamise vormi aktsepteerinud. Hageja ja kostja vahel 01.10.2010 sõlmitud töölepinguga ei ole pooled kokku leppinud, et töölepingut saab muuta või lõpetada üksnes kirjalikus vormis. Arvestades ülaltoodut on hageja ja kostja vahel kirjalikus vormis sõlmitud töölepingut võimalik kehtivalt muuta või lõpetada ka kirjalikku vormi järgimata. Oluline on tuvastada poolte kokkulepe.
11. Kohus nõustub kostja käsitlusega selles, et 01.12.2010 kostja ja OÜ A&C M vahel käsunduslepingu sõlmimisel leppisid hageja ja kostja kokku selles, et samaaegselt hagejale töölepingu alusel ja käsunduslepingu alusel kostjale õigusalase nõustamise eest ei 4 maksta. VÕS § 29 lg 5 p 4 kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Kuigi 01.12.2010 sõlmitud käsunduslepingus ei ole kirjalikult kokku lepitud, et samaaegselt hagejale töölepingu ja käsunduslepingu alusel kostja poolt õigusalase nõustamise eest tasu ei maksta, nähtub selline kokkulepe hageja ja kostja käitumisest enne ja pärast 01.12.2010 käsunduslepingu sõlmimist. Kohtu poolt on tuvastatud, et 08.06.2010 on kostjaga seotud juriidiline isik OÜ P ja hagejale kuuluv OÜ A&C M vahel sõlmitud käsundusleping õigusabi ja nõustamise teenuse osutamiseks ja OÜ P kohustus tasuma OÜ A&C M tasuma ühe kuu teenuse eest 37 975 krooni. Kuigi nimetatud leping oli sõlmitud kehtivusega kuni 31.08.2010 nähtub hageja poolt esitatud arvetest ja OÜ P pangakonto väljavõttest, et OÜ P on tasunud OÜ A&C M 29.09.2010 igakuiselt 37 975 krooni, välja arvatud 21.06.2010 kui OÜ P on tasunud OÜ A&C M 30 380 krooni kuus (t/l 101-105). 01.10.2010 on hageja ja OÜ P vahel sõlmitud tööleping kehtivusajaga 01.10.2010 kuni 31.12.2010, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle juristi ametikohal töötasuga 21 000 krooni ehk 1342,14 eurot. 01.12.2010 on kostja ja hagejale kuuluva OÜ A&C M vahel sõlmitud käsundusleping kostjale õigusabi ja nõustamise teenuse osutamiseks ja kostja kohustus tasuma OÜ A&C M ühe kuu teenuse eest 2600 eurot. Eeltoodust nähtuvalt on hageja osutanud alates 08.06.2010 kostjale ja kostjaga seotud äriühingule OÜ Põigusalast nõustamist nii töölepingu kui käsunduslepingu alusel. 01.12.2010 sõlmitud käsunduslepingu alusel hageja poolt osutatud õigusalase nõustamise eest kohustus OÜ P tasuma hagejale kuuluvale OÜ A&C M peaaegu sama palju tasus OÜ P õigusalase nõustamise eest OÜ A&C M . Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutele on poolte tahteks olnud hageja poolt kostjale õigusalase nõustamise teenuse osutamine ja selleks on kasutanud pooled erinevaid õiguslikke võimalusi ning hageja on osutanud kostjale õigusalast nõustamist nii töölepingu kui käsunduslepingu alusel.
12. Kohus leiab, et ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks ajavahemikus 01.12.201031.12.2010 osutanud kostjale õigusalast nõustamist samaaegselt nii töölepingu kui käsunduslepingu alusel. Kostja väidete kohaselt oli hageja kutsutud OÜ P P P AS lepingute ettevalmistamiseks ja tegevusloa saamiseks ja need teenused maksis kinni OÜ P , hageja pidi teenindama kõiki P. Paljasõnaline on hageja väide, et töölepingu ja käsunduslepingu täitmisel täitis hageja erinevaid tööülesandeid. Arvestades seda, et vastavalt hageja ja kostja vahel 01.10.2010 sõlmitud töölepingu punkt 6 kohaselt töötaja töötab täistööajaga, siis ei ole ka eluliselt usutav, et kostja oleks samaaegselt kehtiva töölepinguga tellinud hagejalt käsunduslepingu alusel õigusnõustamise teenust, mille eest kostja oleks pidanud lisaks töölepingu alusel tasumisele kuuluvale töötasule summas 1342,14 eurot tasuma hagejale täiendavalt 2600 eurot kuus.
13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 23 lg 2 kohaselt peab lepingupool tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Seega tuleb nimetatud VÕS üldsätetest, et ka töölepingulistes suhetes on vajalik eelnev tähelepanu juhtimine kohustuste rikkumisele. Antud juhul hageja nimetatud viisil käitunud ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud enne kohtusse pöördumist kostja vastu saamata jäänud töötasu nõuet, st hageja esitas kostja vastu väidetava saamata jäänud töötasu nõude alles 08.11.2011, s.o. on peaaegu aasta aega pärast töösuhte lõppemist. 08.11.2011 hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt esitas hageja kohtule koos kostja vastu esitatud töötasu nõudega ka kostja vastu 01.01.2012 sõlmitud käsunduselepingust tuleneva nõude, mille kohus eraldas eraldi menetlusse. Nimetatud hagiavaldusest nähtuvalt on hageja osutanud kostjale käsunduslepingu alusel õigusnõustamist kuni 04.11.2011 lepingu ülesülemiseni hageja 5 poolt. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust selle kohta, miks ta kostjalt 2010 a. detsembri eest väidetavalt saamata jäänud töötasu ei ole nõudnud ja on jätkanud õigusteenuse osutamist kostjale kuni 04.11.2011 käsundusleping alusel, saab ka sellest teha järelduse, et tegelikult olid pooled jõudnud kokkuleppele selles, et hagejale 2010.a detsembri eest samaaegselt töölepingu ja käsunduslepingu alusel tasu ei maksta. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja on kostjalt saanud tasu vastavalt poolte kokkuleppele ja sellest tulenevalt jätab kohus hageja 2010.aasta detsembri saamata jäänud töötasu nõude summas 1342,14 eurot rahuldamata.
14. Hageja on palunud kostjalt välja mõista töötasu tasumisega viivitamise eest viivise summas 155,27 eurot. Kuna kohus ei pea hageja töötasu nõuet kostja vastu põhjendatuks, siis ei rahulda kohus ka hageja viivisenõuet.
15. Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja poolt kostja vastu esitatud saamata jäänud puhkusehüvitise nõudele. Vastavalt TLS § 71 töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hagiavalduse kohaselt on hagejal seisuga 01.01.2011 kasutamata 7 päeva puhkust ja sellest tulenevalt võlgneb kostja hagejale puhkusehüvitise summas 316,69 eurot. Hagile esitatud kirjalikus vastuses on kostja teatanud, et ta ei tunnista hageja nõuet täies ulatuses, kuid sisulisi vastu hageja puhkusetasu nõudele esitanud ei ole. 18.01.2013 kohtuistungil on kostja teatanud, et kostja hageja puhkusehüvitise nõudele vastu ei vaidle ja puhkusehüvitis on hageja poolt õigesti arvutatud. Kostja ei ole tõendanud töölepingu lõppemisel kasutamata põhipuhkuse eest hüvitise maksmist. Kohus lähtub hageja nõudest ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks puhkusehüvitise summas 319,69 eurot.
16. Eeltoodu alusel kuulub hagi osaliselt rahuldamisele. Kohus jätab rahuldamata hagi saamata jäänud töötasu ja viivise nõudes ja rahuldab hagi saamata jäänud puhkusehüvitise nõudes.
17. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
18. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja

§ 122

lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

] 122 lg 1 ja lg 2 alusel on hagi hind 1658,83 eurot. Menetluskulude jaotamine 21.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 163

lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi 19,09 % ulatuses, siis tuleb menetluskulud 19,09% ulatuses jätta kostja kanda ja 80,01 % ulatuses jätta hageja kanda. 22.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 174

lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 7