KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 20.02.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-227 Haldusasi A. E. esialgse õiguskaitse taotlus. Menetlustoimi

§ 56lg-ga 1 ja 3, kuna sellest ei nähtu käskkirja andmise põhjendusi ja kaalutlusi.

Taotleja soovib Vangla direktori 31.03.2013 käskkirja nr 20 kehtivuse peatamist ning leiab, et selle kehtivuse peatamisel jääb eelnev kodukord koos vanglasiseste haldusaktidega edasi kehtima.

1. Kohus vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest taotluse esitamisel ja küsis vastustaja vastuse esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
2. Tallinna Vangla vastuse kohaselt esitas A.E. 01.02.2013 vaide, milles ta vaidlustas Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirja nr 20 „Tallinna Vangla kodukorra ja seletuskirja kinnitamine“ ning taotles selle kehtetuks tunnistamist. Tallinna Vangla leidis, et A.E.u vaie on puudustega ning 08.02.2013 kirjaga andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. A.E. esitas 13.02.2013 vaides puuduste kõrvaldamise kirja, milles ta selgitas, et ei taotle kodukorra kehtetuks tunnistamist, vaid direktori 31.01.2013 käskkirja nr 20, millega kodukord kinnitati, kehtetuks tunnistamist. Kehtetuks tunnistamise põhjuseks märgib vaide esitaja käskkirja põhjendamatuse. Käesoleval ajal on A.E.u vaie menetluses. VangS § 105 lg 3 kohaselt kinnitab vangla kodukorra vangla direktor.

§ 51

lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kodukord on üldkorraldus

§ 51lg 2 tähenduses.

Siit nähtub, et mingi tegevus kujutab endast haldusakti, kui üheaegselt on täidetud kõik järgnevad tingimused: tegutsevaks subjektiks on haldusorgan, tegevus toimub avalik-õiguslikus suhtes, tegevus kujutab endast tahteavaldust õigussuhte reguleerimiseks, tahteavaldus on ühepoolne, reguleeritakse üksikjuhtumit ning regulatsioon on suunatud haldusevälisele isikule.

§ 51

lg-s 1 toodud tunnustest nähtub, et

-i tähenduses peetakse haldusaktiks vaid haldusakti materiaalsele mõistele vastavat tegevust. Halduse tegevusvormide kvalifitseerimisel

raames on olulised vaid sisulised kriteeriumid, mitte pealkiri ega vorm. Kuigi kodukord kinnitatakse vangla direktori käskkirjaga, võib öelda, et pigem on tegemist haldustoiminguga. Haldusaktiks pole säärased haldustoimingud, mille otsene soovitud mõju on vaid faktiline, rahaline või informatsiooniline. Kaudselt võivad kõik eelnimetatud tuua kaasa õiguslikke tagajärgi, kuid tegemist ei ole siiski haldusaktiga, kuna igasugune õiguslik tagajärg ei ole veel õiguslik reguleerimine. Õigusaktiga on tegemist, kui õiguslik tagajärg saabub haldusorgani käitumises sisalduva tahteavalduse tõttu.

§ 51

lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Üldkorraldus võib sisaldada abstraktse iseloomuga ettekirjutusi, millega reguleeritakse haldusakti adressaatide käitumist määratlemata arvul juhtudel. Ka vangla administratsiooni kehtestatud üldkorraldustes võib esineda kinnipeetavate käitumis- ja elutingimusi reguleerivaid ettekirjutusi, mille toime ei piirdu reeglina ühe sündmusega, vaid hõlmab kinnipeetavate elukorraldust ja käitumist üldiselt. Üldkorralduses sisalduva abstraktset laadi ettekirjutuse mõju selle adressaatide õigustele ei pruugi seega ilmneda akti teatavakstegemise ajal, vaid alles siis, kui esineb aktis kirjeldatud olukord ning tekib vajadus kehtestatud käitumisjuhise kasutamiseks või rakendamiseks. Riigikohtu seisukohale tuginedes võib öelda, et Kodukord ei mõjuta kinnipeetavaid kestvalt ja vahetult, vaid selle toimealasse satub kinnipeetav täiendavate konkreetsete toimingute kaudu, mida kodukord reguleerib. Kinnipeetava õigusi saab rikkuda üksnes konkreetne kodukorra punkt, kuid sedagi alles peale seda, kui kodukorra punkt reaalselt tema õigusi puudutab. Seega saaks kinnipeetav taotleda kodukorra konkreetse punkti, mis on talle mõju avaldanud, täitmise peatamist, mitte kodukorra kinnitamise käskkirja täitmise peatamist. Kuna kodukorra kinnitamise käskkiri ei riku kuidagi kaebaja õigusi, siis puudub ka vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Täiendavalt selgitame, et kaebaja on kodukorra punktidele 7.1.50 ja 18.1.6 esitanud vaided, mille vangla on edastanud lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Tallinna Vangla palub jätta A.E.u esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED:

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset taotleda eeltoodud tingimustel ka pärast vaide esitamist ja enne kaebusega kohtusse pöördumist. Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2). A.E. on esitanud vaided Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirja nr 20 „Tallinna Vangla kodukorra ja seletuskirja kinnitamine“ kehtetuks tunnistamiseks ja uue kodukorra punktide 7.1.50 ja 18.1.6 kehtetuks tunnistamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluses laiendab taotleja õiguste rikkumise väidet ka kodukorra punktidele, millele ta vangla vastuse kohaselt vaiet esitanud ei ole. Kaebuse või vaide saab esitada oma subjektiivsete õiguste või vabaduste kaitseks (kinnipeetava õigusi ja vabadusi reguleerib selles osas kodukord). Kuna A.E. seostab oma subjektiivsete õiguste rikkumise konkreetsete uue kodukorra punktidega, saab vaide ja võimaliku tulevikus esitatava kaebuse esemeks olla üldkorralduse (kodukorra) konkreetsete punktide kehtetuks tunnistamine. Kohtusse saab kaebusega pöörduda osas, milles on läbitud kohustuslik vaidemenetlus ning subjektiivsete õiguste kaitseks kohtusse pöördumine eeldab toimunud/kestvat õiguste rikkumise väidet. Vajadusel tuleb vaidlustada ka õigusi rikkuv toiming, esemete äravõtmine. Kinnipeetavale ei ole antud õigust vaide või kaebuse esitamiseks mingi vanglas kehtiva akti objektiivse õiguspärasuse kontrollimise eesmärgil. Ka esialgset õiguskaitset ei saa edukalt taotleda haldusakti või selle osas suhtes, millele vaiet esitatud ei ole. Vaides (13.02.2013) märgib A.E., et üldkorraldust (kodukord) saab ta vaidlustada selle mõju avaldumisel, mistõttu ei soovi ta vaides kodukorda vaidlustada. Seega A.E. möönab, et tema subjektiivseid õigusi veel rikutud ei ole. Eelnevale vastupidiselt väidab A.E. kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses, et tema õigusi riivavad kehtiva kodukorra punktid 7.1.50, 7.1.18, 7.1.20, 7.1.39, 7.1.
2. Tallinna Vangla kohtule esitatud vastuses märgitakse, et A.E. on esitanud vaide kahe kodukorra punkti peale. Kohus lähtub kohtule esitatud väidetest. Kuna A.E. on esitanud vaide kodukorra p-de 7.1.50 ja 18.1.6 osas, siis saab kohus esialgset õiguskaitse kohaldamist kaaluda vaid selles osas. Kodukorra p 7.1.50 loeb keelatud esemeteks p-s 7.1 nimetamata esemed, mille läbiotsimine on ajamahukas, võib rikkuda nende hügieenilisust, tuua kaasa purunemise, mis ei ole vanglas vajalikud või on asendatavad muude lubatud esemetega. Taotlejal olevad esemed, mida ta soovib esialgse õiguskaitse abil kambris säilitada, ei liigitu kodukorra p 7.1.50 alla. Seega märgitud punkt A.E.ule käesoleval hetkel kuuluvaid esemeid ei puuduta ning nende äravõtmise vältimiseks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik ei ole. Samuti ei seondu kodukorra p 18.1.16 taotluses märgitud esemetega ning kohtule esitatud taotluses ei ole märgitud punkti välja toodud taotleja õigusi riivavana. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vajalik ka selleks, et tagada kaebaja õiguste kaitse võimalikkus vaide- või kohtuotsusega. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel üldkorralduse tühistamist. A.E.u taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kristina Maimann Kohtunik